Eesti hambaarstide päevad 2002

Sel aastal korraldas Eesti Stomatoloogia Selts Eesti hambaarstide päevad 23.–24. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas. Päevad algasid eelkursusega 22. augustil. Eelkursuse teema oli seekord “Totaalprotees”, mõeldud hambaarstidele ja -tehnikutele. Lektoriks oli kutsutud prof Peteris Apse Riia Meditsiiniakadeemiast

Hambaarstide ühendused Eestis aastatel 1921–2008

Esimene Eesti Hambaarstide Selts loodi Tartus 1921. a ning selle tegevusest võtsid osa ka teistest rahvustest hambaarstid. 2007. a ühinesid Eesti Stomatoloogia Selts ja Eesti Hambaarstide Liit, võttes uueks nimetuseks Eesti Hambaarstide Liit. Hambaarstide ühenduste tegevuse võib ajalooliselt jagada nelja perioodi, mille vältel on põhitegevusena pidevalt koordineeritud erialast täiendusõpet ning kujundatud välja stomatoloogilist strateegiat, viimastel perioodidel ka nõustatud Sotsiaalministeeriumi ning haigekassat eriala eksperdikomisjonide kaudu raviteenuse hindade ja kvaliteedi suhtes, samuti esindatud hambaarstide huve läbirääkimistel valitsusega. Eesti Arst 2008; 87(7−8):511−51

Väikelaste ortodontilise ravi efektiivsusest standardsete raviaparaatidega

Väikelaste ortodontiliseks raviks on loodud standardne aparaat Interrim”G”Retainer (firma Ortho-Tain, USA), mis on näidustatud mitmete anomaaliate raviks nagu sügav kattumine, sagitaalne lahi, hammaste kuhjumine, ruumi ülejääk, hammaste pöörded. Aparaadi efektiivsuse uuringul osutus raviaparaati kasutanud laste hambakaare laienemine intensiivsemaks. Raviaparaat sobis ka kontakti saamiseks pelglike lastega, halbade harjumuste võõrutamiseks, valikuvõimalusena lastele, kes ei soovinud kasutada individuaalset aparaati ööpäev ringi, ning tänu soodsale hinnale

Ülevaade Tartu linna laste hambaravi korraldusest ja hambahaiguste levimusest 5–7aastastel lastel

Aastatel 2005 ja 2006 uuriti Tartu eelkooliealiste ja esimese klassi laste hammaste tervist. Tulemustest selgus, et kuigi laste hambaravi üldine kättesaadavus oli paranenud, oli piimahammaste kaariesest haaratus siiski suur, viidates sellele, et vanemad ei pea piimahammaste ravi oluliseks. Suuhügieeni näitajad osutusid halvemaks neil, kel esines enam piimahammaste kaariesekahjustusi. Samas oli jäävhammaste kahjustatus selles vanuserühmas veel väike, mistõttu jätkuv aktiivne hambahaiguste profülaktika on äärmiselt oluline. Eesti Arst 2008; 87(5):342−34

Terved hambad kõigile

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Terved hambad kõigile" õppematerjalid. Teadmised hammaste hoolduse eripära kohta erinevatel eluperioodidel võiksid olla igal inimesel, et hoolitseda enda ja oma lähedaste eest. Lihtsustatud ülevaade muutustest suu limaskestal või hammastel võiks aidata inimestel kiiremini jõuda hambaarstile

Lastega ravile pöördumise aktiivsus suuõõne profülaktilise läbivaatuse järel

Töö eesmärgiks oli selgitada lasteaia vanema rühma ja esimese klassi laste suuõõne tervist ning ravile pöördumise aktiivsust pärast lapsevanemate teavitamist. Uuringus osales kokku 1472 last. Laste keskmine vanus oli 6,5 aastat. Poisse oli 679, tüdrukuid 745. Suuõõne seisundit hinnati kliinilise vaatluse teel, kasutades valgustust, suupeeglit ja joonlauda. Selgitati välja uuritud laste hambaravi ja ortodontilise ravi vajadus, väljastati lapsevanematele suunamiskirjad ravile pöördumiseks ning aasta pärast hinnati haigekassa andmete põhjal ravile pöördumist. Hammaste raviks pöördusid lapsevanemad raviasutustesse aktiivselt (56–100%), pöördumine varieerus aastati. Ortodondi konsultatsioonile pöördumine oli oodatust väiksem (2–56%) ega sõltunud sellest, kas ravi eest tasunuks haigekassa või lapsevanem. Eesti Arst 2009; 88(12):785−78

Ortodontilise ravivajaduse hindamine Tartu koolilastel

Hambumusanomaaliate esinemissageduse hindamine ja ravivajaduse määramine on oluline osa ortodontilise ravi planeerimisel. Uurimuses kasutati ortodontilise ravivajaduse hindamiseks ortodontilise ravivajaduse indeksit. 10,7%-l Tartu I klasside lastel esineb vajadus ortodontiliseks raviks, mis on võrdväärne või veidi väiksem vajadus võrreldes teiste Euroopa maade lastega. Hambumusanomaaliatest esineb ravivajadusega lastel kõige enam sügavhambumust, hammaste kuhjumist ja suurenenud sagitaalset lahi. Eestis kasutusel olev hambumuse registreerimise meetod on õigustatud, kuna põhineb morfoloogilistel näitajatel, jättes välja esteetika hindamise, mis üksinda on ebatõhus, et määrata lastel ortodontilist ravivajadust. Eesti Arst 2008; 87(3):184−18

Hambaarstilt perearstile

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Hambaarstilt perearstile" õppematerjalid

Laste hambaravi

Kopeerimine lubatud, printimine keelatudhttp://www.ester.ee/record=b4677936*es

Ortodontia-alased töövõtted hambaarstile

BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt kuulub õppeaine ARST.01.063 Ortodontia juurde. Loodud videoklippide seeria näitab hambaarstiks õppivatele üliõpilastele vajalikke praktilisi töövõtteid. Lühikesed tekstid videoklippide juures rõhutavad olulist. Materjalid on mõeldud iseseisvaks omandamiseks. Testi sooritamine aitab omandatud teadmisi kinnistada. Materjalide koostamisel on arvestatud hambaarstide vajadusi. Aadress - http://sisu.ut.ee/ortodontiahttp://sisu.ut.ee/ortodonti