Changes of agricultural producers in Estonia according to the size of land use

The purpose of this paper is to give an overview of the changes in Estonian agricultural producers according to the size of the land use. Data from the Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB) data from 2011 and 2016 is used. This data shows that agricultural land use area per producer has increased and most of the agricultural land is used by agricultural producers in size groups 400– 1,000 ha. This means that a small number of agricultural producers are using a large area of agricultural land. For example, in 2016, the largest agricultural producer was using 27% of agricultural land located in Türi municipality. The outcome of the study shows a trend of farm size growth in Estonia; there is a need to find out if this model of agricultural production guarantees us food and a future of sustainability

Concentration of Estonian agrcultural land use

Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekavalMaakasutuse koondumine algas aastakümneid tagasi, kuid on viimasel ajal hoogustunud. Probleem on aktuaalne mitmetes Euroopa riikides, kuid suurim just Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides. Viimase 20 aasta jooksul on kogu Euroopas vähenenud nii põllumajanduslike talumajapidamiste kui ka põllumajandussektoris töötavate inimeste arv. Samal ajal on haritava maa pindala püsinud suuremate muutusteta, mis näitab, et maakasutus on koondunud järjest väiksema hulga tootjate kasutusse. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis toimub maakasutuse koondumine suurte põllumajanduslike tootjate kasutusse. Selleks uuriti varasemaid teadustöid ja publikatsioone, mis käsitlevad maakasutuse koondumist Euroopas, Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides ja Eestis. Lisaks on tähelepanu pööratud Eesti põllumajanduspoliitikale aastatel 2007 kuni 2020. Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selleks, et saada ülevaadet põllumajandusliku maakasutuse muutustest Eestis analüüsiti PRIA 2011, 2013 ja 2016 aasta andmeid. Statistikaameti 2007, 2010, 2013, 2016 aasta andmete alusel uuriti füüsiliste ja juriidiliste isikute maakasutuse muutuseid.. Töös uuriti üle 4000 ha ja üle 1000 ha harivate tootjate maakasutuse muutuseid, suurusgruppides 0-<2 ha, 2-<40 ha, 40-<100 ha, 100-1000 ha toimunud muutuseid ning kümmet Eesti suurimat maakasutajat. Töö tulemusena selgus, et põllumajandusliku maa pindala ning haritavate maatükkide arv on Eestis kasvanud, kuid tootjate arv on samal ajal vähenenud. Peamiselt on kasvanud juriidiliste isikute kasutuses oleva maa pindala. Enim tegutseb tootjaid 2-<40 hektarilise maakasutuse grupis ning kõige vähem >1000 hektarilise maakasutuse suurusgrupis. Samal ajal kasutab suuremat osa haritavast maast suurusgrupp >1000 ha. Seega suureneb tootmise maakasutuse koondumine Eesti põllumajanduses jätkuvalt ning peamiselt on suurte põllumajanduslike tootjate maakasutus koondunud Lääne-Viru ja Järva maakonda ning vähemal määral ka Tartu ja Jõgeva maakonda. Kuna magistritöö tulemusena selgus, et Eestis on põllumajanduslik maakasutus koondunud suurte tootjate kasutusse, siis seisneb töö olulisus selle probleemi olemasolu tõestamises. Töö tulemus on oluline põllumajanduspoliitika teostamiseks Eestis ning tulevastele lõputööde kirjutajatele, kes soovivad oma töö siduda käesoleva magistritöö teemaga.Concentration in land use started decades ago but has accelerated lately. This problem is current in many European countries but mainly in Post-Soviet countries. Within last 20 years there has been decrease in number of agricultural households and people working in agricultural sector. At the same time there hasn’t been remarkable change in area of agricultural land, which shows that land use has concentrated in the hands of fewer producers. The goal of this master’s thesis is to find out if there is agricultural land use concentration in Estonia. In order to reach the goal previous researches and publications were studied that focus on concentration in agricultural land use in Europe, Post-Soviet countries and Estonia. Estonian agricultural policy during the period 2007-2020 was also studied. In this paper quantitative method of research was used. PRIA data from 2011, 2013, 2016 was analyzed in order to get an overview of changes in Estonian agricultural land use. Statistics Estonia data from 2007, 2010, 2013, 2016 was analyzed in order to get an overview of land use changes in corporate body and self-employed worker`s land use. In this paper ST-400 and ST-1000 land use changes were examined in size groups of 0-<2 ha, 2-1000 ha and 10 largest agricultural land users in Estonia were also examined. As the result of this paper it turned out that the area of agricultural land and the number of cultivated land units has grown but the number of producers has decreased. The agricultural land area farmed by corporate bodies has grown. The majority of farms cultivate land in size group 2-1000 ha. Most of the agricultural land is cultivated by size group >1000 ha. This means that the concentration of agricultural land use is growing. Land use of big agricultural farms has concentrated to Lääne-Viru, Järva, Tartu and Jõgeva county. As the result of this master’s thesis it was found that agricultural land use is concentrated into usage of large farms. This paper is important for proving exsistence of this problem in Estonia. The result of this paper could be important for future agricultural policy making. Also it can be useful for those people, who are going to write their thesis about similar subject

