Lember, Margus

English

Journals from University of Tartu

445päevakorralEesti Arst 2023; 102(9):445–447Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemneMargus Lember – meditsiiniteaduste valdkonna dekaanMargus LemberÜlikoolid pole juba ammu elevandi-luust tornid, kus ühiskond peab ülal üksikuid helgeid ja tarku päid, et need saaksid oma huvidele vastavalt suuri mõtteid mõelda ja kirja panna, teadusega tegelda ning väljavalitud noortele oma teadmisi edasi anda. Tänapäeva ülikoolidelt eelda-takse lisaks kõrghariduse andmisele tõsist teadustööd, panust kogu ühiskonnale olul iste küsimuste lahendamisse, keele ja kultuuri hoidmist ja arendamist, põhiväär-tuste hoidmist, avatust ja palju muud – loetelu ei ole lõplik. On erinevaid mudeleid, kuidas ühiskond oma ülikoole toetab ja rahastab, need on poliitilised valikud. Eesti on seni soovinud avalik-õiguslikes ülikoolides võimaldada tasuta eesti-keelset kõrgharidust. Ülikooli poolt vaadatuna on aga rahastus selleks ebapiisav – seda tunnetavad kõik ülikooli töötajad, kõrvutades oma palka tööturul võimalikuga. Küll aga on antud lubadus järgnevatel aastatel eelarve oluliseks kasvuks. Teadusraha puhul on olukord jätkuvalt keerukas raha ebapiisavuse ning lokkava projektipõhisuse tõttu. Akadeemil isest tööst huv itatud võimekad noored ei näe suures osas oma tulevikku grantide taotlemise edukusest tulenevate lühiajaliste võimaluste kaudu. Need on olulised probleemid ka meditsiinivaldkonna jaoks. Kuigi meditsiiniteaduste vald-konna palgatase ületab nii keskmiste kui mi in imumnäitajate poolest ülikooli keskmisi ja miinimume, on kõrvalolevast tervishoiusekto-rist mahajäämus märkimisväärne. Ülikooli tervikuna see probleem oluliselt ei kõneta. Eelarve kujun-damine ja vastuvõtmine on TÜ nõukogu pädevus, kes jagab ülikooli-siseste reeglite alusel seda, mida jagada on.Meditsi in iteaduste valdkond sõltub arusaadavalt kõigest sellest, mis väliskeskkonnas toimub. Kui majandus õitseb, si is õitseb ka akadeemia . Ning vastupid i ka . Lähikonnas jätkuv sõda mõjutab ka ü l ikool i ,  seda n i i tä iendava surve tõttu r i ig i rahastusele ja pr ior iteet ide le k u i  ka nä iteks välisüliõpilaste huvi vähenemise kaudu Tartu Ül ikool i vastu. Ka Eesti ühiskonnas toimuv, avalik huvi ja debatt puudutavad otseselt ülikooli. Viis, kuidas kriisides käitu-takse, milliseid lahendusi leitakse, mõjutab meie töötajaid ja nende turvatunnet. Tunnetatud õiglus või selle puudumine on tähtis igale ülikoolipere liikmele.Tänapäeval on üliolulised võrgus-tikud, milles toimime. Lähemalt on need naaberinstituudid ülikoolis, meie kliinilised baasid kliinikum ja teised haiglad ning tervishoiuasu-tused, teised ülikoolid ja rahvus-vahelised organisatsioonid. Samuti par tner id ettevõt luses ja töös-tuses ning riigiasutused. Suhted partneritega on alalises arengus. Kui näiteks ülikooli ja raviasutuse seotus kliinikumis on vähenemas, siis mitmete haiglatega on vastas-tikune huvi ja kontaktid kasvanud nii praktika kui ka residentuuri läbiviimisel. Tekkiv sünergia peab andma lisandväärtust. ÕppeTÖÖMöödunud aastal muudeti vastuvõ-tutingimusi eestikeelse arstiteaduse, proviisoriõppe ning hambaarsti-teaduse õppekavadel. Muudatuse peamine eesmärk oli leida motivee-ritud ja erialakindlad üliõpilased ning aasta hiljem võib tõdeda, et see on ka õnnestunud. Eriline heameel 446päevakorralEesti Arst 2023; 102(9):445–447on proviisoriõppe kohtade täitumise üle erinevalt varasemast. Meditsiiniteaduste valdkonna lõpudiplomi sai käesoleval aastal 317 inimest, kellest 36 lõpetas cum laude. Arstiteaduse üliõpilaste lõpueksami sooritas 144 üliõpilast. Doktorikraadi sai 21 inimest ja residentuuri lõpetas 109 inimest. 