Meditsiiniteaduste valdkond uue õppeaasta hakul

Eesti Arst 2016; 95(8):49

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond seab uusi arengusuundi

Eesti Arst 2021; 100(9):469–47

Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemne

Eesti Arst 2023; 102(9):445–44

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond uue õppeaasta hakul

Eesti Arst 2017; 96(8):445–44

Praktiseerimisjuhised – pigem vahend kvaliteedi parandamiseks kui relv arstide vastu

Ravi- ja diagnostikajuhiste loomine maailmas on olnud viimastel aastatel ülimalt hoogne. Medline’i otsing “practice guideline” publikatsioonitüübina annab 6895 nimetust, neist umbes pooled on ilmunud viimase viie aasta jooksul. Sama märksõna kasutamisel otsingus kõigi publikatsioonitüüpide alusel leiab koguni 26 155 viidet. Praktiseerivale arstile on sellise hulga juhendite seas orienteerumine raske ja ebaotstarbekas, seetõttu koostatakse igas paikkonnas ka oma juhendeid. Üha suureneva juhiste arvuga kaasneb samal ajal üha enam teavet ka selle kohta, et juhiste rakendamise ja sellest loodetava parema ravitulemuse ootused ei ole alati õigustatud ning esialgne vaimustus hakkab raugema

Meditsiinidoktor Kaja Põlluste

21. mail 2007 kaitses Göteborgis Põhjamaade Rahvatervise Kõrgkoolis (Nordic School of Public Health) doktoriväitekirja rahvatervise erialal Tartu Ülikooli sisekliiniku teadur Kaja Põlluste. Töö „Tervishoiureformid Eestis – vastuvõetavus, rahulolu ja mõju rahva tervisele“ valmis Põhjamaade Rahvatervise Kõrgkooli tervishoiukorralduse professori Runo Axelssoni juhendamisel, töö oponendiks oli professor Göran Tomson Stockholmi Karolinska Instituudi rahvusvaheliste tervishoiusüsteemi-uuringute osakonnast

Kas Eesti tervishoiukorraldus seab haigustele piire?

Patsientide ja ka arstkonna seas on aeg-ajalt levitatud arusaama, justkui tervishoiukorraldus ning praegune finantseerimismehhanism on takistuseks inimeste arstimisel ning piiraks abivajajate pääsu abiosutajate juurde, pärsiks osutatava abi kvaliteeti või isegi selekteeriks abivajajaid selle järgi, millist haigust parajasti põetakse. Eesti Arst 2006; 85 (7): 476–47

Esimene semester Tartu Ülikooli uues struktuuris

Eesti Arst 2016; 95(8):497–49

Integratsioon ja desintegratsioon sisemeditsiinis

Sisehaigused on üks vanemaid meditsiinierialasid. Tehnoloogia kiire areng, uute ravi- ja diagnoosimis -meetodite juurutamine on tinginud arstide kitsama spetsialiseerumise vajaduse ka sisehaiguste vallas. Samas on inimene ühtne tervik ja haigused ei pruugi kahjustada vaid ühte elundit, seetõttu peab arst oskama haiget inimest ja haigusi hinnata ning käsitleda laiemalt kui oma kitsa spetsialiteedi vaatenurgast. Eesti oludes ei ole ei inim- ega materiaalseid ressursse arvestades võimalik avada igas haiglas kõiki kitsamaid sisehaiguste erialasid. Väljapääsuks ja edasise arengu võtmeks on tihedam koostöö eri asutuste vahel ja sisearstide koolitamine, et nad paremini orienteeruksid ka sisehaiguste kitsama eriala sagedamini ette tulevates probleemides. Eesti Arst 2007; 86 (5): 344–34

Koroonaviiruse mõjust arstiõppele

Eesti Arst 2020; 99(8):45