Finding least fragmented holdings with factor analysis and a new methodology: a case study of kargılı land consolidation project from Turkey

ArticleLand fragmentation (LF) is a problem restrain agricultural activities and decrease mechanization level, production. Land consolidation (LC) projects are done in the World as well as Turkey to solve LF issues. Researchers created indicators to measure land fragmentation which is important to see success level of LC projects. The use of these indicators is controversial or not accurate. The core aim of the present study is to find new land fragmentation index and to find least fragmented holding with factor analysis using the other indicators which are Simmons, Januszevski, number of parcels, Shmook and Igbozurike besides new land fragmentation index. Kargılı Village land consolidation project in Mersin, Turkey was chosen as a material. Cadastral data before land consolidation, was used to calculate value of indicators, where number of parcels was 932, total area was 1,741.9 ha, the average parcel size was 1.9 ha, number of holdings was 542 and the average parcel size was village had 932 parcels. Data processing were performed with ArcMAP 10.6.1 and SPSS. A total of 18 holdings were identified randomly as sample size which were sufficient to carry out factor analysis including principle component to rank holdings (P < 0.01).As a result, new land fragmentation index found correlated with others (P < 0.01) and ranking according to new indicator performed better than ranking considering all indicators. In this context, it is possible to use new land fragmentation indicator to determine priority areas for land consolidation

Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest : uuringu lõpparuanne

Uuringu „Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest“ eesmärk on luua stsenaariumid põllumajandusliku maakasutuse võimalike muutuste kohta ja analüüsida nende muutuste peamisi mõjutegureid. Analüüs toetab põllumajanduspoliitika otsustusprotsessi, aidates kujundada põllumajandusmaa edasist kasutamist, toidujulgeoleku tagamist ning vastavate meetmete väljatöötamist. Analüüsi tulemusena suureneb maakasutusest ja maakasutuse muutusest tulenevate KHG heitkoguste analüüsimise võimekus. Uuringu I etapis vastati küsimusele: „millised on Eestis põllumajandusmaa kasutamise võimalikud tulevikustsenaariumid võttes arvesse globaalseid trende ja mõjusid ning regionaalseid strateegilisi valikuid põllumajanduse arendamisel?“. Selleks kaardistati poliitikadokumentide, teadus-kirjanduse ja fookusgrupi arutelude põhjal põllumajandusliku maakasutuse muutuse mõjutegurid ja analüüsiti põllumajandusliku maakasutuse muutusega seotud võimalikke positiivseid ja negatiivseid arenguid. Nendele tuginedes loodi viis alternatiivset põllumajandusliku maakasutuse stsenaariumit aastani 2050. Uuringu II etapis loodi viie põllumajandusliku maakasutuse tulevikustsenaariumi kohta andmestik, kaardikiht ja illustreerivad kaardid, kus on esitatud erineva väärtusega põllumajandusmaade paiknemine ning alad, mis sobiksid elurikkuse toetamiseks, metsastamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Samuti illustreeriti kaartide abil kõigis stsenaariumites toimuvaid maakasutuse muutusi. Põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali hindamiseks koostati koondnäitaja, mis võtab arvesse põllumassiivi mullaviljakust, pindala, põllukontuuri kuju (kompaktsust), kaugust lähimast teest, kaugust suurimast asulast, kaugust lähimast põllust ja reljeefi iseloomustavat konarlikkuse koefitsienti. Koondnäitaja väärtus määrati kõigile andmestikus olevatele massiividele. Uuringu III etapis täpsustati stsenaariumeid ja kaardikihte vastavalt eelnevates etappides saadud tagasisidele ning analüüsiti põllumajandusmaa kasutamist ja säilitamist, sotsiaalmajanduslikku ja looduskeskkonna arengut ning KHG heitkoguseid erinevates stsenaariumites. Samuti koondati soovitatavad sekkumismeetmed positiivsete maakasutuse muutuste soodustamiseks ning negatiivsete maakasutuste muutuste ära hoidmiseks. Uuringu lõpparuande esimene peatükk annab ülevaate uuringu temaatikast. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud metoodikast. Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade põllumajandusliku maa- kasutuse suurematest muutustest Eestis aastatel 1990‒2018. Neljandas peatükis analüüsitakse põllumajandusliku maakasutuse mõjutegureid ning viiendas peatükis on esitatud viis põllumajandusliku maakasutuse võimalikku tulevikustsenaariumit 2050. aasta perspektiivis koos maakasutust ja selle muutust iseloomustavate illustreerivate kaartidega. Kuuendas peatükis esitatakse põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse potentsiaali illustreerivad kaardid ning analüüsitakse põllumajandusmaa sobilikkust metsastamiseks ja energia tootmiseks. Seitsmendas peatükis esitatakse viie stsenaariumi KHG heitkoguste ja põllumajandustoodangu prognoosid. Kaheksandas peatükis on esitatud lisainfo järgmistes olulistes põllumajandusliku maakasutuse tulevikku puudutavates küsimuses – sügavatel turvasmuldadel asuva põllumajandusmaa kasutamine, agrometsandus ning kohalikele kogukondadele maakasutust puudutavates küsimustes suurema kaasarääkimise õiguse loomise võimalused. Üheksas peatükk võtab kokku poliitikasoovitused põllumajandusliku maakasutusega seotud positiivsete muutuste soodustamiseks ja negatiivsete muutuste pidurdamiseks. Uuringu töörühm tänab kõiki fookusgrupi aruteludes osalenud, küsitlustele vastanud, kirjalikku ja suulist tagasisidet andnud eksperte ning uuringu juhtkomisjon.Uuring on valminud Keskkonnauuringute Keskus OÜ tellimusel

