Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond seab uusi arengusuundi

Eesti Arst 2021; 100(9):469–47

Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemne

Eesti Arst 2023; 102(9):445–44

Meditsiinidoktor Kaja Põlluste

21. mail 2007 kaitses Göteborgis Põhjamaade Rahvatervise Kõrgkoolis (Nordic School of Public Health) doktoriväitekirja rahvatervise erialal Tartu Ülikooli sisekliiniku teadur Kaja Põlluste. Töö „Tervishoiureformid Eestis – vastuvõetavus, rahulolu ja mõju rahva tervisele“ valmis Põhjamaade Rahvatervise Kõrgkooli tervishoiukorralduse professori Runo Axelssoni juhendamisel, töö oponendiks oli professor Göran Tomson Stockholmi Karolinska Instituudi rahvusvaheliste tervishoiusüsteemi-uuringute osakonnast

Kas Eesti tervishoiukorraldus seab haigustele piire?

Patsientide ja ka arstkonna seas on aeg-ajalt levitatud arusaama, justkui tervishoiukorraldus ning praegune finantseerimismehhanism on takistuseks inimeste arstimisel ning piiraks abivajajate pääsu abiosutajate juurde, pärsiks osutatava abi kvaliteeti või isegi selekteeriks abivajajaid selle järgi, millist haigust parajasti põetakse. Eesti Arst 2006; 85 (7): 476–47

Integratsioon ja desintegratsioon sisemeditsiinis

Sisehaigused on üks vanemaid meditsiinierialasid. Tehnoloogia kiire areng, uute ravi- ja diagnoosimis -meetodite juurutamine on tinginud arstide kitsama spetsialiseerumise vajaduse ka sisehaiguste vallas. Samas on inimene ühtne tervik ja haigused ei pruugi kahjustada vaid ühte elundit, seetõttu peab arst oskama haiget inimest ja haigusi hinnata ning käsitleda laiemalt kui oma kitsa spetsialiteedi vaatenurgast. Eesti oludes ei ole ei inim- ega materiaalseid ressursse arvestades võimalik avada igas haiglas kõiki kitsamaid sisehaiguste erialasid. Väljapääsuks ja edasise arengu võtmeks on tihedam koostöö eri asutuste vahel ja sisearstide koolitamine, et nad paremini orienteeruksid ka sisehaiguste kitsama eriala sagedamini ette tulevates probleemides. Eesti Arst 2007; 86 (5): 344–34

Koroonaviiruse mõjust arstiõppele

Eesti Arst 2020; 99(8):45

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond uue õppeaasta hakul: töötame uues olukorras

Eesti Arst 2020; 99(8):460–46

Kellele on vaja arstiteadust?

Eesti Arst 2018; 97(9):459–46

Targalt valides: Eesti sisearstide hinnangud

Taust. USAs 2012. aastal alanud kampaania kutsub üles arstlikke erialaorganisatsioone leidma tegevusi, mis on patsientidele kasutud ning mida ära jättes saaks parandada arstiabi kvaliteeti ja hoida kokku kulusid. Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni üleskutsel on selliseid uuringuid asutud tegema ka Euroopas. Eesmärk. Tutvustada kampaaniat „Targalt valides“ (Choosing Wisely) ning selgitada välja sisehaiguste eriala vaatevinklist kümme sagedasemat ning olulisemat tegevust, mille piiramise või ärajätmisega saaks hõlpsasti ravikvaliteeti parandada ning samal ajal ka tervishoiuressursse otstarbekamalt kasutada. Metoodika. Uuringu metoodika oli sarnane paljudes teistes riikides kasutatuga. Hindamisele võeti USA ja Kanada kampaaniates „Targalt valides“ välja toodud 698 soovitust. Hinnang pidi kajastama probleemi sagedust, olulisust ja muutusest saadavat võimalikku kasu sisearsti vaatevinklist. Esmalt valis kümneliikmeline sisearstide eksperdirühm välja 30 kõige olulisemat soovitust. Teises voorus küsiti hinnangut väljavalitud 30 soovitusele kõigilt Eesti Sisearstide Ühenduse liikmelt. Sel teel reastati kümme kõige olulisemat soovitust. Tulemused. Kõige olulisemaks hinnati uute ravimite lisamisel kogu raviskeemi ülevaatamise vajalikkust; uuringute määramisel lähtumist sellest, kuidas uuringu vastus mõjutaks konkreetset käsitlusplaani ning haiguse kliinilist kulgu; invasiivsete vahendite ja kateetrite minimaalset kasutamist infektsiooniriski tõttu; võimaluse korral suukaudsete ravimite eelistamist; kasu ja kahju ning isiklike eelistuste kaalumist habraste eakate uuringute ja ravi planeerimisel ning ravimikasutuses

Aasta kokkuvõte: loodame sügisest naasta pandeemia-eelsesse õpperütmi

Eesti Arst 2022; 101(9):466–46