Koostöise probleemilahendamisoskuse kujundamine uurimuslikku õpet kasutades

Loodusainete tundides lahendatakse loodusteadusliku sisuga probleeme enamasti uurimuslike tegevustega. Uuringu eesmärk on selgitada välja, mis toetab õpilaste tulemuslikku koostööd uurimuslikes tegevustes, ja anda loodusainete õpetajatele soovitusi, kuidas integreerida koostöise probleemilahendamise oskuse ning aine- ja uurimuslike teadmiste kujundamist. Uuringus osalesid 7. klassi õpilased (N = 44), kellel tuli nutitelefoni kasutades virtuaallaboris kaaslasega koostööd teha. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivselt deduktiivse sisuanalüüsi ja kvantitatiivselt Hesse jt (2015) raamistiku järgi. Uuring näitab, et õpilased viib tulemusliku koostööni õpetaja juhitud klassiarutelu. Õpilaste meelest aitavad koostöisele probleemilahendamisele kaasa katsetamine, mitme variandi läbiproovimine ning üksteisega suhtlemine. Õpilased vajavad täpseid juhiseid, et edukaks uurimuslikuks õppeks analüütiliselt mõelda, ülesanne uuesti läbi vaadata, teemaga seotud küsimusi esitada ja/või tõenditel põhinevalt teaduslikult arutleda. Summar

DigiEfekt: õpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused

Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste andmekogu on osa DigiEfekti (DIGIVARA5) koondandmekogust. Andmekogu koosneb kahest andmetabelist, kus ühes on esitatud 6. ja 9. klassi õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste enesekohaste hinnangute andmed (“socialem_student_data”), sh konstruktispetsiifilised tunnused, ja teises andmetabelis on õpetaja hinnangud uuringus osalenud õpilaste sotsiaal-emotsionaalsetele oskustele (3., 6. ja 9. klass) (“socialem_teacher_data”). Koodiraamatud on lisatud andmefailidesse teisele lehele ("Codebook"). Lisatud on uuringu tulemusi kirjeldav raport (“socialem_report_est”). Sotsiaalne pädevus on üks kaheksast üldpädevusest, mida Eesti koolides õppekava üleselt arendatakse. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused (SEO) viitavad suutlikkusele reguleerida oma mõtteid, emotsioone ja käitumist ning on seotud peamiselt sellega, kuidas inimesed oma emotsioone juhivad ja teistega suhtlevad. Need oskused mõjutavad mitmeid olulisi näitajaid, sh nt vaimne heaolu ja akadeemiline edukus, ning ka kognitiivsete oskuste arengut ja kasutamist ning koolidel on nende oskuste arengu toetamisel oluline roll (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), 2015 ja 2021). Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamiseks oleme Primi jt. (2021) teoreetilise raamistiku ning OECD sotsiaal-emotsionaalsete oskuste uuringu teoreetilise raamistiku (Chernyshenko et al., 2018) alusel koostanud küsimustiku versioonid õpilastele ja õpetajatele, et avada õpilaste oskusi üheksas dimensioonis.[ENG] The social-emotional skills data set is part of the Digiefekt project (DIGIVARA5) aggregated data set. The data set comprises two data tables, one of which presents the data on the sixth- and ninth-grade students’ social-emotional skills self-report test (“socialem_student_data”), incl. construct-specific variables, and the other contains the teacher’s assessment of the social-emotional skills of the participating third-, sixth- and ninth-grade students (“socialem_teacher_data”). The codebooks are found on the second sheet of the data files ("Codebook"). The data set also contains the report t and results (“socialem_report_est”). Social competence is one of eight general competences that are in trans-curricular development in Estonian schools. Social-emotional skills refer to one’s ability to regulate one’s thoughts, emotions and behaviour and mainly have to do with how people manage their emotions and interact with others. These are skills that affect several important outcomes of one’s life, such as mental wellbeing and academic success, as well as the development and use of cognitive skills; schools play an important part in supporting the development of these skills (Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), 2015 and 2021). To assess social-emotional skills, we have developed versions of a questionnaire for students and for teachers, intended for looking into students’ skills in nine dimensions; the questionnaire is based on the theoretical framework by Primi et al. (2021) and the theoretical framework of OECD’s survey on social and emotional skills (Chernyshenko et al., 2018).Raporti soovituslik viide eestikeelses allikas: Einpaul, P., Rannastu-Avalos, M., Baucal, A., & Leijen, Ä. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Tartu Ülikool. http://doi.org/10.23673/re-407Raporti soovituslik viide ingliskeelses allikas: Einpaul, P., Rannastu-Avalos, M., Baucal, A., & Leijen, Ä. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – sotsiaal-emotsionaalsed oskused [Report of the DigiEfekt project – social-emotional competence]. University of Tartu. http://doi.org/10.23673/re-40

Digiefekti projekti koondfail (DigiEfekt project merged data)

DigiEfekti projekti (DIGIVARA5) koondandmekogu koosneb järgmistest osadest: a) koondandmefail (“digiefekt_merged_data”), mis sisaldab konstruktispetsiifilisi tunnuseid ja taustatunnuseid; b) DigiEfekti uuringu lõppraport (“digiefekt_project_final_report_est”); c) hariduslike erivajaduste raport (“edspecialneeds_report_est”); ja d) DigiEfekti projektis kasutatud õpilaste ja lapsevanemate taustaandmete küsimustikud (“background_instrument_est”). Koodiraamat on lisatud andmefaili teisele lehele (“Codebook”).[ENG] The aggregated data set of the DigiEfekt project (DIGIVARA5) comprises the following parts: a) merged data set (“digiefekt_merged_data”), which contains construct-specific variables and background variables; b) the final report of the Digiefekt study (“digiefekt_project_final_report_est”); c) the special educational needs report (“edspecialneeds_report_est”); and d) students’ and parents’ background data questionnaires used in the Digiefekt project (“background_instrument_est”). The codebook is found on the second sheet of the data file (“Codebook”).DigiEfekti projekti lõppraporti soovituslik viide eestikeelses allikas: Pedaste, M., Raave, D. K., & Baucal, A. (2023) Digitaalsete õppematerjalide kasutamise efekt õpilaste õpitulemustele. Tartu Ülikool. https://datadoi.ee/handle/33/552Raporti soovituslik viide ingliskeelses allikas: Pedaste, M., Raave, D. K., & Baucal, A. (2023). Digitaalsete õppematerjalide kasutamise efekt õpilaste õpitulemustele [The effect of using digital learning materials on students’ academic outcomes]. University of Tartu. http://doi.org/10.23673/re-41