2023/2024. õppeaastal alustas meditsi initeaduste vald-konnas õpinguid 490 üliõpilast. Doktorantuuriõpinguid alustas 24 inimest. Samuti lõpetas üle pika aja taas toimunud „Arstid tagasi tervis-hoidu“ kursuse ning sooritas eksami kümmekond kolleegi.2022. aasta sügisel toimus arsti-teaduse, hambaarstiteaduse ja provii-soriõppe õppekavade sisehindamine. Sisehindamise põhiaruannetest toodi välja erinevad tegevusplaanid, mis hõlmavad tulevikus kavandata-vaid muudatusi.Arstiteaduse õppekaval soovi-takse hindamine muuta mitme-kesisemaks nii õppeainete kui ka õppekava tasemel. Samuti soovi-takse muuta lõpueksami formaati, eesmärk on hinnata rohkem lõpetaja praktilisi oskusi. Kevadel viidi koos viienda ja kuuenda kursuse arstitea-duse tudengitega läbi OSCE (Objec-tive Structured Clinical Examination) meetodil põhinev proov ieksam, sellest saadud kogemus on oluline uue lõpueksami kujundamisel.Hambaarstiteaduses soovitatakse liikuda rohkem kompetentsipõhise õppe poole. Üldiselt lähevad hamba-arstitudengid pärast v iieaastast õpet otse tööle ning seetõttu on tuntud, et õpet jääb väheks. Insti-tuut on teinud ettepaneku pakkuda hambaarstiteaduse lõpetajale juurde täiendavat õpet. Juures võiks olla teatud mahus praktiseerimine ehk internatuur. Ettepanekud on nüüd ministeeriumile tehtud ning nende muudatuste rahastamiseks tuleb järgmisel aastal tööd teha. Proviisori erialal oli eelmisel aastal vähe sisseastujaid mitmel põhjusel. Pikemat aega on ka arut-letud, kas õppekava vajab radi-kaalsemaid muudatusi. Suurima muudatusena soovitakse loobuda integreeritud õppest ning luua 3 + 2 bakalaureuse- ja magistriõppekava. Magistriõppekava on ühiskonna vajadustest lähtudes paindlikum ja võimaldaks arendada spetsialisee-rumisega õpet, näiteks apteegi- ja ravimiarenduse suunal. Magistri-õppekava ei oleks mõeldud ainult proviisoriõppe bakalaureuselõpe-tajatele, vaid sobiks ka neile, kes tulevad näiteks geenitehnoloogia bakalaureuseõppest ja soov ivad end edasi harida ravimiteaduse alal. Instituut on pidanud mõttetalguid ja läbirääkimisi erinevate osapooltega ning paistab, et nende mõtetega liigutakse õiges suunas. Keerulisem on endiselt farmat-seutide ja proviisorite hariduse ja töölerakendamise küsimus. Tallinna Terv ishoiukõrgkoolis on kolme-aastane farmaatsiaõpe ning sealt tulijad võiksid jõuda meie proviiso-riõppesse. Siinjuures on arutletud, kas õpe on sel tasemel, et jätkata magistriõppes ning kas meie nõuded sisseastujatele on sobilikud. Ka selle teemaga tegeleb farmaatsia instituut koostöös Tallinna Tervishoiukõrg-kooliga.Jätkuvalt oleme läbi viinud juhen-dajakoolitusi. Viimastel aastatel on olnud sinna kaasatud ka hamba-arsti, proviisorite ja füsioteraapia õppe praktikajuhendajad. Kokku toimus 13 koolitust: üks hambaars-tiõppe praktika juhendamisoskuste koolitus; üks proviisoriõppe prak-tika juhendamisoskuste koolitus; üks füsioteraapiaõppe praktika juhendamisoskuste koolitus; seitse arstiõppe ja residentuuri juhenda-misoskuste koolitust ning kolm arstiõppe ja residentuuri juhenda-misoskuste jätkukoolitust.TUNNUSTUSTartu Ülikooli ül iõpilasesinduse komisjon valis 2022. aasta õppejõuks meditsiiniteaduste valdkonnas spor-diteaduste ja füsioteraapia instituudi funktsionaalse morfoloogia lektori Raivo Puhke. Me ie  v a ld kon n a  te ad l a s e d pälvisid tänavu mitmeid riigi teadus-preemiad. Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zi lmer pälv is elutööpreemia pikaajalise tulemus-liku teadus- ja arendustöö eest. Arsti-teaduste preemia pälvisid meditsii-nilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ning laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht tööde tsükli „Vastsündi-nute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus“ eest.President tunnustas kahte meie nakkushaiguste õppejõudu: infekt-sioonihaiguste nooremteadur Anne Kallaste ja infektsioonihaiguste lektor Pilleriin Soodla said Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi.Ortopeedia teadur Kaspar Tootsi pälvis Vabariigi Presidendi Kultuu-rirahastu noore teadlase preemia. Liikumis- ja sporditeaduste dokto-rant Rasmus Pind sai Haridus- ja Teadusmin isteer iumi par imate üliõpilaste teadustööde peapreemia.Tartu Ülikool jagas traditsiooni-liselt oma tunnustusi ehk aumärke. Meditsiiniteaduste valdkonnas sai Tartu Ülikooli medali endokriin-füsioloogia professor Vallo Volke, aumärgid said dermatoveneroloogia kaasprofessor Maire Karelson, sise-haiguste propedeutika lektor Rein Kermes, arstiteaduse ül iõpilane Liisa Marie Kerner, vanemlaborant Agnes Laasimer, õppekorralduse spetsialist ja sekretär Kaia Linkberg, koordinaator Eva Mõtte, terviseden-duse kaasprofessor Kersti Pärna, peremeditsiini kaasprofessor Kadri Suija, anestesioloogia ja intensiiv-rav i assistent Alar Sõrmus ning arstiteaduse õppekava üliõpilane Andreas Tulver.Pikaaegse panuse eest ülikoolile ehk teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ said laborant Ellen Gvozdkova, patofüsioloogia kaas-professor Lumme Kadaja-Änilane, laborant Tatjana Kums, südameklii-niku kardioloogialektor Kristin Lamp, inimese anatoomia assistent Hannes Tomusk ning immunoloogia kaasprofessor Tamara Vorobjova.Arstiteaduskonna medali said immunoloogiaprofessor Raivo Uibo ja reumatoloogia kaasprofessor Riina Kallikorm.447päevakorralEesti Arst 2023; 102(9):445–447erIarSTIÕpeEriarstiõppes käib residentuuri-programmide sisehindamine. Selle aasta jaanuarist juunini hinnati 23 programmi ehk umbes pooled on läbinud sisehindamise. Resi-dentuurikomisjonile annavad oma arvamuse eriala üldjuhendaja, eriala või erialaseltsi esindaja ning resi-dent. Võib tõdeda, et sisehindamine on kulgenud päris hästi, välja on joonistunud murekohad ja tehtud ettepanekud parandusteks. Samuti arendatakse edasi e-port-fooliot, mis koondab kogu vajaliku info residendi õpingute ja eriala omandamise kohta. Selleks, et kogu tervik oleks hallatav, tuleb tööd teha nii sisulise kui ka tehnilise poolega. Kuna see töö nõuab suurt ressurssi, on e-portfoolio valmimine taas edasi lükatud 2025. aastale.Samuti toimuvad pehmeid oskusi arendavad uued teoreetilised kooli-tused. Jätkame ka residentidele juhendamisoskusi õpetavate kooli-tustega ning uudsena kursusega „Patsiendiohutusest arstile“.Oftalmoloogia ning anestesio-loogia ja intensiivravi programme pikendati aasta võrra ning vastuvõtt tehti juba pikenenud programmidele.Residentuurikohtadest täideti sisseastumisel 165. Kohti oli varase-mast rohkem, ent uue tendentsina on suurenemas nende lõpetajate hulk, kes vahetult pärast põhiõppe lõppu ei astu eriarstiõppesse. TeaDUSTÖÖ2022. aastal avaldati meditsiinitea-duste valdkonnas 358 kõrgetase-melist artiklit. Valdkonnas kaitsti 21 doktor itööd. Doktorante on õppes 216, mis on natuke vähem kui eelmisel