IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas

Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuring.Käesolev uuring keskendub läbiva teema „Infotehnoloogia ning meedia“ rakendamisele Eesti koolides. Uuringu peaeesmärgiks on hetkeolukorra kaardistamine, mis võimaldaks paremini planeerida teadmistepõhisesse infoühiskonda jõudmise efektiivseid strateegiaid eelkõige uue riikliku õppekava arendamise kontekstis.http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/IKT_ja_teised_labivad_teemad_UHK_oppekavas2008.pd

Kesksete lausekomponentide järjestus õppijakeeles: arvutianalüüsi katse

Artikkel käsitleb eesti keele lihtlause sõnajärje arvutianalüüsi katset, mille eesmärgiks on õppijakeele sõnajärje vealeidja loomine. Katse käigus koostati eesti keele sagedaste sõnajärjetüüpide mallid, mis kirjeldasid lihtlause ja mõne lihtsama liitlausetüübi verbi, tuumargumentide ning nende järge mõjutavate moodustajate või sõnade järge (põhiliselt subjekt, objekt, predikaat, adverbiaal lause algul või seotud laiendina, üldlaiend). Mallid leiti Tartu Ülikooli kirjakeele korpuse põhjal. Saadud mallide katvust hinnati kirjakeele ja õppijakeele korpuste peal spetsiaalselt loodud programmi abil. Artiklis kirjeldatav programm, mis on kasutatav koos mallide koguga, analüüsib õppijakeelt, märkides küsitavaks laused, mis ühelegi mallile ei vasta. Artikkel tutvustab mallide kogu loomise protsessi ja tekstilausete sõnajärge hindavat programmi. Antakse ka ülevaade programmi efektiivsusest õppijakeele tekstide analüüsil ning vealeidja edasise arendamise vajadustest. Õppijakeele analüüsil kasutati Tallinna Ülikooli eesti vahekeele korpust, mis koondab ligi 740 000 sõne mahus eesti keele õppijate loovkirjutisi ja harjutusi.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.11</p

Eesti keele kasutusvariandid: korpustest tulenev käändevormide võrdlev analüüs

Eesti keele keeletehnoloogilise ressursi olemasolu annab võimaluse korpusest tulenevalt võrrelda kahte eesti keele aktiivselt kasutatavat varianti – kirjakeelt ja õppijakeelt. Tegemist on autentse keeleainesega, mille uurimisel saab rakendada tarkvara ning erinevaid kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi meetodeid, sh sõnavormide ja nende kasutuskontekstide sageduse automaatset leidmist. Saadud tulemustest peaks ilmnema, missugused vormid on erinevates keelevariantides sagedased; missuguseid tüüpilisi, ebatüüpiliselt või spetsiiflist laadi kollokatsioonilisi üksuseid korpustes esineb; missugused grammatilised konstruktsioonid on erinevatele keelevariantidele tegelikult iseloomulikud ja tavapärased; missugust osa sõnavarast, vormidest ja konstruktsioonidest erinevad keelekasutajad tegelikult eelistavad.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.06</p

Eesti keele sõnajärje vealeidja prototüübi arendamine [The development of the prototype for an automatic word order error detector for the Estonian language]

The article presents the possibilities for recognizing word order errors in Estonian, the methods used and the current results. The article concentrates on the prototype for an automatic word order error detector for Estonian developed in Tallinn University. The statistic‐based program works on a method that is similar to n‐grams and the rules used are the patterns formed with 9 compulsory parts of a sentence. The set of correct word order patterns were found from the fiction sub‐corpus of Tartu University’s Corpus of Written Estonian. For the statistically reliable results and the utmost efficiency and speed of the program, the rules were placed in a tree structure. The prototype starts the searches by finding a proper initial tag and continues to find a correct compatible pattern that has the highest frequency rate. At current stage the work is focused on detecting the right/wrong position of the finite/infinite verb and the predicative (since most commonly Estonian is known as a verb second language). Prototype’s efficiency was tested on Estonian learner language corpus texts. In the test described in the article 5880 sentences were analyzed with the error analyzer and 300 sentences of the output were assessed. The prototype estimated the correctitude of the word order properly in 87.82% of the cases. Although there are a number of problems that still need to be solved including the misspelled or unknown words (i.e. proper nouns) and erringly unmarked clausal border, the method and the algorithm of the prototype for an automatic word order error detector for Estonian could also be used on other languages’ word order studies as well. The article is summarized with the survey of the problems occurred on word order detection and the possible ways to make the detector more efficient.Keywords morphosyntax, automatic error detection, word order errors

Kuidas uurida esimese ja teise keele omandamist?

The main objective of the research is to compare the linguistic development of first (L1) and second language (L2) learners from a dual perspective: 1) stages of acquisition (young children - pre-schoolers - primary school pupils - basic school pupils - upper-secondary school students - adults) and 2) levels of proficiency (A1 - A2 - B1 - B2 - C1 - C2). Th e intersection of these two coordinate systems forms the general framework on the basis of which one can describe the written and oral language use and linguistic development of L1 and L2 learners of Estonian performing similar communicative tasks. Th e results of the research should give an overview of the similarities and diff erences in the stages and proficiency levels of language acquisition in the L1 and L2. Th ey should help researchers understand in what order and in what manner language learners create and use new linguistic structures; whether L1 and L2 are acquired in parallel, and if yes, then to what extent this is so; what is the role of the frequency, transparency, grammaticality and acceptability of linguistic elements and (idiomatic) constructions in language acquisition; and to what extent learners rely on rules or analogy in language acquisition