Algamas on uuring „Epidemioloogiline ja geneetiline tõendus tervishoiutöötajate suitsetamiskäitumise ja nikotiinisõltuvuse kohta”

Eesti Arst 2014; 93(7):42

Arstide suitsetamine, sellealased hinnangud ja tähelepanu pööramine patsientide suitsetamisele

Taust ja eesmärk. Arstidel on oluline roll patsientide tervisekäitumise kujundamisel. Selleks et teada arstide valmisolekut aidata kaasa patsientide suitsetamise vähendamisele, on vaja teada nende endi suitsetamisharjumusi ja suhtumist suitsetamisesse. Töö eesmärk oli uurida Eesti arstide suitsetamise levimust, nende sellealaseid hinnanguid ning tähelepanu pööramist patsiendi suitsetamisele.Metoodika. Läbilõikeline postiküsitlusuuring korraldati kõikide töötavate arstide hulgas 2014. aastal. Töösse kaasati alla 65aastased arstid (n = 2334).Tulemused ja järeldused. Uuringu tulemustena leiti, et suitsetas 16,2% mees- ja 6,4% naisarstidest (igapäevaselt suitsetas vastavalt 12,5% ja 4,9%). Võrreldes naistega pidas oluliselt rohkem mehi oma suitsetamisest loobumise nõustamise teadmisi piisavaks, kuid oluliselt vähem mehi suitsetamise ennetuse õpet tervishoiutöötajate põhikoolituses vajalikuks.Kümnendik mees- ja naisarstidest ei olnud viimase nädala jooksul küsinud patsiendi suitsetamise kohta. Võrreldes suitsetavate arstidega tegid mittesuitsetajad seda oluliselt rohkem. Peamine patsiendi suitsetamisele tähelepanu pööramist piirav tegur oli ajapuudus, millele järgnes arvamus, et arst ei suuda mõjutada patsiendi käitumist. Võrreldes suitsetavate arstidega oli mittesuitsetavate mees- ja naisarstide arvates oluliselt harvemini patsiendi suitsetamisele tähelepanu pööramist piiravaks teguriks patsiendi privaatsuse häirimine. Mittesuitsetavatel naisarstidel oli väiksem šanss pidada suitsetamisele tähelepanu pööramist takistavaks teguriks probleemi mitteolulisust ja selle arvamist kellegi teise tööülesandeks.Uuringu tulemustest järeldub, et senisest rohkem on tarvis tähelepanu pöörata arstide suitsetamisest loobumise nõustamise praktiliste oskuste arendamisele. Eesti Arst 2016; 95(5):285–293 

Sotsiaal-majanduslikud erinevused suitsetamises

Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):57−6

Suurendatud riskiga alkoholitarvitamine 25–64aastaste täiskasvanute hulgas

Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):63−6

Uuringu „Epidemioloogiline ja geneetiline tõendus tervishoiutöötajate suitsetamiskäitumise ja nikotiinisõltuvuse kohta“ andmed on kogutud

Eesti Arst 2015; 94(11):69

Tervise enesehinnangu sotsiaal- majanduslikud erinevused Eestis: Euroopa sotsiaaluuring 2004

Eesmärgiga kirjeldada tervise enesehinnangu sotsiaal-majanduslikke erinevusi Eestis analüüsiti 35–54aastaste täiskasvanute andmeid Euroopa sotsiaaluuringus 2004. Oma tervist hindasid vastajad 5astmelisel skaalal: väga hea, hea, rahuldav, halb ja väga halb. Uuringutulemused näitasid, et umbes pooled vastanutest hindasid oma tervist vähemalt heaks ja pooled rahuldavaks või halvemaks. Meeste ja naiste tervise enesehinnangus olulist erinevust ei leitud. Oma tervist rahuldavaks või halvemaks hinnanuid esines rohkem madalama haridustasemega, mittetöötavate, majanduslikult halvasti toime tulevate ja vanema vanuserühma meeste ning naiste hulgas. Ei leitud tervise enesehinnangu seost rahvuse, elukoha ega perekonnaseisuga. Eesti Arst 2008; 87(1):13−1

Eesti kooliõpilaste suitsetamine 1993/1994–2005/2006: kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu analüüs

Eesmärgiga uurida Eesti 11–15aastaste kooliõpilaste suitsetamist ajavahemikul 1993/1994–2005/2006 kirjeldati kooliõpilaste sigarettide suitsetamist kogu uuringuperioodi jooksul, vesipiibu suitsetamist ning sigarettide ja vesipiibu suitsetamise vahelisi seoseid 2005/2006. õppeaastal. Uuringutulemused näitasid, et alates esimesest uuringuaastast kuni 2001/2002. õppeaastani suurenes kooliõpilaste sigarettide suitsetamise levimusmäär kõigis vanuserühmades ja seejärel mõnevõrra vähenes. Tüdrukute suitsetamise levimusmäära suurenemine oli oluliselt märgatavam. 15aastaste tüdrukute igapäevasuitsetamise levimusmäär suurenes kogu uuringuperioodi jooksul. Vesipiipu suitsetas neljandik poistest ja kuuendik tüdrukutest. Võrreldes vesipiipu mittesuitsetavate kooliõpilastega oli šanss sigarette suitsetada oluliselt suurem vesipiibu suitsetajate hulgas. Eesti Arst 2008; 87(11):859−86