Äge rasedusaegne rasvmaks. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Äge rasedusaegne rasvmaks ehk AFLP (acute fatty liver of pregnancy) on harv, kuid emale ja lapsele eluohtlik seisund. Haiguse hinnanguline esinemissagedus on 1 : 7000 –1 : 16 000 (1). AFLP diagnoosimine on keerukas, kuna sümptomid on mittespetsiifilised. Haiguse kiire kulu ning halva prognoosi tõttu on esmatähtis selle kiire diagnoosimine ja raseduse lõpetamine.Eesti Arst 2015; 94(2):96–9

Loote kromosoomhaiguste esimese trimestri sõeluuringu tulemused Eestis kahe aasta jooksul

Taust ja eesmärgid. Loote kromosoomhaiguste avastamiseks on Eestis alates 1995. aastast kasutatud erinevaid sõeluuringuid. 2016. aastast kehtinud sünnieelse diagnostika juhendi kohaselt on esimese trimestri kombineeritud sõeluuring kuni praeguseni olnud esmane sünnieelne kromosoomhaiguste sõeluuring. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata esimese trimestri kombineeritud sõeluuringu efektiivsust kromosoomhaiguste avastamisel kaheaastase (2017–2018) uuringu alusel.Metoodika. Uuriti rasedaid, kes pöördusid kromosoomhaiguste sõeluuringuks Ida-Tallinna Keskhaiglasse (ITK) või Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumi. Sõeluuring tehti Eesti sünnieelse diagnostika juhendi standardiseeritud protokolli alusel.Tulemused. Kombineeritud sõeluuring tehti 14 566 rasedal. Sõeltest oli positiivne 3,54%-l naistest. Trisoomia 21 avastamise määr sünni eel oli 94% (95% usaldusvahemik (uv) 84,09–97,98%), trisoomia 18 (95% uv 74,12–100%) ja trisoomia 13 avastati 100% (95% uv 43,85–100%). Valepositiivsuse määr oli 3,12%. Sõeluuringu tundlikkus oli 95,38% (95% uv 86,24–98,80%), spetsiifilisus 96,86% (95% uv 96,56–97,13%), positiivne ennustatav väärtus 11,99% (95% uv 9,38–15,18%), negatiivne ennustatav väärtus 99,97% (95% uv 99,93–99,99%).Järeldused. Esimese trimestri kombineeritud sõeluuring on efektiivne meetod kromosoomhaiguste sünnieelseks avastamiseks. Trisoomia 21 avastamise määr on suurem võrreldes eelmise Eestis korraldatud uuringu tulemustega. Üleminek esimese trimestri kombineeritud sõeluuringule oli Eestis õigustatud.Uuringuks on andnud loa Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee (protokoll 263/M-19 17.10.2016)

Creating basis for introducing non‐invasive prenatal testing in the Estonian public health setting

Objective The study aimed to validate a whole‐genome sequencing‐based NIPT laboratory method and our recently developed NIPTmer aneuploidy detection software with the potential to integrate the pipeline into prenatal clinical care in Estonia. Method In total, 424 maternal blood samples were included. Analysis pipeline involved cell‐free DNA extraction, library preparation and massively parallel sequencing on Illumina platform. Aneuploidies were determined with NIPTmer software, which is based on counting pre‐defined per‐chromosome sets of unique k‐mers from sequencing raw data. SeqFF was implemented to estimate cell‐free fetal DNA (cffDNA) fraction. Results NIPTmer identified correctly all samples of non‐mosaic trisomy 21 (T21, 15/15), T18 (9/9), T13 (4/4) and monosomy X (4/4) cases, with the 100% sensitivity. However, one mosaic T18 remained undetected. Six false‐positive (FP) results were observed (FP rate of 1.5%, 6/398), including three for T18 (specificity 99.3%) and three for T13 (specificity 99.3%). The level of cffDNA of <4% was estimated in eight samples, including one sample with T13 and T18. Despite low cffDNA level, these two samples were determined as aneuploid. Conclusion We believe that the developed NIPT method can successfully be used as a universal primary screening test in combination with ultrasound scan for the first trimester fetal examination

