Varase sepsise riskiga vastsündinute limaskestade kolonisatsioon ja selle osatähtsus invasiivse infektsiooni prognoosimisel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli selgitada vastsündinute varase sepsise empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide (ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga) mõju vastsündinute rektaalse ja ninaleelu kolonisatsioonile oportunistlike mikroobidega. Lisaks sellele hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktoreite osa limaskestade kolonisatsiooni tekkes; seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel; ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel. Meetodid. Prospektivine, kahekeskuseline, klaster-randomiseeritud avatud uuring viidi läbi Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja vastsündinute intensiivravi osakondades 02.08.2006 kuni 30.11.2007. Uuringusse kaasati 278 vastsündinut, kes olid osakonda saabudes nooremad kui 72 tundi, vajasid sepsise kahtluse või riskifaktorite olemasolu tõttu empiirilist antibakteriaalset ravi ning viibisid osakonnas vähemalt 24 tundi. Limaskestade kolonisatsiooni hindamiseks koguti nina-neelu materjal (n=1153) ja rektaalkaabe (n=1250) patsiendi osakonda saabumisel ja edaspidi kaks korda nädalas kuni osakonnas viibimise lõpuni või kuni 60-da ravipäevani. Uuringumaterjalid steriilsetest kehavedelikest (n=554) võeti patsiendi osakonda saabumisel enne antibakteriaalse ravi alustamist ja edaspidi vastavalt kliinilisele vajadusele. Materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks külvati veri-, MacConkey ja Sabouraud agarile ning ampitsilliin-resistentsete tüvede selgitamiseks MacConkey agarile, kuhu oli lisatud 16 µg/ml ampitsilliini. Molekulaarseid uuringuid kasutati limaskestade ja invasiivsete tüvede klonaalsuse selgitamiseks. Nii emapoolsete kui ka keskkonnast ja lapsest sõltuvate kolonisatsiooni riskifaktorite (n=22) selgitamiseks kasutati ühest ja mitmest logistilist regressiooni. Järelevalvekülvide väärtuse hindamiseks sepsise prognoosimisel arvutati eraldi sensitiivsus, spetsiifilisus ning positiivne (PPV) ja negatiivne prognostiline väärtus iga võetud külvi kui ka patsiendi kohta. Tulemused ja järeldused. Esmased seedetrakti koloniseerijad olid Gram-positiivsed bakterid, milledest ülekaalukalt domineerisid koagulaas negatiivsed stafülokokid. 49-l (17,8%) esines rektaalne kolonisatsioon Candida spp-ga. Isoleeritud rektaalsest ja nina-neelu materjalist esines vastavalt 55,8%-l ja 42,8%-l Gram-negatiivseid mikroobe. Kuigi antud kahe piirkonna mikroobne kooslus oli sarnane, esines siiski ka piirkonna valikulist mõju. Näiteks oli rektaalselt võrreldes nina-neeluga 1,5-2,5 korda suurem šanss kolonisatsiooniks enterobakteritega ja väiksem šanss (OR=0,52; 95% CI 0,30-0,89) Acinetobacter spp-ga. Selgus, et limaskestade kolonisatsiooni E. coli, K. oxytoca ja C. albicans’ga mõjutasid peamiselt emapoolsed ja perinataalsed faktorid, kusjuures kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, MRSA ja mitte-albicans-Candida’ga oli peamiselt tingitud haigla keskkonnast ja lapse enneaegsusest. Riskifaktorite mõju (näiteks haiglas viibimise aeg, osakond, gestatsiooni vanus, sünniviis) sooletrakti ja nina-neelu kolonisatsioonile nii antibiootikum-tundlike kui ka ravimresistentsete tüvede osas oli sarnane, omavahel tihedalt seotud ja mikroobispetsiifiline ning seetõttu on neid võimalik üldistada mõlemale piirkonnale. Võrreldes ampitsilliini, kui laiema toimespektriga antibiootikumi mõju penitsilliiniga, võib väita, et esmamainitu toimet Gram-negatiivsele mikrofloorale ja ravimresistentsete tüvede tekkele on ilmselt ülehinnatud. Siiski esines valikulist mõju just Gram-positiivsele mikrofloorale. Näiteks koloniseeruti ampitsilliinravi korral võrreldes penitsilliiniga rohkem S. haemolyticus´e (erinevus +0,7; p=0,039) ja S. hominis´ga (+1,9, p=0,003), kuid vähem S. aureus’e (-1,9; p=0,006) ja enterokokkidega (-1,2; p<0,001). Seega peaks ravimrežiimi eelistus baseeruma lokaalsel olukorral; st millised on vastava osakonna sagedasemad infektsioonitekitajad ja nende ravimtundlikkus. Samuti tuleks arvestada enneaegsust ja muid lapsest sõltuvaid faktoreid. Eelnev limaskestade kolonisatsioon Gram-negatiivsete oportunistlike mikroobide ja MRSA-ga võib olla aluseks invasiivse infektsiooni väljakujunemisele. Siiski on järelevalvekülvide sensitiivsus, spetsiifilisus ja PPV invasiivse infektsiooni tekke prognoosimiseks madalad (väärtused vastavalt 27%, 66% ja 4%) ja seega on nad väheefektiivsed. Samuti on nende kogumine küllalt kulukas ja aeganõudev. Siiski on järelevalvekülve mõttekas koguda teatud spetsiifiliste mikroobide (K. pneumoniae, MRSA) poolt põhjustatud haiglainfektsioonide puhangute korral. See aitaks parandada infektsioonikontrolli meetmeid ja oleks abiks empiirilise ravi valikul.The general aim of the study was to compare how antibiotics commonly used for empiric therapy of EOS (ampicillin or penicillin both combined with