aastal.Jõu s t u nud on dok tor iõppe reform. Meditsiiniteaduste vald-konnas on üks doktoriõppeprog-ramm, mille all on neli eriala: arsti-teadus, neuroteadused, farmaatsia ning liikumis- ja sporditeadused. Doktoriõppereformile on vara on veel hinnangut anda, kuid kahtle-mata on see rohkem struktureeritud. Nooremteadurina tööle asumine on andnud sotsiaalse garantii neile, kellel varem töökohti ei olnud ning kes pidid olema ainult üliõpilase-staatuses. Raha, mida stipendiumi asemel saab nooremteaduri palgana, on võrreldes varasemaga suure-nenud, ent inflatsiooni tingimustes ikkagi tagasihoidlik. Meditsiiniteaduste valdkond on viimastel aastatel ka Aasias piire kompinud ning meie esindajad on kohtunud Singapuri Riikliku Ülikooli Yong Loo Lini meditsiinikooli ja Indoneesia Airlangga Ülikooliga. Samuti külastas Aasia keskuse ja Eesti Vabariigi Singapuri saatkonna eestvedamisel Tartu Ülikooli dele-gatsioon Singapuri kol leege, et sõlmida suhteid, õppida üksteiselt ning panna alus pikaajalisele koos-tööle. Need kohtumised näitasid, et Singapuri ül ikool id soov ivad teha Tartu kolleegidega koostööd. Aasia suund on ülikooli jaoks tähtis, kuid tuleb täpselt mõtestada, mida me vajame: kas meil on võimalik saada mingisuguseid uusi teadmisi või ühistöös tekkivaid l igipääse rahastusallikatele, eeskätt teaduse suunas. Jätk uva lt  kä ib töö En l ight i projektiga, milles keskendutakse viiele põhivaldkonnale: tervishoid ja heaolu, digitaalsed lahendused ja d ig iteer imise mõju ,  k l i ima-muutus, energia ja ringmajandus ning võrdsus. Samuti on käimas ühiskursuse „Planetary Health“ väljatöötamine. Tartu Ülikooli eksperimentaal-arenduse toetuse tänavuses taot-lusvoorus pälvis aastaseks arendus-tööks rahastuse meditsiiniteaduste valdkonnast kaks projekti. Toetust sai füüsikalise farmaatsia professori Karin Kogermanni projekt, mille eesmärk on luua haavandite raviks elektrospinnitud antimikroobsed haavakatted ning teha nende ohutuse testimiseks esmane kliiniline uuring. Inimese geneetika professor Maris Laan jätkab toetuse abil rasedate vereseerumi analüüsil põhineva preeklampsia riski hindamise uudse testi arendamist.rUUMIlINe areNGLastekliinik ja kõrvakliinik alustasid sügisest tööd Maarjamõisa meditsii-nilinnaku uutes ravikorpustes. Seal on uued ja kaasaegsed tingimuseks õppetööks ka ülikooli inimestele. Samuti on remonditud kirurgiaklii-nikut ning uuendatud vanu ruume. lÕpeTUSekS3. oktoobri l va l itakse ü l ikool is kõigile valdkondadele dekaanid, kes oma meeskondadega asuvad ametisse 1. jaanuarist. Kandidee-rimisel toimuvad kohtumised ja debatid annavad uuele meeskon-nale järgnevaks neljaks aastaks ülesanded ja määravad prioriteedid. Arstiteaduskonna aastapäeva ettevõtmised toimuvad sel aastal 12.–13. oktoobri l . Teaduskonve-rentsi l saab kuulda ettekandeid viimase aasta jooksul meditsiini- ja sporditeaduste alal tehtud teadus-uuringute tulemustest üliõpilas-telt, arst-residentidelt, teaduri-telt, õppejõududelt, arstidelt ning meditsiiniteaduste valdkonna koos-tööpartneritelt ja vilistlastelt. Sel aasta l esitavad arst-residendid esmakordselt teaduskonverentsil ka haigusjuhtusid. Teemakonve-rents kannab tänav u pea lk ir ja „Tulevikumeditsiin, innovatsioon ja kestlik areng“.

Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemne

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/22945/17384

Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemne

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu