Sünkoobi tänapäevane käsitlus

Mitmete Euroopa teaduslike seltside koostöös valmis 2009. a sünkoobi ravijuhendi uus redaktsioon. Sünkoopi vaadeldakse selles teiste mööduvate teadvushäirete kontekstis kui iseseisvat diagnoosi, mitte kui sündroomi. Sünkoopi defineeritakse kui mööduvat teadvushäiret, mis on põhjustatud mööduvast üldisest aju hüpoperfusioonist, mida iseloomustab kiire algus, lühike kestus ja täielik spontaanne paranemine. Tekkepõhjuste järgi eristatakse refl ektoorset, ortostaatilist ja kardiovaskulaarset sünkoopi. Sünkoopi esineb rahvastikus küllaltki sageli, tunduvalt harvem on see arsti poole pöördumise põhjuseks. Oluline on varakult välja selgitada sünkoobi tekkepõhjus ja hinnata sünkoobiga seotud äkksurma või eluohtliku seisundi riski. Eesti Arst 2010; 89(6):423−42

Pärilik pika QT sündroom

Pärilik pika QT sündroom on geneetilise etioloogiaga südame elektrofüsioloogiline häire, mida iseloomustab EKGs QT-aja pikenemine, T-saki anomaaliad ning ventrikulaarse tahhükardia torsade de pointes’i tüüpi paroksüsmid koos sünkoobiga. Võimalik on ka vatsakeste fibrillatsiooni teke ja seega kardiaalne äkksurm, mis võib olla haiguse esmaavaldumiseks. Vastavalt haigust põhjustavale geenimutatsioonile jaotatakse pärilik pika QT sündroom 13 alavormi. Haiguse diagnoosimise ja riski prognoosimise puhul on oluline lähtuda nii patsiendi kliinilisest leiust (sh EKG), perekonna anamneesist kui ka näidustuse korral molekulaardiagnostikast. Ravi eesmärgiks on kardiaalsete sünkoopide ja äkksurmade ennetamine, milleks tuleb patsiendil rakendada elustiili muutusi, medikamentoosset ravi beetablokaatoritega ning vajaduse korral paigaldada ka implanteeritav kardioverter-defibrillaator. Eesti Arst 2013; 92(1):28–3

Atrial fibrillation is associated with increased central blood pressure and arterial stiffness

Atrial fibrillation (AF) is the most common arrhythmia in clinical practice and beta blockers (BBs) are the drugs of choice for rate or rhythm control in these patients. The purpose of this study was to describe differences in arterial stiffness (AS), central blood pressure (cBP), and the role of BBs on cBP in patients with AF compared to healthy individuals. The authors included 76 patients with paroxysmal/persistent AF. Carotid-femoral pulse wave velocity (PWV) and cBP were measured and compared with data from 75 healthy individuals. Patients with AF had higher PWV (8.0 m/s vs. 7.2 m/s, p < .001), central systolic blood pressure (cSBP) (118 mm Hg vs. 114 mm Hg, p = .033), central pulse pressure (cPP) (39 mm Hg vs. 37 mm Hg, p = .035) and lower pulse pressure amplification (PPA) (1.24 vs. 1.30, p = .015), without differences in peripheral blood pressure (pBP) and heart rate (HR). AF patients had significantly increased PWV (beta= 0.500, p = .010, adjusted R-2 = 0.37) after adjustment for confounding factors. The use of BBs significantly reduced PPA (beta = -0.059, p = .017, adjusted R-2 = 0.30). AF patients have higher PWV, cSBP, cPP, and lower PPA, compared to healthy patients. These findings support the role of AS in the development of AF. Use of BBs is related to a potential adverse effect on cBP.Peer reviewe