5 research outputs found
Matemaatilise kirjaoskuse tasuvus Eestis, võrreldes teiste OECD riikidega PIAACI uuringu andmete põhjal
Using k-anonymization for registry data: pitfalls and alternatives
We describe an applied study of ICT students' employment in Estonia based on data from two national registries. The study offered an opportunity to compare results from both k-anonymised data as well as those from the novel Sharemind platform for privacy-preserving statistical computing, which offers a way to use confidential data for research without loss of information. Comparison of results using k-anonymized and lossless data indicate substantial differences in estimates of students' employment rates. The results illustrate, on the basis of a real-world study, how the effects of k-anonymization can lead to considerable bias in estimates. While privacy-preserving computing does entail inconveniences because original microdata is not revealed to the statistician, this can be offset by greater confidence in the results
Infotöötlusoskuste tipus ja mahajääjad Eestis - PIAAC uuringu temaatiline aruanne NR 3
Käesolev aruanne keskendub PIAAC uuringus tuvastatud kõrge ja madala funktsionaalse
lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemi-
lahendusoskusega täiskasvanutele, keda edaspidi nimetatakse vastavalt infotöötlusoskuste
tippudeks ja mahajääjateks. Paljudes varasemates analüüsides on põhitähelepanu all olnud
oskuste jaotusi iseloomustavad keskväärtused ning jaotuste nn sabasid on vähem uuritud.
Ometi annavad mitmed varasemad tööd alust arvata, et infotöötlusoskuste tippude suurem
ja mahajääjate väiksem osakaal võib olla riigile kasulik näiteks läbi suurema sisemajanduse
kogutoodangu elaniku kohta ja pikema oodatava eluea. Sellest teadmisest kantuna uuritakse
käesolevas aruandes infotöötlusoskuste tippe ja mahajääjaid Eestis: kui palju neid võrdluses
teiste riikidega on, millised sotsiaalmajanduslikud taustatunnused neid iseloomustavad ning
kas ja kuidas erineb nende sotsiaalmajanduslik toimetulek ja heaolu keskmise oskuste tasemega inimeste omast
Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine
Käesoleva uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni põhi- või keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppes osalemise takistuste ja eelduste kohta Eestis ja vastavalt analüüsida haridussüsteemi, toetusmeetmeid ning õppekorraldust täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides. Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus täiskasvanute seas, kellel ei ole põhi- või keskharidust. Toetusmeetmete olemasolu kaardistamiseks viidi läbi elektrooniline kohalike omavalitsuste küsitlus. Haridus- ja õppekorralduslike probleemide välja selgitamiseks tehti fookusgrupid täiskasvanute gümnaasiumite ja kutsekoolide personali seas erinevates Eesti piirkondades