gentamicin) influence the development of gut and nasopharyngeal (NP) microbiota and to define which of the abovementioned regimens should be preferred in terms of mucosal colonisation. Besides it, the aims were also addressed to identify independent perinatal, neonatal, and environmental factors influencing the colonisation process; to identify the relatedness of microorganisms isolated from NP and rectum to isolates form sterile sites and thus characterize their potential for causing invasive disease; and to define the value of twice a week collected surveillance cultures in predicting Gram-negative late onset sepsis (LOS) in high risk neonates admitted to NICU. Study design and methods. The prospective open label two centre cluster randomised study was conducted between August 2, 2006 and November 30, 2007 in NICUs of Tartu University Hospital and Tallinn Children’s Hospital. Neonates were included in the study (n=278) if they were younger than 72 hours, needed early empiric antibiotic treatment on clinical suspicion and/or due to risk factors of infection and were expected to stay in the unit for >24 hours. Rectal (n=1250) and NP (n=1153) specimens were collected on admission and then twice a week until discharge or Day 60 whichever occurred first. From patients receiving artificial lung ventilation tracheal aspirate (n=60) instead of NP swab was collected. Normally sterile body fluids (n=554) were cultured preferably before administration of antibiotics on admission and then if clinical condition deteriorated and symptoms suggestive of neonatal sepsis. Rectal swabs were plated onto blood agar, MacConkey agar for isolation of Gram-negative bacteria, and Sabouraud agar for isolation of yeasts. NP specimens were plated onto McConkey agar. All samples were also plated onto MacConkey agar with 16 μg/ml of ampicillin for the detection of Gram-negative ampicillin-resistant (AR) strains. The molecular analysis was performed for detection relatedness of mucosal and invasive strains. The sensitivity, specificity, negative and positive predictive values of surveillance cultures of 2108 mucosal and corresponding invasive culture pairs were calculated in predicting Gram-negative late-onset sepsis. The association between colonization by different microbes and a total of 22 maternal or neonatal predefined risk factors was assessed by using univariate and multiple logistic regression analyses. Results and conclusions. The first colonizers in neonates admitted to NICU with risk factors of EOS were Gram-positive bacteria, among which coagulase negative staphylococci clearly predominated. Colonization by Gram-negatives in NP and rectal area were similar. The frequent opportunistic colonizers were also frequent causative agents of LOS. The mucosal colonisation by E. coli, K. oxytoca and C. albicans is mainly influenced by maternal and early perinatal factors, while K. pneumoniae, E. cloacae, MRSA and non-albicans Candida spp. are predominantly affected by the hospital environment and prematurity. Risk factors (e.g. duration of NICU stay, unit, gestation age, route of delivery) influencing NP and rectal colonisation including AR strains are similar and species-specific and are closely inter-related making extrapolations from one site to the other feasible. In patients with risk factors for EOS the impact of ampicillin (a broader spectrum antibacterial agent compared with penicillin) on mucosal colonisation with Gram-negative microorganisms including AR strains may have been over-estimated. The main differences between these two agents are as follows: patients receiving ampicillin containing regimen are less frequently colonised with S. aureus and Enterococcus spp. but more often colonised with S. haemolyticus and S. hominis than those treated with penicillin. Thus, the avoidance of unwanted initial gut colonisation should not be a limiting factor in choosing between ampicillin and penicillin for the empiric treatment of EOS. We suggest that the selection should be made mainly according to the local distribution of EOS causing microorganisms and their antibiotic susceptibility. Host-related factors like the degree of prematurity should also be considered. Prior mucosal colonization with Gram-negative opportunistic micro-organisms and MRSA may lead to invasive disease. However, the sensitivity, specificity and PPVs of mucosal surveillance samples in predicting invasive disease is moderate for Enterobacteriaceae and suboptimal for non-fermentative micro-organisms. So, routine and non-targeted surveillance cultures are not efficient in predicting LOS in NICU as they are of low diagnostic accuracy, expensive and time consuming. Targeted for specific organisms, surveillance cultures may prove to be useful especially during outbreaks of nosocomial infections. They may offer an opportunity to improve infection control measures, to cohort patients and to select the most appropriate empiric antibiotic regimen

