48 research outputs found

    VĂ€hihaigestumus ja selle muutused Eestis

    Get PDF
    Eesti VĂ€hiregistri andmete pĂ”hjal antakse ĂŒlevaade vĂ€hihaigestumuse ja ajatrendide kohta. 2006. aastal diagnoositi Eestis 6680 vĂ€hijuhtu (3384 meestel ja 3296 naistel). Nagu Euroopas tervikuna nii esines Eestiski meestel kĂ”ige sagedamini eesnÀÀrmevĂ€hk ja naistel rinnavĂ€hk. Pikemas ajaperspektiivis (1986−2006) on rahvastiku vĂ€hihaigestumus suurenenud ligemale neljandiku vĂ”rra, kusjuures sellel kĂŒmnendil (2000–2006) meestel haigestumus suurenes ja naistel pisut vĂ€henes. Meestel jĂ€tkus eesnÀÀrmevĂ€hi-haigestumuse kiire tĂ”us ning kopsu- ja maovĂ€hihaigestumuse langus, naistel stabiliseerus rinna- ja kopsuvĂ€hihaigestumus. 2006. aastal osutus vĂ€hihaigestumus Eestis meeste hulgas suuremaks ja naiste hulgas vĂ€iksemaks kui Soomes. HaigestumusnĂ€ite ja ajatrende tuleb Eesti puhul siiski tĂ”lgendada ettevaatusega: Eesti VĂ€hiregistril on sellel kĂŒmnendil puudunud juurdepÀÀs arstlike surmatĂ”endite infole, mistĂ”ttu registri andmebaas pole tĂ€ielik. Eesti Arst 2009; 88(10):635−64

    VÀhihaigestumus ja vÀhiregister

    Get PDF
    Artiklis on antud ĂŒlevaade vĂ€hihaigestumuse, ajatrendide ja registreerimise olukorra kohta Eestis. Eesti VĂ€hiregistri andmetel diagnoositi 2004. aastal 6386 vĂ€hi esmasjuhtu (3132 meestel ja 3254 naistel). KĂ”ige sagedam pahaloomuline kasvaja meestel oli eesnÀÀrmevĂ€hk ja naistel rinnavĂ€hk. Ajavahemikus 1970–2004 suurenes koguvĂ€hihaigestumus mĂ€rkimisvÀÀrselt. TĂ€htsamad ajatrendid, mis algasid eelmisel kĂŒmnendil, jĂ€tkusid 21. sajandi algusaastatel (nt meestel haigestumusnĂ€itude vĂ€henemine kopsuvĂ€hi ja suurenemine eesnÀÀrmevĂ€hi korral). VĂ€hihaigestumusnĂ€ite ja nende ajatrende tuleb praegu tĂ”lgendada ÀÀrmise ettevaatusega: tulenevalt Ă”igusruumi puudulikkusest pole Eesti VĂ€hiregistril juba viiendat aastat juurdepÀÀsu arstlike surmatĂ”endite infole, mistĂ”ttu ei ole registri andmed tĂ€ielikud. Aastateks 2007–2015 kĂ€ivitunud riikliku vĂ€histrateegia korralikuks toimimiseks on hĂ€davajalik tĂ”epĂ€raste vĂ€hiandmete olemasolu Eestis. Eesti Arst 2007; 86 (11): 797–80

