Quagmires around southern and southeastern Estonian lakes

We studied quagmires around 17 soft-water lakes in southern and southeastern Estonia. Vegetation analysis was carried out at the level of moss and field layer synusiae and plant communities. The aims of the current study were to elucidate the main factors determining the species richness of these quagmires, in order to ascertain what types of synusiae and plant communities form their vegetation, and what are their indicator species. Increasing the pH of peat-water increased the number of bryophyte species and the total number of species. The number of bryophyte species was positively related to through-flowing lakes and neighbouring forest vegetation. In total nine societies of bryophyte synusiae, 14 societies of vascular plants and eight community types were distinguished. Six community types represented minerotrophic quaking fen, and two types were classified as mixotrophic quaking bog. Our results show clearly a relative independency of synusiae; similar moss synusiae can associate with synusiae of various vascular plant societies and vice versa

Presence and characteristics of Natura habitat type 7140 (transition mires and quaking bogs) in small lakes of Estonia

Eesti sood on tekkinud kas mineraalmaa soostumise või järve kinnikasvamise tulemusena. Järve kinnikasvamine toimub järve põhjast või kaldaäärest õõtsikuna (Valk, 1988). Seda elupaika ei kerge klassifitseerida, kuna koosneb nii madalsoo kui ka raba taimestikust. Natura 2000 loodusdirektiivis kuuluvad õõtsik-siirdesood elupaigatüüpi 7140 (siirde-õõtsiksood). Antud töö eesmärk oli leida, kas 1) elupaigatüübi 7140 leidub välja valitud 74 väikejärve kaldavööndis ning 2) millised alatüübid on esintatuimad. Samuti leida, 3) kas elupaigatüüpi 7140 esineb ainult teatud tüüpi järvede ääres või ei ole õõtsik-siirdesoo esinemine tingitud järve morfomeetrilistest ja vee keemilistest omadustest. Samuti 4) analüüsida antud järvede veesisese taimestiku eripära ning 5) anda ülevaade neis järvedes leiduvatest haruldatest taimeliikidest. Kooslusetüüpidele omaste liikide indikaatorväärtused (karakterväärtused) arvutati M.Dufrêne ja P. Legrendre (1997) meetodil, kusjuures iga liigi indikaatorväärtuse olulisustõenäosust hinnati Monte Carlo permutatsioonitestiga (McCune & Mefford, 1999). Eraldi leiti ka kooslusetüüpide tsentriodid, mille alusel leiti elupaigatüübile 7140 vastavad taimekooslused dominatliikide alusel. Taimeliike iseloomustati ka esinemissageduste ja summaarse ohtrusega. Karakterliikide alusel eristus 8 kooslusetüüpi; neist vaid ühes esines selgelt elupaigatüübile 7140 vastav taimestik ning mõnedes teistes leidus selle fragmente. Dominantliikide alusel konstrueeritud kooslustes, valitsesid elupaigatüübile 7140 vastavaist kooslustest konnaosja ja pilliroo kooslused, kuna mõlemad nimiliigid kasvavad peamiselt teistes vööndites, ei ole õige lugeda neid õõtsikul domineerivateks kooslusteks. Seega ei selgunud kooslust, mis oleks esinenud kõikide uuritud väikejärvede õõtsikul, vaid elupaigatüübi 7140 kooslused vaheldusid muudega. Kogu valimit iseloomustas laia ökoloogilise amplituudiga liikide suur esinemissagedus. Uuritud järvede põhjal otsustades kujunevad vähetoitelised õõtsikud pehmeveelistes, väikese inimmõjuga, madala kalda ja mineraalmaa valgalaga järvedes, mis aga tüübilt on pigem miksotroofsed ning hüdrofüütide koosseisu järgi huumustoitelised. Paljud kõrgete looduskaitseväärtustega õõtsik-siirdesood ei kuulu veel kaitse alla kuigi peaks, kuna järvedes, kus õõtsik esineb, leidub mitmeid looduskaitsealuseid liike. Oleks vaja luua ühtne koosluste kaitse, mis sisaldaks endas nii järve avaosa, kaldavööndidt kui ka kaldast väljaspoole jäävat ala, mida aga elupaigatüüpide kaitsealade loomisel siiani pole tehtud.Estonian mires are usually formed in two different ways: firm land swamp formation and filling up of lakes by vegetation. Filling up takes place from bottom of the lake or from the edge of the shore by quaking bog. This habitat is not easily classified, because it consists of fen and raised bog vegetation. In Natura 2000 habitat directive this type of mires are classified as transition mires and quaking bogs (7140). The current work was aimed to clear: 1) the habitat type 7140 presented in the shore- zone of selected 74 small (mostly) soft-water lakes and what kind of subtype stands out the most; 2) does the presence of habitat type 7140 to be connected with lake morphometry and chemical characteristics of water; 4) which hydrophytes and prodected species are characteristic for these lakes. Association types (lake groups) were clustered on the basis of the values of the mean abundances of species. Indicator values were calculated by method by M. Dufrêne and P. Legrendre (1997) and evaluated at Monte Carlo’s significance of the likelihood permutation test (McCune & Mefford, 1999). Also calculated centroids for each association type were used to found dominant species and derived associations of habitat type 7140. Species were also characterized by frequency and total abundance. By indicator species there was eight clusters, association types. Only one of them was clearly the habitat with vegetation what suits to characterize habitat type 7140. In the other lake groups this habitat type was found by fragments. In associations derived from the centroids, Equisetum fluviatile and Phragmites australis communities dominated, but these species usually do not grow on the quaking bog zone, so we can not account these as dominating plant communities. Thus there was not found one dominated community which appeared in all small lakes. Habitat type 7140 associations alternated each other. The group of studied soft-water lakes was characterized by many frequent and abundant species with broad ecological amplitude. Judging from the studied lakes, the oligotrophic quaking bogs emerged mostly in semidystrophic small lakes which have little human impact, mainly low shore and mineral soil in surroundings. They have high nature conservation value as a decreasing habitat type of quaking bogs and a growth area of declining species