Eestlaste kahe põlvkonna vaba aja füüsiline aktiivsus, seda mõjutavad tegurid ja seos krooniliste haigustega

Taust. Inaktiivne elustiil võib olla riskiteguriks krooniliste haiguste väljakujunemisel. Eesmärgid. Selgitati eestlaste kahe põlvkonna kehalist aktiivsust, selle mõjureid ning seost krooniliste haigustega. Lisaks hinnati seoseid subjektiivse hinnangu ja tegeliku kehalise aktiivsuse taseme ning tööalase ja vaba aja füüsilise aktiivsuse taseme vahel. Metoodika. Ankeetküsitlus toimus oktoobrist 2012 kuni novembrini 2013 Eesti kuue kõrgkooli üliõpilaste ja nende vanemate seas. Praegust ja kooliaja füüsilist aktiivsust arvestati järgmiselt: väheaktiivsed, kui kehaline aktiivsus oli vastavalt alla 150 minuti ja vähem kui 7 korda 60 minutit nädalas; üliaktiivsed üle 300 minuti ja enam kui 7 korda 90 minutit nädalas. Vahepealsed arvati optimaalsesse aktiivsusgruppi. Tulemused. Valimi moodustas 318 üliõpilast ja nende 138 vanemat. Optimaalsesse aktiivsusgruppi kuulus kooliajal 52,2% ja praegu 30,9% uuritavatest. Täiskasvanu kehalist aktiivsust mõjutab enim tema kooliaegne kehaline aktiivsus, kuid hilisemas eas liigutakse äärmuste suunas. Võrreldes koolieaga on täiskasvanutel kaks korda suurem šanss kuuluda nii väheaktiivsete (OR = 1,83; 95% uv 1,39–2,41) kui ka üliaktiivsete (OR = 2,05; 95% uv 1,28–3,31) rühma. Suurema kehalise aktiivsuse korral on füüsilist aktiivsust mõjutavateks teguriteks peamiselt huvi spordi vastu ning väheaktiivsetel kehakaal. Optimaalne füüsiline aktiivsus tööl soosib suuremat aktiivsust ka tööst vabal ajal. Kõigist uuritavatest 38%-l (1/3 tudengitest ja 1/2 vanematest) esines kokku 201 kroonilist haigust. Väheaktiivsete ja optimaalse aktiivsuse rühmas esines oluliselt rohkem kroonilise haigusega uuritavaid kui suure aktiivsuse rühmas (vastavalt OR = 5,13; 95% uv 2,23–11,77 ja OR = 3,81; 95% uv 1,60–9,04). Järeldused. Olulise aluse hilisema elu liikumisharjumustele annab kooliaegne kehaline aktiivsus, kusjuures väheaktiivsetel esineb sagedamini kroonilisi haigusi.Eesti Arst 2014; 93(4):199–20

Eesti lapsevanemate uskumused laste plaanilise vaktsineerimise kohta ja vaktsineerimiskäitumist mõjutavad tegurid: internetiküsitluse tulemused