Land grabbing in Brazil and Africa, Chinese and European participation in land grabbing and the concentration of Estonnian agrcultural land use

Põllumajandusmaa ja puhta joogivee kättesaadavus on inimestele eluliselt vajalikud. Rahvaarvu kasv ja linnastumine on kaasa toonud olukorra, kus mitmetes riikides ollakse sunnitud harimiskõlbulikku maad otsima väljaspool kodumaad. Kuna planeedil Maa elavate inimeste arvu suurenemisest põhjustatud vajadus viljaka põllumaa järele kasvab kiiresti, siis muutub järjest aktuaalsemaks sellest tingitud maade haaramine. Töö eesmärgiks on lahti mõtestada, mida kujutab endast maade haaramine kui tegevus nii globaalsel kui riiklikul tasandil. Selleks on oluline uurida millised riigid või piirkonnad on seotud maade haaramisega ning millist mõju on taoline tegevus avaldanud nii investeerivatele riikidele kui võõrustajariikidele. Töö esimese viie peatüki kirjutamisel lähtuti maade haaramist sisaldavatest teaduslikest artiklitest ning töö kirjutamisel selgus, et ühtset rahvusvaheliselt tunnustatud definitsiooni maade haaramise kohta ei ole, aga üldiselt mõistetakse selle all tegevust, mille käigus välisinvestorid rendivad, ostavad või liisivad võõrustajariigilt põllumaad selleks, et kasvatada seal erinevaid kultuure ning valminud viljad riigist välja oma kodumaale vedada. Eraldi uuriti töös Eesti põllumajandusmaa maakasutuse koondumist suurtootjate kasutusse. Selleks kasutati lähteandmetena Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti 2014. aasta andmeid Eesti põllumajandustootjate kohta. Uurimusest, selgus, et põhiliselt on põllumajandusmaa maakasutus koondunud Kesk-Eestis. Analüüsi tulemused näitasid, et Lääne-Viru, Järva, Tartu ja Jõgeva maakondades on põllumajandusmaa maakasutuse koondumine suurem kui teistes Eesti maakondades. Kõige väiksem on see aga Hiiu, Võru ja IdaViru maakondades. Omavalitsustest on põllumajandusmaa maakasutuse koondumine Viljandi ja Kareda valdades olnud protsentuaalselt teistest omavalitsustest suurem ja kõige väiksem on see Hiiu maakonnas asuvates omavalitsustes. Tartu maakonnas asuva Tähtvere valla haritava maa pindalast on 88% suurtootjate kasutuses. Selliseid omavalitsusi, kus suurtootjad kasutavad enam kui poolt valla haritava maa pindalast, on Eetis 74. Nendest suurtootjates, kelle poolt haritava maa suurus on vähemalt 1000 hektarit omab, enamus (71,8%) maaüksuseid ühe maakonna piires, kuid mitmes omavalitsuses. Suurimaks erandiks siinjuures on tootja, kes omab maad kolmeteistkümnes Eesti maakonnas ning veel enamates omavalitsustes. Antud teemat on võimalik edasi uurida võttes vajadusel käesoleva töö aluseks ja kitsendades käsitletavate teemade ringi.Accsessibility to agricultural land and clean water is vital for humans. Growing population and urbanization have greated situation where in many coutries it is necessary to find agricultural land outside the homecountry. The need for productive farmland is growing quickly because of the increase in the number of people living on the planet Earth and because of that, land grabbing becomes more actual. The goal of this reasearch is to open up what constitutes land grabbing as action on global and national level. For that it is important to examine which countries or regions are related to the land grabbing and what effect such actions have for the investing countries and for the countries they are investing in. The first five pragaraphs of this work are based on sientific articles about land grabbing. In the process of writing the work it reveled that there is no certain definition for land grabbing, but it is known to be an activity, during which foreign investors rent, buy or lease farmland in hosting country in order to grow there different agricultural products and to transport the ripe fruits out of the country to their home country. As a separate filed of the work, it has brought out how the arable land has aggregated in Estonia and the data, used in the last paragraph of the work, is based on Estonian Agricultural Registers and Information Board 2014. information about Estonian agricultural manufacturers. While making the reasearch on the big agricultural manufacturers that are operating in Estonia it turned out that the main arable land is aggregated in the Central-Estonia. On the bases of the results of the analyses, it appeared that most of the agricultural land has aggregated in Järva, Lääne-Viru, Tartu and Jõgeva counties. The smallest concentration of Estonian agricultural land is in Hiiu, Võru and Ida-Viru counties. In Viljandi and Kareda municipalities the percentage of the agricultural land concentration has been higher than in the other Estonian municipalities. The smallest concentration of agricultural land in Estonian is in Hiiumaa county’s municipalities. 88% of agricultural land in Tartu county Tähtvere municipality is in use of big agricultural manufacturers. In 74 municipalities there is at least 50% of municipality agricultural land in use of big agricultural manufacturers. The majority (71,8%) of big agricultural manufacturers, who owns at least 1000 hectares of agricultural land, mainly has land within one county but in severeal municipalities. The biggest exeption to this was the producer who owns the land in the 13th Estonian counties and in several municipalities. It is possible to futher more explore given topic also on the bases of this work by narrowing down the topics of the work

Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment Possibilities

Land is essential to livelihoods, so it is hard to overstate its strategic significance for well-being and prosperity. It has been detected that farm size greatly influences agricultural sustainability from the viewpoints of the economy, environment, and society. Land concentration is negatively affecting the development of rural communities. Similar to other European countries, Estonia is undergoing agricultural land concentration. One way to stop the further concentration of agricultural land is to set an upper limit to land acquisition (similar to that in Latvia and Lithuania). This paper aimed to determine what kind of regulations concerning agricultural land use and ownership Estonia needs to restrain land concentration. Four sources of data were used for this research: statistical data from Statistics Estonia, the data for the land holdings of agricultural producers from the Estonian Agricultural Registers and Information Board, data from the Land Registry and available literature. The outcome of the study confirmed that Estonia requires policy direction and regulations for the agricultural land market, that would help to lighten the impact of land concentration in rural areas in the long run, similar to several other European countries

Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment Possibilities

Land is essential to livelihoods, so it is hard to overstate its strategic significance for well-being and prosperity. It has been detected that farm size greatly influences agricultural sustainability from the viewpoints of the economy, environment, and society. Land concentration is negatively affecting the development of rural communities. Similar to other European countries, Estonia is undergoing agricultural land concentration. One way to stop the further concentration of agricultural land is to set an upper limit to land acquisition (similar to that in Latvia and Lithuania). This paper aimed to determine what kind of regulations concerning agricultural land use and ownership Estonia needs to restrain land concentration. Four sources of data were used for this research: statistical data from Statistics Estonia, the data for the land holdings of agricultural producers from the Estonian Agricultural Registers and Information Board, data from the Land Registry and available literature. The outcome of the study confirmed that Estonia requires policy direction and regulations for the agricultural land market, that would help to lighten the impact of land concentration in rural areas in the long run, similar to several other European countries

Europe’s Large-Scale Land Acquisitions and Bibliometric Analysis

The agricultural sector in the European Union is largely characterized by a declining number of farms and an increasing size of surviving farms. The land is concentrating under the usage of fewer large agricultural producers. Meanwhile, a broad distribution of land ownership is the basis for the welfare of local economies and rural communities. Land distribution is one important component that guarantees our right to food, human rights, and sustainability in agriculture. The aim of this paper was to compile a systematic review of the existing literature on large-scale land acquisitions in Europe. The results are based on two different search methods. Firstly, documents and articles on large-scale land acquisitions were studied and, secondly, keyword research from the SCOPUS database and analysis using VOSviewer where performed. This study shows that large-scale land acquisitions are closely related to food security, human rights, global governance and international law, land tenure, biofuel production, and financialization through European Union common agricultural policy subsidies and foreign direct investments