Aias sadas saia : Õpime õpilastega õppeaias

Käesolev õppetegevuste kogumik on jätkuks juhendile „Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“. Kogumikust leiate ideid ja tegevusi, kuidas õppeaeda õppetöös paremini ära kasutada. Iga peatükk sisaldab erineva raskusastmega, eri vanusegruppidele mõeldud ülesandeid, mida õpetajad saavad vastavalt oma soovidele ja vajadustele edasi arendada ning kohandada. Õppetegevuste kogumik on loodud, mõeldes eelkõige kahele õppeasutustest koosnevale võrgustikule – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kasvades oma toiduga“ ning programmi „Roheline kool“ õppeasutuste võrgustikule, kuid materjali on oodatud kasutama kõik huvilised. Kogumik koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest võib leida nii taime- ja loomaliikide kirjeldustega materjale, mänge, laboratoorseid kui ka loomingulisi ülesandeid alates lasteaias õppivatele aiahuvilistele kuni kolmandas kooliastmes tegutsevatele taimeteadlastele. Ülesannete juurde on märgitud viie palli süsteemi järgi nende raskustase, 1 kõige lihtsam, 5 kõige keerulisem või ressursinõudlikum. Ülesanded on omavahel kombineeritavad, sellekohased viited on leitavad ülesannete ja lisainfo juurest. Iga peatüki lõpus on nimekiri kasutatud ja soovitatavast kirjandusest. Kindlasti on oluline õppeaias valminud saak koos õpilastega ka toiduks valmistada. Retseptide otsimine ja loomine, menüü koostamine ning tooraine 100% ära kasutamine on teemad, mille kohta on loodud palju materjale ja käesolevas kogumikus neid teemasid ei käsitleta. Samuti ei leia kogumikust kõige lihtsamaid tegevusi, mis on seotud saagi mõõtmise, loendamise, kaalumise jms – need on tegevused, mida õpetajad juba niikuinii teevad ning lisajuhiseid ei vajata. Täname kõiki õpetajaid, kes Tartu loodusmajaga oma vajadusi ja soove jagasid – need olid väärtuslikuks sisendiks käesolevasse kogumikku ülesannete loomisel. Koostaja Pille-Riin Pärnsalu on erialalt taime- ja seeneteadlane ning käsitööline. Tal on pikaaegsed kogemused Tartu loodusmaja huviringi õpetajana ning ka õppejuhina. Pille-Riin on juhendanud ringe „Taimetargad“, „Veemaailm“, „Loodusesõbrad“ ja „Keskkonnasõbralik disain“. Loodame, et kogumikus toodud praktilised tegevused tekitavad huvi ja pakuvad rõõmu nii lastele, noortele kui õpetajatele!Täname: Aili Elts, Meeli Mets, Eeva Kirsipuu-Vadi, Elen Peetsmann, Aivo Tamm, Riina PärnsaluMaterjal on valminud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kasvades oma toiduga“ loovharidusprogrammi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatava Rohelise kooli programmi raames