Taust. Vaktsiiniga välditavate haiguste üldine vähenemine on tinginud rahvastikus leviva kahtluse suurenemise lapse vaktsineerimise vajaduse suhtes. Tõenduspõhised andmed Eesti lapsevanemate arusaamade kohta seoses vaktsineerimisega puuduvad. Eesmärk. Selgitada Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumist ja uskumusi seoses plaanilise vaktsineerimisega ning seda mõjutavaid tegureid. Metoodika. Kasutati veebipõhist ankeetküsitlust (8. novembrist 7. detsembrini 2017). Valimi moodustas 1557 lapsevanemat, kelle noorim laps oli noorem kui 5aastane. Ankeedi tulemuste põhjal jaotati uuritavad vaktsineerijateks (72,3%), kahtlejateks (11,9%) ja mittevaktsineerijateks (15,8%). Nende vaktsinatsioonikäitumise mõjurite selgitamiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi. Uskumusi hinnati 5astmelisel Likerti skaalal. Tulemused. Oma last vaktsineerida on suurem šanss 25–34aastastel, võrreldes vanematega kui 35 aastat, ja väiksema sissetulekuga lapsevanematel. Kahtlejad on pigem üle 35aastased kui 25–34aastased. Mittevaktsineerijatel on rohkem kui 1 laps, samuti on mitttevaktsineerijad suuremapalgalised. Arvamused vaktsineerimise, selle olulisuse ja efektiivsuse kohta erinesid kõikides rühmades. Enim usuti, et vaktsineerimine kaitseb haiguste eest (78,7%; vaktsineerijad 96,4%; kahtlejad 65,1%; mittevaktsineerijad 8,1%), ja vaktsiiniga välditavaid haigusi peeti raskeks (74,3%; vastavalt 90,9%; 62,4%; 7,3%). Kahtlejad ja mittevaktsineerijad usaldasid vähem kui vaktsineerijad nii tervishoidu kui ka sellega seotud institutsioone, näiteks peab arstide soovitusi usaldusväärseks 71,7% (vastavalt 89,3% vaktsineerijatest, 46,8% kahtlejatest ja 9,8% mittevaktsineerijatest) ja Terviseameti soovitusi 67,6% (vastavalt 86,7% vaktsineerijatest, 39,8% kahtlejatest ja 1,6% mittevaktsineerijatest) vanematest. Järeldused. Uuring näitab, et lapsevanemad kahtlevad vaktsiinide ohutuses ja vajalikkuses. Et vältida vaktsineerimisest keeldumise trendi suurenemist, tuleks suurendada usaldust vaktsineerimise suhtes

Clinical parameters predicting failure of empirical antibacterial therapy in early onset neonatal sepsis, identified by classification and regression tree analysis

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>About 10-20% of neonates with suspected or proven early onset sepsis (EOS) fail on the empiric antibiotic regimen of ampicillin or penicillin and gentamicin. We aimed to identify clinical and laboratory markers associated with empiric antibiotic treatment failure in neonates with suspected EOS.</p> <p>Methods</p> <p>Maternal and early neonatal characteristics predicting failure of empiric antibiotic treatment were identified by univariate logistic regression analysis from a prospective database of 283 neonates admitted to neonatal intensive care unit within 72 hours of life and requiring antibiotic therapy with penicillin or ampicillin and gentamicin. Variables, identified as significant by univariate analysis, were entered into stepwise multiple logistic regression (MLR) analysis and classification and regression tree (CRT) analysis to develop a decision algorithm for clinical application. In order to ensure the earliest possible timing separate analysis for 24 and 72 hours of age was performed.</p> <p>Results</p> <p>At 24 hours of age neonates with hypoglycaemia ≤ 2.55 mmol/L together with CRP values > 1.35 mg/L or those with BW ≤ 678 g had more than 30% likelihood of treatment failure. In normoglycaemic neonates with higher BW the best predictors of treatment failure at 24 hours were GA ≤ 27 weeks and among those, with higher GA, WBC ≤ 8.25 × 10⁹L^-1together with platelet count ≤ 143 × 10⁹L^-1. The algorithm allowed capture of 75% of treatment failure cases with a specificity of 89%. By 72 hours of age minimum platelet count ≤ 94.5 × 10⁹L^-1with need for vasoactive treatment or leukopaenia ≤ 3.5 × 10⁹L^-1or leukocytosis > 39.8 × 10⁹L^-1or blood glucose ≤ 1.65 mmol/L allowed capture of 81% of treatment failure cases with the specificity of 88%. The performance of MLR and CRT models was similar, except for higher specificity of the CRT at 72 h, compared to MLR analysis.</p> <p>Conclusion</p> <p>There is an identifiable group of neonates with high risk of EOS, likely to fail on conventional antibiotic therapy.</p

