Rinosinuiidid näopiirkonna valu ja ebamugavustunde põhjusena

Rinosinuiit on üks sagedasemaist ülemiste hingamisteede põletikest. Patofüsioloogilise mehhanismi keskmes on ninakõrvalurke suistiku obstruktsioon. Ägeda mädase rinosinuiidi peamised tekitajad on järgmised: Streptococcus pneumoniae, Haemophilus infl uenzae ja Moraxella catarrhalis. Diagoos põhineb kliinilisel pildil, objektiivsel leiul ja radioloogilistel uuringutel. Rõhutatakse varajase diagnoosimise ja agressiivse ravitaktika vajadust, sest nii saab vähendada tüsistuste teket. Ägeda põletiku medikamentoosse ravi nurgakiviks on antibiootikumid. Kroonilise protsessi korral on ülimalt oluline patogeneetiline kirurgiline ravi. Eesti Arst 2008; 87(3):198−20

Peritonsillaarsed abstsessid TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus aastatel 1999–2005

Peritonsillaarne abstsess (PTA) on kõige tavalisem infektsioon kaelapiirkonna süga vates kudedes, mis võib viia raskete ning isegi surmaga lõppevate tüsis tus teni. PTA ravimeetoditena on kasutusel nõelaspiratsioon, intsisioon koos dre naažiga või kohene abstsess-tonsillektoomia. Töö eesmärgiks oli analüüsida PTA-haigete soolist ja vanuselist jaotuvust TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus, haigestu must kuude ja aastate kaupa ning võrrelda tulemusi varem avaldatud and me tega. Eesti Arst 2006; 85 (7): 425–42

D-vitamiin – taasleitud oluline tervisemõjur

D-vitamiini avastamine on seotud rahhiidi laialdase levikuga 20. sajandi alguses. Kalamaksa antirahhiitiliste omaduste avastamine ning toiduainete rikastamine D-vitamiiniga aitasid rahhiidi möödunud sajandi keskpaigaks enam-vähem elimineerida. Viimase aastakümne jooksul oleme tunnistajaks aga D-vitamiini n-ö taasleidmisele seoses selle vitamiini mitmete uudsete toimete avastamisega inimorganismis. D-vitamiini madalat taset seostatakse nüüdseks suurema riskiga haigestuda kasvajatesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, infarkti, tuberkuloosi ja teistesse infeksioonidesse. Kaltsiumi bilansi parandamise ja lihasjõudluse tõusu läbi vähendab D-vitamiin osteoporoosist tingitud luumurde. Ülevaates on esitatud kehtivad seisukohad optimaalse ja D-vitamiini madala taseme defineerimisel ning andmeid hüpovitaminoosi levimuse kohta Eestis. Eesti Arst 2010; 89(3):185−19

Kroonilise tonsilliidi patogeneesi uuringud kui alus tonsillektoomia objektiivsete kriteeriumite leidmiseks

Kroonilise tonsilliidi (KT) ägenemiste sagedust aastas tonsillektoomia näidustusena on täiskasvanute puhul peetud vähe usaldusväärseks. Käesolevas töös uuriti, milliseid anamnestilisi andmeid, neelupiirkonna vaatluse tunnuseid ja laboratoorsete uuringute tulemusi võtavad kõrva-nina-kurguarstid arvesse KTga täiskasvanute suunamisel tonsillektoomiale. Eesti Arst 2005; 84 (8): 531–54

Rohetaristu kui elurikkuse korraldamise vahend maastikul

EU 2010 Biodiversity Baseline report of the European Environment Agency1 andmetel on maakasutuse muutustest tingitud elupaikade killustumine, vaesustumine ja hävimine põhilisi elurikkuse kao käivitajaid Euroopas. Viimastel kümnenditel on suured maaalad asustatud linnadena või läbi lõigatud transporditaristute poolt. Samas traditsioonilised maakasutuse viisid, eriti põllumajanduses ja metsanduses, on asendatud intensiivsemate, mehhaniseeritud ja tööstuslike tegevustega. Umbes 8000 km² e 5 % EL maast on võetud tehiskasutusse ainult viimase kümne aastaga. Aastast 1990 aastani 2003 on rajatud 15000 km uusi maanteid. Selle tulemusena loetakse ligikaudu 30 % Euroopa territooriumist väga killustunuks. Kõrge killustumus on tõstunud ökosüsteemide haavatavust hajusate välissurvetele nagu kuivendamine, toitainete rohkenemine ja hapestumine. Peale selle, takistunud rände- ja levivõimaluste tõttu loomade ja taimede isoleeritud asurkonnad on enam haavatavad kohalike väljasuremiste tõttu. Nende ilmingute vastutoimena on Euroopas algatatud mitmeid tegevusi, mis püüavad lahendada elupaikade killustumise ja sidususe probleeme pakkudes välja kõrge elurikkusega alade ökoloogiliselt sidusaid võrgustikke. Kolmandal „Keskkond Euroopale“ ministrite konverentsil 1995 Sofias otsustasid 54 Euroopa maad rajada 2005. aastaks Üle-euroopalise ökoloogilise võrgustiku (Pan-European Ecological Network – PEEN). Selle võrgustiku eesmärk oli raamida nii füüslist võrgustikku kui ka ühiseid sellesuunalisi üle-euroopalisi tegevusi. Tugipunktideks võeti erinevaid olemasolevaid algatusi, eriti aga Berni konventsiooni Emerald võrgustikku ning linnu- ja loodusdirektiivi Natura 2000 võrgustikku. 1995. a alates laienes Euroopa Liit 27 liikmesmaani, tänu sellele on Natura aladega (arvestuslikult 26000 tk) kaetud ligikaudu 18 % ühenduse pindalast. Seega on EL olemas ühine nurgakivi elurikkuse ja looduspärandi kaitseks. EL natura-seadustik püüab saavutada Natura-alade ökoloogilist sidusust ja lõimumist ruumilise planeerimisega, praegu küll ilma seadusepõhise kohustuseta. Loodusdirektiivi 10. artikli kohaselt peavad liikmesmaad ergutama oma maakasutuse ja arengupoliitikas loodusliku loomastiku ja taimestiku jaoks enim oluliste maastikutunnuste korraldamist (nt rände, levi ja geneetilise informatsiooni vahetamise jaoks vältimatud maastiku joon- ja pidevstruktuurid ning astmekivid), et parandada ökoloogilise võrgustiku sidusust. Sarnasetl linnudirektiivi 3. artikkel kohustab liikmesmaid võtma meetmeid, et kaitsta, alal hoida või taastada direktiivi lisa 1 liikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus. Vaatamata ülanimetatud regulatsioonidele jätkub elurikkuse kadumine ja ökosüsteemide allakäik. Rohetaristu kontseptsioon on käige värskem EL looduskaitsepoliitika vastus ülalkirjeldatud trendide muutmiseks ning hiljuti seatud EL Elurikkuse strateegia aastani 2020 seatud eesmärkide saavutamiseks. See idee põhineb olemasolevate instrumentide (nt Natura 2000) kasutamisele, omades siiski laiemat haaret kuna sisaldab elurikkust ja ökosüsteeme ka väljaspool kaitsealasid. See arendab erinevate maakasutust mõjutavate majandussektorite integreerumist, et tagada ökosüsteemide elastsus ja ökosüsteemi hüviste jätkuv pakkumine.Materjal on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti „Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)“ raames 2012. aastal. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Inimese papilloomiviirusega nakatunud patsientide ravi ja jälgimine

