"Haridusleksikon"

Haridusleksikon koondab tähestikulises järjekorras esitatuna 43 artiklit hariduse ja kasvatuse peamistest märksõnadest. Artiklite autorid on 29 hariduse ja kasvatuse valdkonna spetsialisti Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja ka muudest institutsioonidest. Leksikonis on esitatud märksõnade inglis-, saksa-, prantsus-, soome- ja venekeelsed vasted, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo põhijooned, aktuaalsed probleemid, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning võimaluse korral lühiülevaade valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga selle valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele. Sellises formaadis leksikon on Eestis hariduse ja kasvatuse valdkonnas esmakordne, see on avatud edasiarendamiseks ning loodetavasti antakse edaspidi välja ka selle täiendatud trükke

Õppekava ja õpetaja ajas ja ruumis

Raamat "Transnational Perspectives on Curriculum History" ilmus kirjastuses Routledge tänavu aasta algul. Väljaande ühtteistkümmet peatükki ühendab õppekavateemade ajalooline, ühiskondlik ja poliitiline käsitlus. Rõhutatakse, et õppekavad ning nende tavapärased koostisosad – õppeained – ei ole tegelikkuse erapooletu peegeldus, vaid need on inimeste ja inimrühmade loodud avalike ja varjatud püüdluste ning olelusvõitluse tulemusena. Seetõttu tuleb õppekava tegeliku arengu mõistmiseks lisaks hetkeolukorra kriitikale ja soovitavate muutuste kirjeldamisele uurida olusid ja püüdlusi, mis juhtisid varasemate õppekavade teket ja arengut. Eriti tuleb seejuures märgata varjatud seaduspärasusi ning järjepidevusi

Üldpädevused gümnaasiumis

Käsiraamat "Üldpädevused gümnaasiumis" ilmus 2020. aastal Tartu Ülikooli väljaandena. Raamatu kuue peatüki keskmes on gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatud üldpädevused, eesmärk on aidata gümnaasiumiõpetajatel neid pädevusi mõista ja arendada. Peatükid sisaldavad pädevuste definitsioone riiklikus õppekavas, avavad pädevuste sisu rahvusvahelise teaduskirjanduse alusel ning kirjeldavad Eestis tehtud uuringuid üldpädevuste arendamise ja hindamise kohta. Raamat pakub arutlusainet nii riikliku õppekava rakendamiseks ja arendamiseks kui ka üldpädevustealase edasise uurimistöö kavandamiseks

Eesti loodusainete õpetajate uskumused, õpetamispraktika ja enesetõhusus TALIS 2008 ja 2013 uuringu alusel

Artiklis käsitletakse TALIS 2013 uuringus osalenud loodusainete õpetajate uskumusi, õpetamispraktikat ja enesetõhususe hinnanguid ning võrreldakse tulemusi TALIS 2008 uuringu omadega. Analüüsist selgub, et võrreldes teiste ainete õpetajatega olid loodusainete õpetajate uskumused nii TALIS 2008 kui ka TALIS 2013 uuringus konstruktivistlikumad. Kui esimeses, TALIS 2008 uuringus ei erinenud eesti ja vene õppekeelega koolide loodusainete õpetajate uskumused ja enesetõhususe hinnangud statistiliselt olulisel määral, siis teises, TALIS 2013 uuringus olid eesti õppekeelega koolide õpetajate uskumused konstruktivistlikumad, kuid enesetõhususe hinnangud madalamad. Õpetamispraktika kohta selgus, et õpilaste motiveerimist ja aktiveerimist rakendavad loodusainete õpetajad samal määral kui teiste ainete õpetajad.  Summar

Refrações históricas e culturais nas transições educacionais recentes: o exemplo dos países europeus do antigo bloco socialista

Trinta anos após a queda do bloco soviético, ainda persiste uma retórica de diferenciação e polarização discursiva entre os padrões educacionais ocidentais e não ocidentais. Tal retórica ofusca uma semelhança potencial, ou homogeneidade, entre os diversos contextos dominantes e marginalizados. Variações regionais, locais e pessoais são prematuramente atribuídas a diferenças culturais fundamentais, embora muitas vezes mal fundamentadas. Procuramos apresentar e resumir preliminarmente os entendimentos existentes quanto à refração na educação e na pesquisa social. Usada esporadicamente, mas raramente definida, a metáfora da refração apresenta: (a) uma multiplicidade de pontos de vista como incentivo à pesquisa social; (b) um progresso científico não relativista como valor final para a compreensão da realidade social; (c) uma abordagem equilibrada em relação à homogeneidade e heterogeneidade na pesquisa social; (d) uma orientação substancialmente histórica para analisar a homogeneidade e a heterogeneidade. A educação nos países europeus do antigo bloco socialista permite demonstrar como são retoricamente exageradas a diferença e a heterogeneidade e como as variações podem ser abordadas de forma mais adequada por meio da análise de refrações

Täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Sissejuhatus raamatusse

Väljaanne "Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest" ilmus kirjastuses ATLEX 2021. aasta algul. Raamatu neli osa käsitlevad täiskasvanuhariduse teooriaid, arengulugu, õppimis- ja õpetamispõhimõtteid, õpikeskkonda ning õppimise vajalikkust täiskasvanueas. Raamat on mõeldud täiskasvanuharidusega tegelejate laiale ringile, sealhulgas andragoogika üliõpilastele. Peatükid sisaldavad täiskasvanuhariduse mõistete ja terminite seletusi, teooriate põhiseisukohti ning arutelu, soovituslikku kirjandust, samuti näiteid uurimustes osalejatega tehtud intervjuudest ja autorite kommentaare. Kuna seni on terviklik ja süsteemne eestikeelne käsitus andragoogika mõtteloost ja põhiteemadest puudunud, ongi raamat alguseks selle lünga edasisel täitmisel

Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele

Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huvirühmade ootuste täitmisel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate uskumused riikliku õppekava üldoskuste väärtuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetõhususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja üldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaõpetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud üldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja üldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et mänguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja õpioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste üldoskuste arendamiseks vajaksid õpetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte üldoskuste olulisuse teadvustamisega.  Summar

Eessõna

Et aidata õpilastel ja õpetajatel ühiskonnas toimuvate kiirete muutustega toime tulla, vajab õpikäsitus seni teadaolevate ja uute lähenemiste mõtestatud ning oskuslikku lõimimist. Üks kiiresti arenevaid valdkondi haridusalastes uurimustes, mis seda ülesannet täita püüab, on kirjaoskus ja selle liigid. Siinses erinumbris tutvustatatakse üheksa erineva kirjaoskuse määratlust ning olulisust ülekantavate oskuse kujundamisele suunatud õppeprotsessis. Mitmes artiklis käsitletakse hariduspoliitilistele dokumentidele tuginedes pädevuse ja kirjaoskuse suhestatust ning argumenteeritakse nende võimalikku kasutamist sünonüümidena. Ajakirja juhtartikli autor professor Jari Lavonen käsitleb ülekantavate oskuste – näiteks kriitilise ja loova mõtlemise oskuse – kujundamist ning selgitab, kuidas need on seotud loodusteadusliku kirjaoskusega. Artikkel aitab kaasa strateegia "Haridus 2030" mõistmisele ja selles tutvustatud kaheksa võtmepädevuse laiemale mõistmisele ja olulisusele kirjaoskuste maailmas (OECD, 2018). Erinumbri lõpus tutvustavad Larissa Jõgi ja Rain Mikser selle aasta alguses ilmunud raamatut "Andragoogika. Raamat täiskasvanu õppimisest ja õpetamisest". Raamat esitab seni eesti keeles ilmunuist kõige terviklikuma ja süsteemsema käsituse andragoogika mõtteloost ja põhiteemadest

Karjääriteadlikkusele suunatud õpistsenaariumide kasutamine loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks

Uuringu eesmärk oli välja selgitada loodusteaduste õpetajate valmisolek kasutada karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel. Kasutasime viit uuringu jaoks koostatud kontekstipõhist loodusteadusliku karjääriteadlikkusega seotud stsenaariumi. Igas neist tutvustati sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt vähemalt kaht loodusteadustega seotud elukutset koos neis vajalike teadmiste ja oskustega. Valmisolekut stsenaariume tunnis kasutada küsiti kümnelt loodusteaduste õpetajalt, kasutades Google Formsi keskkonnas kohandatud küsimustikku. Kvalitatiivse analüüsi tulemused näitasid, et õpetajate valmisolek stsenaariumide kasutamiseks on erinev ning isegi kogenud õpetaja vajab mitmekülgseid juhiseid karjääriteadlikkuse kui loodusteadusliku kirjaoskuse ühe tahu arendamiseks loodusteaduste tundides.  Summar