Puukborrelioos Saaremaal

Taust. Puukborrelioosi riskirühmaks on sageli metsas viibivad isikud. Diagnostika põhineb antikehade sisalduse suurenemisel, kuid pole teada nende foontase ja ELISA-testi tulemuste kinnitamise vajadus immunoblotuuringuga. Eesmärk. Selgitada puukborrelioosivastaste antikehade esinemine tervete jahimeeste vereseerumis ning hinnata ELISA-testi ja immunoblotuuringu omavahelist korrelatsiooni. Meetodid. Saaremaal küsitleti jahimehi (n = 184) varasema borrelioosi võimaliku esinemise suhtes ning määrati IgM- ja IgG-tüüpi antikehad ELISA-meetodil. Perearstide poole pöördunud 181 ELISA-testi järgi positiivse tulemusega (109 testi näitas IgM-tüüpi ja 123 IgG-tüüp antikehi) patsienti anketeeriti ja nende veri testiti üle immunoblotuuringuga. Tulemused. Jahimeestest olid IgG- ja IgM-tüüpi antikehad olemas vastavalt 47%-l ja 5%-l. Metsas käimise sagedus ja puugirünnete osakaal antikehade olemasolu ei mõjutanud, küll aga oli IgG-tüüpi antikehade olemasolu sagedasem vanematel ja pikema jahimehestaažiga isikutel. ELISA-testi immunoblotiga kinnitamisel ilmnes, et IgM- ja IgG-tüüpi antikehade valepositiivseid tulemusi oli vastavalt 24%-l ja 19%-l. ELISA-testi positiivne prognoosiv väärtus IgM-tüüpi antikehade korral oli 76% (95% uv 67–84) ja IgG-tüüpi antikehade korral 81% (73–88). Erythema migrans’i esinemissagedus oli väike ega olnud seotud antikehade positiivsete tulemustega. Järeldused. Seropositiivsus jahimeeste hulgas on suur, mistõttu ei saa pelgalt antikehade ja ebaspetsiifiliste kliiniliste sümptomite alusel puukborrelioosi diagnoosida. ELISA-testi spetsiifilisus on vähene antikehade piiripealsete või nõrgalt positiivsete väärtuste korral ja seega on vajalik tulemused kinnitada immunoblotuuringuga.Eesti Arst 2015; 94(4):203–21

Ampitsilliini-gentamütsiini ja penitsilliini-gentamütsiini kombinatsioonide võrdlus vastsündinu varase sepsise ravis

Töö eesmärgiks oli võrrelda ampitsilliini-gentamütsiini vs penitsilliinigentamütsiini kombinatsioonide kliinilist efektiivsust vastsündinute varase sepsise (VVS) ravis. Kahekeskuseline prospektiivne klastriga juhuslikustatud uuring hõlmas kõik VVS-kahtlusega alla 72 tunni vanused vastsündinud. Esimesel uuringuperioodil kasutati ühes keskuses ampitsilliini ja teises penitsilliini kombinatsioonis gentamütsiiniga. Beetalaktaamantibiootikumid vahetati, kui pooled haiged olid uuringusse lülitatud. Primaarne tulem oli ravi ebaõnnestumine (vajadus antibakteriaalse ravi muutmiseks 72 tunni jooksul) ja/või surm 7 päeva jooksul. Soole kolonisatsiooni hinnati perineumi kaape alusel. Tõestatud VVSi sagedus oli 4,9%. Ampitsilliini ja penitsilliini skeemide vahel ei olnud erinevust 72 tunni jooksul antibakteriaalse ravi vahetuse, 7 päeva suremuse ega ravi ebaõnnestumise osas. Ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga on võrdselt tõhusad vastsündinu varase sepsise empiirilises ravis. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):21−2

Kutseharidus Tartus

https://www.ester.ee/record=b3526562*es

The Impact of Marathons on the Recovery of Heart Rate and Blood Pressure in Non-Professional Male Marathoners&rsquo; (&ge;45 Years)