    Eesti vÀhiregister 40

    Get PDF
    Eesti Arst 2018; 97(1):49–5

    MunandivĂ€hihaigestumus Eestis 1970–2004

    Get PDF
    MunandivĂ€hk – noorte meeste peamine pahaloomuline kasvaja – sageneb kogu maailmas. Etioloogia pole selge, ent ravitulemused on arenenud riikides suurepĂ€rased. Artiklis on analĂŒĂŒsitud haigestumust ja ajatrende Eestis 35 aasta jooksul. Ajavahemikul alates 1970–1974 kuni 2000–2004 suurenes haigestumus kolm korda. Suurimat kasvu tĂ€heldati vanuserĂŒhmas 15–29 aastat. Patsientide mediaanvanus oli seminoomi puhul 40 ja mitte-seminoomi puhul 28 aastat. Kuigi munandivĂ€hk Eestis sagenes, osutusid haigestumusnĂ€idud tunduvalt vĂ€iksemaks kui PĂ”hjamaades. Samal ajal oli Eestis kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur. See tegur seostub Eesti patsientide vĂ€ikese elulemusega, mida on tĂ€heldatud rahvu vahelises vĂ”rdluses (EUROCARE-uuring). MunandivĂ€hi nĂŒĂŒdisaegse diagnostika ja ravi vĂ”imalused on Eestis praeguseks olemas, seega tuleks parandada varase avastamise korraldust. Eesti Arst 2007; 86 (11): 814–81

    VĂ€hihaigestumustrendid Eestis 1990–1999

    Get PDF
    Artiklis on analĂŒĂŒsitud vĂ€hihaigestumuse muutusi Eestis 1990.–1994. ning 1995.–1999. a Eesti VĂ€hiregistri andmete pĂ”hjal. KĂ”igi vĂ€hipaikmete korral kokku suurenes vĂ€hihaigestumus meestel 6% ja naistel 11%. KĂ”ige enam sagenes kilpnÀÀrmevĂ€hk naistel, mitte-Hodgkini lĂŒmfoom ja pahaloomuline nahamelanoom nii meestel kui naistel. VĂ€henes leukeemia- ja maovĂ€hihaigestumus. Oluliseks tulemuseks on meeste kopsuvĂ€hihaigestumuse suurenemise lakkamine, mis tĂ”enĂ€oliselt peegeldab suitsetamisharjumuste muutust pikema aja jooksul. Naiste pĂŒsivalt suur emakakaelavĂ€hi- haigestumus viitab aga esmajoones lausskriiningu puudumisele Eestis. Eesti Arst 2003; 82 (10): 680–68

    VĂ€hihaigete elulemus Eestis ja teistes Euroopa riikides (EUROCARE-3 projekt)

    Get PDF
    Hiljuti lĂ”ppenud EUROCARE-3 projekt andis rahvastikupĂ”hise vĂ”rdleva ĂŒlevaate vĂ€hihaigete elulemusest Euroopas 20. sajandi viimasel kĂŒmnendil. Ühisuuringus osales 67 vĂ€hiregistrit 22 Euroopa riigist ning analĂŒĂŒs hĂ”lmas ligi kaks miljonit aastatel 1990–1994 diagnoositud vĂ€hijuhtu. Viie aasta suhteline elulemusmÀÀr varieerus olenevalt vĂ€hipaikmest 4%st (kĂ”hunÀÀre) kuni 94%ni (huul). Enamiku paikmete puhul oli elulemus naistel suurem kui meestel ja noorematel patsientidel suurem kui vanematel. VĂ”rreldes 1980. aastatega oli vĂ€hihaigete elulemus Euroopas paranenud, ent rahvusvahelised erinevused jĂ€id pĂŒsima. Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides olid elulemusnĂ€idud tunduvalt vĂ€iksemad kui Euroopas keskmiselt. Eesti Arst 2005; 84 (3): 151-15

    RinnavĂ€hki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte naiste hulgas ajavahemikul 1980–2009

    Get PDF
    KĂ”ige sagedasemaks naiste pahaloomuliseks kasvajaks maailmas on rinnavĂ€hk. Samuti on rinnavĂ€hk earĂŒhmas 15–44 eluaastat kĂ”ige sagedasemaks pahaloomuliseks kasvajaks Eestis. Perioodil 1980–2009 on 15–44aastaste naiste haigestumus rinnavĂ€hki olnud stabiilne: 21 juhtu 100 000 inimaasta kohta. RinnavĂ€hi riskitegurid selles vanuserĂŒhmas erinevad postmenopausaalses eas naiste riskiteguritest. Kuna 15–44aastaste naiste osakaal kĂ”ikidest rinnavĂ€hki haigestunutest on siiski vĂ€ike, ei viida selles vanusegrupis lĂ€bi skriininguprogramme. RinnavĂ€hi varajaseks avastamiseks on vajalik suurendada naiste teadlikkust rinnavĂ€hist ning teadvustada rindade kontrolli vajadust.Eesti Arst 2014; 93(7):391–39

