Achieving Goals in Collaboration: Analysis of Estonian Institutional Calls

Proceedings of the 16th Nordic Conference of Computational Linguistics NODALIDA-2007. Editors: Joakim Nivre, Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek and Mare Koit. University of Tartu, Tartu, 2007. ISBN 978-9985-4-0513-0 (online) ISBN 978-9985-4-0514-7 (CD-ROM) pp. 59-66

Relatório de estágio em farmácia comunitária

Relatório de estágio realizado no âmbito do Mestrado Integrado em Ciências Farmacêuticas, apresentado à Faculdade de Farmácia da Universidade de Coimbr

Võimalusi helistaja identifitseerimiseks institutsionaalses telefonisuhtluses

Artiklis käsitletakse helistaja identifitseerimise võimalusi eri tüüpi institutsionaalsetes telefonikõnedes. Uurimuse meetod on vestlusanalüüs. Keskendutakse võõrastevahelisele suhtlusele, kuid selle kõrval vaadeldakse ka väikest tuttavate suhtlejate allkorpust. Infodialoogides jääb helistaja enamasti anonüümseks. Kui vastaja peab kliendi heaks tegema midagi enamat kui ainult infot andma, vajab ta kliendi nime ja/või muid isikuandmeid. Helistaja võib end tutvustada kohe vestluse alguses, aga ametnik võib nime küsida ka hilisemas vestluses. Identifitseerimist on mitut liiki: ühel juhul toimub identifitseerimine käesoleva vestluse jaoks (nt müügivestlus): osalejad ei saa suhelda teadmata, kes on vestluspartner. Teisel juhul toimub identifitseerimine edaspidise tegevuse jaoks (nt arsti vastuvõtule registreerimine)

Openings in Estonian telephone conversations: structure and interactional functions

Uurimuse eesmärk on kirjeldada eesti argitelefonivestluse sissejuhatuse struktuuri ja analüüsida selle suhtlusfunktsioone. Metodoloogia põhineb suhtluslingvistikal, vestlusanalüüsil ja kõneetnograafial. Analüüsi aluseks on 131 argitelefonikõnet Tartu Ülikooli Eesti suulise keele korpusest. Analüüsi tulemusena on esitatud eesti telefonivestluste sissejuhatuse mudel ning võrreldud seda teiste kultuuridega. Sissejuhatuse tüüpiline mudel on kirjeldatav järgmiselt: 1. Kontakti loomine. 2. Tervitamine. (3. Identifitseerimine.) ((4. Olukorra selgitamine.)) Kultuuriliste eripärade tuvastamine annab väärtuslikku infot eesti keele kui võõrkeele õpetamisel ning eesti keeles suhtleva dialoogsüsteemi modelleerimisel.The present PhD thesis studies the sequential organization of Estonian telephone conversation openings. The methodology is based on a combination of methods and theoretical principles of interactional linguistics, conversation analysis and ethnography of communication. The data corpus used in the present study comes from the Corpus of Spoken Estonian of the University of Tartu and consists of 131 everyday telephone calls. The typical pattern of an Estonian telephone opening can be described as follows: 1. Establishing the contact. 2. Greetings. (3. Identification.) ((4. Clearing sequence.)

Dialoogiaktid eesti infodialoogides: tüpoloogia ja analüüs

Printimine ja kopeerimine lubatud

Eesti suulise keele korpus keeleõppedialoogide lähtematerjalina: telefonivestluste koostamine

Language authenticity in study materials and related learning activities are very important for foreign language teaching. Telephone conversations included in textbooks of Estonian as a second language are often not realistic with respect to the structure of their openings and closings. ne method to make Estonian language learning dialogues more realistic is to incorporate the corpus of spoken Estonian of the University of Tartu as the source

Telefonivestlused eesti keele kui teise keele õpikutes: funktsioonid ja sissejuhatuste struktuur

Artikkel käsitleb täiskasvanud algajatele mõeldud eesti keele kui teise keele õpikutes sisalduvate telefonivestluste funktsioone ja struktuuri, keskendudes vestluste sissejuhatusele. Uurimisaineseks on aastatel 1999–2009 ilmunud eesti keele kui teise keele kuues õpikus leiduvad 56 telefonidialoogi, võrdlusmaterjaliks 131 argi- ja 577 institutsionaalset telefonikõnet Tartu Ülikooli eesti suulise keele korpusest. Kahe materjalikogu võrdluse põhjal saab väita, et lisaks kutsungi puudumisele eristab õpikudialooge korpusedialoogidest eelkõige vastaja esimese vooru sagedane puudumine, seda eriti argivestlustes. Samuti pole argiste õpikunäidete puhul tihti selge, kuidas osalejad teineteise identifitseerimiseni jõuavad. Institutsionaalsed õpikudialoogid vastavad enamasti reaalsetele suhtlussituatsioonidele. Selgelt tuleb esile õpikudialoogide metoodiline eesmärk – pakkuda õppijatele vajalikke keelelisi vahendeid suhtlusprobleemide lahendamiseks. Seejuures on telefonivestlustel lisaks pragmaatilisele funktsioonile sageli äratuntavalt ka mõne grammatika- või sõnavarateema õpetamise funktsioon. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.10</p

Direktiivsed aktipaarid eestikeelsetes infodialoogides ja nende automaatne tuvastamine

Analüüsitakse eestikeelseid telefonikõnesid ametiasutustesse, eesmärgiga arendada intelligentset kasutajaliidest, mis võimaldaks suhelda andmebaasidega eesti keeles. Analüüs põhineb Tartu Ülikooli eesti dialoogikorpusel. Käesolevas artiklis keskendutakse dialoogiaktide direktiivsetele naabruspaaridele, mille esiliikme ütleb ametiasutusse helistav klient ja järelliikme ametnik, näiteks klient avaldab infosoovi ja ametnik vastab info andmisega. Kliendi esimene sooviavaldus püstitab eesmärgi, mille saavutamiseks teevad klient ja ametnik koostööd. Mõlemad osalejad võivad algatada alamdialooge, et täpsustada kas soovi või saadud vastust. Artiklis analüüsitakse direktiivsete aktipaaride keelelisi tunnuseid ja tutvustatakse eestikeelsetes dialoogides dialoogiaktide automaatse tuvastamise eksperimente.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.05</p