23 research outputs found
Dapagliflosiin â uudse toimemehhanismiga suukaudne antidiabeetiline ravim
Dapagliflosiin on glĂŒkosuurilise toimega suukaudne antidiabeetiline ravim, mis pĂ€rsib glĂŒkoosi reabsorptsiooni neerutorukeses. Selle tulemusena tekib osmootne diurees, mille efektiivsus sĂ”ltub neerufunktsioonist (patsiendi hinnanguline glomerulaarfi ltratsiooni kiirus (eGFR) peab olema vĂ€hemalt 60 ml / min / 1,73 m2) ja vere glĂŒkoosisisaldusest. Dapagliflosiinravi langetas seerumi glĂŒkohemoglobiini (HgA1c) taset keskmiselt 0,5â0,6%, mis on sarnane metformiini ja glipitsiidi maksimaalsete annuste kasutamisel saavutatavaga. Dapagliflosiini kasutamisel vĂ€henes kehakaal (keskmiselt 2â4 kg). Kliinilistes uuringutes 2. tĂŒĂŒpi diabeediga patsientidel langetas ravim vĂ€hesel mÀÀral nii sĂŒstoolset (â4,4 mm Hg) kui ka diastoolset (â2,1 mm Hg) arteriaalset vererĂ”hku. Kliiniline uuring arteriaalse hĂŒpertensiooniga diabeedipatsientidel on kĂ€imas. Olemasoleva metaanalĂŒĂŒsi andmetel ei suurenda ravim kardiovaskulaarset suremust.
Kliinilistes uuringutes esines dapagliflosiinigrupis platseebo- ja kontrollrĂŒhmaga vĂ”rreldes rohkem genitaalinfektsioone (4,8% vs. 0,9% uuritavatest), rinnavĂ€hki ( 8 [0,4%] vs. 0 juhtu) ja kusepĂ”ievĂ€hki (7 [0,16%] vs. 0 juhtu). Samuti ei saa vĂ€listada aine hepatotoksilist toimet.Eesti Arst 2012; 91(7):368â37
Studies on the human MDR1, MRP1, and MRP2 ABC transporters: functional relevance of the genetic polymorphisms in the MDR1 and MRP1 gene
http://www.ester.ee/record=b1812718*es
Opioidide kasutamisest vÀhivalu ravis
WHO avaldas 1986. aastal esimest korda nn valuredeli, millest lĂ€htudes valitakse valuvaigisti valutugevuse alusel. Opioidid on nĂ€idustatud mÔÔduka vĂ”i tugeva valu korral, mis ei allu mittesteroidsetele pĂ”letikuvastastele ravimitele. Viimasel ajal ollakse siiski seisukohal, et kĂ”iki valuravi astmeid ei pea lĂ€bima ja pahaloomulisest kasvajast pĂ”hjustatud valu korral soovitatakse ravi kohe alustada opioidiga. Valu on kasvaja korral ĂŒks kardetumaid sĂŒmptomeid, mis mĂ”jutab nii patsientide kui ka nende lĂ€hedaste elukvaliteeti. Kasvaja korral esinev valu vĂ”ib olla tingitud haiguse progresseerumisest vĂ”i kasvaja ravist (kirurgilisest, keemia- vĂ”i kiiritusravist). Hoolimata uute valuvaigistite rohkusest ning paljudest ravijuhenditest on kasvaja korral esinev valu alaravitud (1). Ollakse ĂŒksmeeles, et opioidid on esmane ravivalik kasvajast tingitud mÔÔduka ja tugeva kroonilise valu korral. Opioidide kasutamine Eestis on viimase nelja aasta jooksul kĂŒll mĂ”nevĂ”rra suurenenud, kuid on siiski mitu korda vĂ€iksem kui PĂ”hjamaades (v t joonis 1). KĂ”ige sagedasemad probleemid adekvaatse valuravi mÀÀramisel on valu puudulik hindamine, samuti kardetakse opioidravi korral sĂ”ltuvuse ja tolerantsuse teket ning kĂ”rvaltoimeid. Artikli eesmĂ€rk on lĂ€hemalt tutvustada opioidide kasutamist kasvajavalu korral.
Eesti Arst 2014; 93(9):531â53
Luukahjustuse risk krambivastaste ravimite kasutamisel
Karbamasepiini, fenobarbitaali, fenĂŒtoiini, primidooni, okskarbasepiini, lamotrigiini ja naatriumvalproaadi pikaajaline kasutamine on seotud luutiheduse vĂ€henemisega, mis vĂ”ib viia osteopeenia, osteoporoosi ja luumurdude tekkeni.