    VĂ€hihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis

    Get PDF
    EesmĂ€rk. Anda vĂ€rske ĂŒlevaade vĂ€hihaigestumusest Eestis ning analĂŒĂŒsida pikaajalisi trende vĂ€hihaigestumuses ja -suremuses.Metoodika. Eesti vĂ€hiregistri andmete pĂ”hjal arvutati tavaline ja vanuse jĂ€rgi standarditud haigestumuskordaja 100 000 inimaasta kohta (HK) mees- ja naisrahvastikus 27 paikme/paikmerĂŒhma kohta aastatel 2009−2013. Vanuse jĂ€rgi standarditud haigestumus- (1994–2013) ja suremustrende (1994–2014) analĂŒĂŒsiti valitud paikmete puhul muutuspunkti regressiooni abil.Tulemused. Aastatel 2009–2013 diagnoositi aastas keskmiselt 7899 vĂ€hi esmasjuhtu (4008 meestel, 3891 naistel). Vanuse jĂ€rgi standarditud HK oli meestel 395,8 ja naistel 259,0. Sagedamad paikmed olid meestel eesnÀÀre, kops ning kÀÀr- ja pĂ€rasool; naistel rind, naha mittemelanoom ning kÀÀr- ja pĂ€rasool. Nii meestel kui ka naistel suurenes koguvĂ€hihaigestumus 20 aasta jooksul, kuid suremus vĂ€henes. Sagedamatest paikmetest suurenes eesnÀÀrme-, rinna- ning kÀÀr- ja pĂ€rasoolevĂ€hi haigestumus ning vĂ€henes meeste kopsuvĂ€hihaigestumus. Suremuse pĂŒsiv langustrend ilmnes rinnavĂ€hi ning meeste kopsuvĂ€hi puhul. EmakakaelavĂ€hi haigestumus suurenes jĂ€tkuvalt ja suremus ei vĂ€henenud.JĂ€reldused. VĂ€hihaigestumuse kasv Eestis jĂ€tkus. Ennetatavate pahaloomuliste kasvajate seas tĂ€heldati positiivseid muutusi ĂŒksnes meeste kopsuvĂ€hi puhul. VĂ€hitĂ”rje kĂ”igi aspektide tĂ”hustamiseks vajab Eesti hoolikalt kavandatud jĂ€tkustrateegiat. VĂ€hitĂ”rje tulemuste usaldusvÀÀrseks hindamiseks tuleb ka edaspidi suurt rĂ”hku panna kvaliteetsete registriandmete kogumisele

    Naha pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009

    Get PDF
    Mitmed epidemioloogilised uuringud on kinnitanud nahavĂ€hi esinemissageduse kasvu. Töö raames hinnati nahavĂ€hki haigestumust Eesti 15–44aastaste noorte tĂ€iskasvanute hulgas ajavahemikul 1980–2009. Vaadeldud ajaperioodil Eestis diagnoositud kĂ”ikidest melanoomi esmasjuhtudest moodustas 15–44aastastel avastatud melanoom 20% ning kĂ”ikidest naha muudest pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest diagnoositi noortel tĂ€iskasvanutel 5%. KĂ”ikidest Eesti 15–44aastastel perioodil 2005–2009 diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad naistel vastavalt 9% ja 11% ning meestel vastavalt 8% ja 12%. Naiste risk haigestuda nahakasvajatesse oli vĂ”rreldes meestega suurem. Vaadeldud ajavahemikul ilmnes mĂ”lema soo puhul haigestumuse kasvutrend nii melanoomi (p Eesti Arst 2014; 93(7):386–39
    corecore