Uute sünnieelse diagnostika strateegiate rakendamine ja nende efektiivsuse hindamine Eestis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on selgitada välja rasedad, kellel on suurenenud risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasasündinud arenguhäirega laps ning pakkuda riskigrupile täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Esmaseks sünnieelseks kromosoomhaiguste sõeltestiks on Eestis esimese trimestri kombineeritud sõeluuring (KS). Käesoleva töö käigus uurisime esimese trimestri KS diagnostilist efektiivsust 14 566 rasedal standardiseeritud protokolli alusel. Käesoleva töö trisoomia 21 sünnieelne avastamismäär oli 94%, trisoomia 18 ja trisoomia 13 avastati 100%-l juhtudest. KS kõrge riski korral on vajalik lootel kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Klassikaline karüotüpiseerimine on olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmaseks testiks. Selle meetodi peamine puudus on madal eraldusvõime, mis ei võimalda tuvastada submikroskoopilisi kromosomaalseid muutusi. Kromosomaalne mikrokiibi analüüs (KMA) tuvastab kogu genoomi ulatuses DNA kadusid või lisakoopiaid 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüotüpiseerimine. Käesoleva töö käigus tegime 334 lootele KMA, mille efektiivsus ehk diagnostiline lisaväärtus oli 3,6%. Sünnieelse diagnostika suurim väljakutse on ultraheli uuringute käigus leitud loote kaasasündinud anomaaliate täpse tekkepõhjuse väljaselgitamine. Enamusel nendest juhtudest jääb etioloogiline põhjus teadmata. Järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS) annavad võimalust jõuda diagnoosini 8,5-81%-l juhtudest. Uurisime NGS efektiivsust 28 lootel ning avastasime 17,9%-l juhtudest geenimuutustest tingitud etioloogilise põhjuse. Töö kolmandas osas kirjeldasime kahte haruldast geneetilist sündroomi, mis avastati sünnieelselt, kasutades NGS meetodeid. Simpson-Golabi-Behmel sündroomi sünnieelset fenotüüpi kirjeldasime kolmel lootel ja Meckel-Gruberi sündroomi (MKS) sünnieelset fenotüüpi ühel lootel. MKS põhjusena leidsime seni kirjeldamata TXNDC15 geeni patogeenset variandi.The main aim of prenatal screening (PS) programs is to identify pregnancies that are at high-risk of being affected by a disease and to offer diagnostic options to these women. First-trimester combined screening (cFTS) is used in Estonia as primary PS from year 2016. During the study cFTS effectiveness was evaluated in 14,566 pregnancies, using standardized protocol. Prenatal detection rate for trisomy 21 was 94%, for trisomy 18 and trisomy 13 it was 100%. After a high-risk result from PS confirmation or exclusion of chromosomal disease is needed. Conventional karyotyping remained the first-tier diagnostic test for chromosomal disease for a long period. However, a major problem with this method was its low resolution, which did not allow the diagnosis of submicroscopic rearrangements. Chromosomal microarray analysis (CMA) is a DNA-based technology that detects genome-wide DNA losses or gains, copy-number variants, at a 100-fold higher resolution than karyotyping. During this study CMA diagnostic performance was evaluated in 334 fetuses. Additional diagnostic yield of CMA was 3.6% in the whole study group. One of the greatest challenges in prenatal diagnosis is to reach a definitive diagnosis in cases of fetal congenital anomalies that are discovered by ultrasound examination. In majority of these cases, we are unable to find etiological cause of the disease. Next-generation sequencing (NGS) methods give us an opportunity to find etiological cause in 8.5-81% of the cases. In this study, we evaluated NGS diagnostic effectiveness in a group of 28 fetuses with different congenital anomalies. We found disease related gene variants in 17.9% of the cases. In the third part of this work, we also describe two rare genetic syndromes, which were prenatally diagnosed, using NGS methods. Prenatal phenotype of Simson-Golabi-Behmel syndrome was evaluated in three fetuses. Prenatal phenotype of Meckel-Gruber syndrome was described in one fetus with novel pathogenic variant in TXNDC15 gene.https://www.ester.ee/record=b547047