Eesti Arst 2012; 91(5):253â25
Antibiootikumide annustamine ĂŒlekaalulistele
Eesti Arst 2013; 92(7):403â40
Febriilne neutropeenia â keemiaravi sage ja potentsiaalselt eluohtlik kĂ”rvaltoime
Keemiaravi kĂ”rvaltoimena tekkiv luuĂŒdi toksiline kahjustus, sealhulgas febriilne neutropeenia (FN) ja selle tĂŒsistused, on ĂŒheks olulisemaks keemiaravi piiravaks teguriks. Risk FNi tekkeks on kĂ”ige suurem 7â10 pĂ€eva pĂ€rast keemiaravi. FN on potentsiaalselt eluohtlik erakorraline seisund onkoloogide tegevuses.TĂŒsistuste tekke riski kliiniline hindamine ja patsiendi kuulumine suure vĂ”i vĂ€ikse riskiga rĂŒhma on oluline antibakteriaalse ravi valikul. Suremus suure riskiga patsiendirĂŒhmas vĂ”ib ulatuda kuni 40%-ni, seetĂ”ttu on oluline laia toimespektriga antibakteriaalse ravi kiire alustamine. Patsiendil, kes kuulub vĂ€ikse riski rĂŒhma ning kes vastab kindlatele kriteeriumitele (vt allpool), vĂ”ib alustada antibakteriaalset ravi kodus suu kaudu.FN vĂ”ib viia keemiaraviks kasutatavate ravimite annuste vĂ€hendamise, ravi edasilĂŒkkamise ning isegi ravi lĂ”petamiseni ning kĂ”ik see vĂ”ib muuta haiguse kulgu.Eesti Arst 2016; 95(3):188â19
Pioglitasooni kasutajatel on kusepÔievÀhi risk veidi suurenenud
Eesti Arst 2012; 91(1):34â3
Harva esinev neeruvĂ€hivorm â kogumistorukestest lĂ€htunud neeruvĂ€hk ehk Bellini tuumor
NeeruvĂ€hk on sagedasim surmaga lĂ”ppev uroloogiline kasvaja. NeeruvĂ€hk ei allu keemia- ega kiiritusravile, mistĂ”ttu peamine raviviis on operatsioon. Kasvaja leviku korral naaberelunditesse sĂ”ltub operatsioonile jĂ€rgneva sĂŒsteemravi valik kasvaja histoloogilisest alatĂŒĂŒbist. Seoses piiride avardumise ja inimeste vaba liikumisega muutub ĂŒha olulisemaks haiguste epidemioloogia tundmine erineva geneetilise tausta ja rassiga patisentide populatsioonides. Artiklis kirjeldatud neeruvĂ€hivormi â kogumistorukestest lĂ€htunud neeruvĂ€hki ehk Bellini tuumorit â esineb valgetel vĂ€ga harva, kuid see on mustanahalistel suhteliselt sageli esinev neeruvĂ€hi alatĂŒĂŒp.Eesti Arst 2015; 94(5):294â29
Kaugelearenenud kopsuvĂ€higa patsientide elulĂ”puravi intensiivsus ja suremus pĂ€rast sĂŒsteemse ravi lĂ”petamist
Eesti Arst 2021; 100(6):39
Onkoloogiliste ravimite ning otseste suukaudsete antikoagulantide farmakoloogilised koostoimed
Pahaloomulisest kasvajast vĂ”i selle ravist tingitud hĂŒperkoagulatsiooni seisundi tĂ”ttu on vĂ€hihaigetel arvestatav arteriaalse ja venoosse tromboosi risk. Nii tromboosi profĂŒlaktikaks kui ka raviks vĂ”ib kasutada otseseid suukaudseid antikoagulante. Seniste uuringute pĂ”hjal on neil eelis varfariini ees ning nad ei jÀÀ efektiivsuselt alla madalmolekulaarsele hepariinile. Preparaadi valik peab olema individuaalne, lĂ€htudes muu hulgas ravi eesmĂ€rgist, kasvaja paikmest, veritsusriskist, ravimi toimemehhanismist ja farmakokineetilistest omadustest ning vĂ”imalikest ravimite koostoimetest. Kasvajavastased ravimid, mis on tugevad ensĂŒĂŒmi CYP3A4 ja P-glĂŒkoproteiini inhibiitorid, suurendavad otseste suukaudsete antikoagulantide plasmakontsentratsiooni ning tugevad indutseerijad vĂ€hendavad antikoagulandi taset plasmas. Kuna otsestel suukaudsetel antikoagulantidel on lai terapeutiline vahemik, siis vĂ”ib arvata, et mitmed koostoimed siiski kliiniliselt ei vĂ€ljendu. SeetĂ”ttu on vaja patsiente jĂ€lgida