Inimese papilloomiviirusega nakatunud patsientide ravi ja jälgimine on keeruline ning aeganõudev. Puudub spetsiifiline ravi. Ravimeetodeid on palju, kuid nende efektiivsus on limiteeritud ja võimalikud on sagedased haiguse retsidiivid. Iga konkreetse patsiendi raviplaan on individuaalne. Eesti Arst 2002; 81 (10): 660–66

Suhkurtõve levimus Eesti täiskasvanud rahvastikus

Suhkurtõve levimuse uuringuid ei ole Eestis varem tehtud. Glükoosi ainevahetuse häirete levimuse hindamisel Väike-Maarja 368 isikust koosnevas valimis selgus, et diabeet oli varem diagnoositud 7,1%-l uuritud isikutest ning esmaselt oli diabeeti võimalik diagnoosida 1,6%-l isikutest. Glükoositaluvuse häire esines 1,9%-l uuritutest ja paastuglükoosi häire 2,4%-l (WHO kriteeriumi alusel venoosse plasma glükoos 6,1−6,9 mmol/l) või 5,7%-l (ADA kriteeriumi alusel venoosse plasma glükoos 5,6−6,9 mmol/l) uuritutest. Uuringu tulemused viitavad sellele, et Eesti täiskasvanud rahvastikus võib glükoosi ainevahetuse häirete levimus olla seni Eesti kohta avaldatud hinnangulistest näitajatest oluliselt suurem. Eesti Arst 2008; 87(5):337−34

Ektoopiline kilpnääre keeles

Ektoopiline kilpnääre on harva esinev patoloogia. Artiklis on esimest korda Eestis kirjeldatud ektoopilise kilpnäärme juhtu 16aastasel naispatsiendil, kellel kilpnääre paiknes keelepiirkonnas, kusjuures tavapärases asukohas kilpnäärme kude ei leitud. Ektoopilise kilpnäärme korral on anamneesis iseloomulik fistuli esinemine. Diagnoosimisel kasutatakse kompuutertomograafiat kontrastainega ja stsintigraafiat. Eesti Arst 2005; 84 (6):423-42

Pärilik ehk geneetiline kuulmislangus

Kuulmislangus on kõige enam levinud sensoorne haigus kogu maailmas. Varajase ehk kõne-eelse kuulmislanguse esinemissagedus arvatakse olevat 1–2 juhtu 1000 lapse kohta ning pooltel juhtudest on see pärilik. Geneetiline kuulmislangus jagatakse sündroomseks vormiks, mille korral kuulmislangus on seotud teiste elundite anomaaliatega, ja mittesündroomseks ehk isoleeritud vormiks. Eesti Arst 2007; 86 (4): 254–26

Võõrkeha kõrva-põse piirkonnas – haigusjuhu kirjeldus

Näopiirkonna mitteröntgenkontrastseid võõrkehi on raske avastada, kui neid ei ole võimalik manuaalselt kindlaks teha. Tavalised röntgenoloogilised meetodid ei suuda neid alati nähtavale tuua ning tihti avastatakse võõrkeha alles pärast paikse põletiku teket. Kergem on avastada röntgenkontrastseid võõrkehi. Võõr kehade invasiooni kudedesse võivad põhjustada liiklus- ja olmetraumad, mõni kord ka tööstustraumad. Enamasti on võõrkehad metallist või klaasist. Haigus loo kirjelduses käsitletakse 61aastase meespatsiendi diagnoosimise ja ravi käiku TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus. Patsiendil tekkis traumajärgne põletikuline protsess põse ja kuulmekäigu piirkonnas, mille põhjuse diagnoosimisest võtsid osa mitme eriala esindajad. Eesti Arst 2006; 85 (3): 161–16