Background and Objectives: Physical activity has a positive impact on health, and the participation in exercise and sports, including marathons, has increased in popularity. This kind of sport requires extreme endurance, which can cause different health problems and even lead to death. Participants without sufficient preparation and, in particular, men 45 years of age and older belong to a high risk group. The aim of this study was to determine the impact of marathons and cofactors associated with marathons on the recovery of heart rate (HR) and blood pressure (BP) of non-professional &ge; 45 years old male marathoners. Materials andMethods: A total of 136 &ge; 45 year old, non-professional (amateur marathoner), male participants were recruited. Data collection involved a questionnaire, body composition measures, and BP and HR results before and after finishing the marathon. Descriptive data, t-test, Mann&ndash;Whitney or &chi;2 test, and Pearson&rsquo;s correlation were applied. Results: Participants (skiing n = 81, cycling n = 29, running n = 26; mean age 51.7 &plusmn; 7.1 years old) had previously attended a median of 35 (IQR 17.5&ndash;66) marathons and travelled 2111.5 (IQR 920&ndash;4565) km. Recovery of HR and BP after finishing and recovery time was insufficient and not associated with marathon preparation. Running was the most burdensome for HR, and cycling was most taxing for BP. Chronic diseases did not influence participation in the marathon. Conclusions: The preparation for the marathon was mainly sufficient, but recovery after the marathon was worrisome. Marathons are demanding for &ge;45 year old males and may be too strenuous an activity that has deleterious effects on health

Estonian Parents’ Awareness of Pediculosis and Its Occurrence in Their Children

Background and Objectives: Pediculosis, or head lice infestation, is a widespread health problem that can affect anyone, regardless of gender, age, or social background. The purpose of this study was to clarify the occurrence of pediculosis among Estonian preschool- and primary school-aged children according to their parents and the parent’s awareness of pediculosis and related behaviors. Materials and Methods: An online questionnaire was completed by the parents of the preschool children (n = 1141) in 2019 and the parents of the elementary school children (n = 362) in 2021. For the descriptive data, t-test, Mann–Whitney or χ2 test, linear regression, and logistic regression analyses were applied. Results: According to the parents, pediculosis had occurred in 34.7% of the children, and more than one-third of pediculosis patients had experienced it more than twice. Lice were mainly acquired from elementary school or preschool and less often from friends, relatives, or training environments. Parents’ knowledge of head lice was rather good; the average score of the correct answers was 14.0 ± 3.4 (max. 20). In the multivariate analysis, higher age (coefficient 0.07, p p p Conclusion: Despite parents’ awareness, pediculosis infestations continue to be common among our children

Effect of early directed implementation of family-integrated care measures on colonisation with Enterobacteriaceae in preterm neonates in NICU

Background Hospital-acquired strains (HASs) and multiresistant strains in neonatal intensive care unit often harbour virulence and resistance mechanisms, carrying the risk of invasive infections. We describe colonisation with Enterobacteriaceae in neonates receiving early directed versus routine family-integrated care (FIC) within the first month of life.Methods A prospective cohort study included neonates with a gestational age below 34 weeks. During the first period, neonates were admitted to an open bay unit with transfer to the single-family room if available; feeding with the mother’s own breast milk (MOBM) was introduced within 24 hours, and skin-to-skin contact (SSC) within 5 days of life (the routine care group). During the second period, following a wash-in of 2 months, care in a single-family room within 48 hours, the introduction of MOBM within two and SSC in 48 hours were applied (the intervention group). Enterobacteriaceae isolated from neonatal stool, breast milk and parental skin swabs were genotyped, Simpson’s Index of Diversity (SID) calculated, and extended-spectrum beta-lactamases (ESBL) detected.Results In 64 neonate-parents’ groups, 176 Enterobacteriaceae, 87 in routine care and 89 in the intervention group were isolated; 26 vs 18 were HAS and one vs three ESBL positive, respectively. In the intervention group compared with the routine care group, SSC and MOBM feeding was started significantly earlier (p&lt;0.001); during the first week of life, time spent in SSC was longer (median hours per day 4.8 (4–5.1) vs 1.9 (1.4–2.6), p&lt;0.001) and the proportion of MOBM in enteral feeds was higher (median (IQR) 97.8% (95.1–100) vs 95.1% (87.2–97.4), p=0.011). Compared with the routine care group, the intervention group had higher SID and a reduction of HAS by 33.1% (95% CI 24.4% to 42.4%) in time series analysis.Conclusions Early implementation of FIC measures may hold the potential to increase diversity and reduce colonisation with HAS Enterobacteriaceae