Aareleid, Tiiu

Mägi, Margit

Utlib

49
miTmesugusT
Eesti Arst 2018; 97(1):49–51
Eesti vähiregister 40
Margit Mägi – Eesti vähiregister
Tiiu Aareleid – Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakond 
Jaanuaris täitub 40 aastat Eesti 
vanima haigusregistri – Eesti vähi-
registri (EVR) – asutamisest (ENSV 
Tervishoiu Ministeeriumi 16.01.1978. a 
käskkiri nr 14). Ettevalmistustööd 
registri loomiseks algasid kümme-
kond aastat varem: tolleaegse Ekspe-
rimentaalse ja Kliinilise Meditsiini 
Instituudi (EKMI), Vabari ik l iku 
Tallinna Onkoloogia Dispanseri ja 
ministeeriumi ühishuvi oli saada 
vähi esinemise kohta rahvastikus 
tunduvalt üksikasjalikumat infot, 
kui seda sisaldas igal aastal Mosk-
vasse esitatud aruanne (1). Paljudes 
riikides, sh Põhjamaades, tegutsesid 
rahvastikupõhised vähiregistrid 
juba ammu. Et ühtlustada vähijuh-
tude registreerimise metoodikat ja 
parandada andmete võrreldavust 
riigiti, asutati 1966. aastal Tokyos 
peetud 9. ülemaailmsel vähikong-
ressil Rahvusvaheline Vähiregistrite 
Assotsiatsioon. EVRi loomise peami-
seks eestvedajaks ja elluviijaks sai 
1968. aastal EKMIs vähiepidemioloo-
gilist uurimistööd alustanud Mati 
Rahu, kes viis ennast põhjalikult 
kurssi teiste riikide kogemusega ja 
juhtis registri tegevust kuni 1993. 
aastani.
1977. aastal sõlmisid Maailma 
Ter v iseorgan isatsioon ja EKMI 
lepingu vähi registreerimise rahvus-
vaheliste standardite rakendamiseks 
Eestis (1). EVRi andmeid töödeldi 
kuni 1988. aastani Eesti Raadio arvu-
tuskeskuses. Endastmõistetavalt on 
kogu registri tegevus eri aegadel 
otseselt sõltunud olemasolevatest 
tehnilistest võimalustest. Põhjalikud 
muutused andmekogumises, riist- ja 
tarkvaras ning andmekogu üles-
ehituses leidsid aset 1994. aastal. 
27.10.1999. a määrati sotsiaalministri 
määrusega nr 68 EVRile vastutav 
töötleja (Sotsiaalministeerium) ja 
volitatud töötleja (Eesti Onkoloo-
giakeskus). Onkoloogiakeskuses ja 
hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 
tegutses EVR osakonna staatuses 
2009. aasta veebruarini, seejärel 
arvati ta Tervise Arengu Instituudi 
(TAI) koosseisu. Kõigi TAI meditsii-
niregistrite infosüsteemid ajakohas-
tati ühtsel põhimõttel 2011. aastal. 
Samal aastal jõustus rahvatervise 
seaduse uus redaktsioon, millesse oli 
lisatud peatükk rahvastiku tervisega 
seonduvate riiklike andmekogude, 
sh vähiregistri kui riigi infosüsteemi 
kuuluva andmekogu kohta. Selle 
seaduse alusel kehtestas Vabariigi 
Valitsus vähiregistri põhimääruse.
Rahvastikupõhine vähiregister 
peab tagama kõigi käsit letavas 
rahvastikus esinevate vähi esmas-
juhtude registreerimise (2). Kohus-
tuslik vähijuhtudest teatamine algas 
Eestis nagu kogu Nõukogude Liidus 
aastal 1953, ent vähiteatisi ja muid 
dokumente kasutati üksnes iga-
aastaste statistikaaruannete koos-
tamiseks (1). Vähiregistri loomisega 
suudeti Eestis säilitada kõik alates 
1968. aastast diagnoositud paha-
loomuliste kasvajate teatised ja 
luua andmekogu, mille põhjal saab 
vähihaigestumuse trende jälgida 
nüüd juba ligi poole sajandi vältel. 
Alates 1994. aastast registreeritakse 
ka in situ kasvajad ja alates 1998. 
aastast peaaju ja kesknärvisüsteemi 
ning peaaju piirkonnas paiknevate 
sisesekretsiooninäärmete healoo-
mulised ja ebaselge või teadmata 
loomusega kasvajad. Kasvaja paikme 
ja histoloogilise tüübi kodeerimi-
seks kasutab register rahvusva-
helise haiguste klassif ikatsiooni 
(RHK) onkoloogia-osa ja alates 2008. 
aastast selle 3. versiooni (3). Selle 
põhjal kuuluvad registreerimisele 
ka lümfoid- ja vereloomekoe ning 
nendega sarnaste kudede muud 
kasvajad, mis RHK 10. versioonis 
on paigutatud ebaselge või tead-
mata loomusega kasvajate rubriiki 
(D45−D47), kuid mida juba ammu 
käsitletakse pahaloomuliste kasva-
jatena. Alates 2012. aastast kantakse 
vähiregistri andmekogusse kasvaja 
leviku detailne info TNM-klassifikat-
siooni (4) alusel. Lisaks vähihaiges-
tumusele saab rahvastikupõhiselt 
ana lüüsida väh ielu lemust, sest 
haigestunuid jälgitakse kuni surma 
või emigreerumiseni.
Vähiregistril on aastakümnete 
vältel tulnud seista silmitsi erine-
vate raskustega. Eesti iseseisvuse 
taastamise ajaks oli arvutustehnika 
ja tarkvara lootusetult aegunud, 
andmetöötluse protsess tervikuna 
muutunud ebatõhusaks, valitsesid 
õiguslikult kindlaks määramata 
omandisuhted. Terviseregistrite 
tegevust reguleeriva õigusruumi 
ümberkorraldamine alles käivitus. 
Eestis kehtima hakanud isikuand-
mete kaitse seadusest (1996 ja 2003) 
olid välja jäetud need eurodirektiivi 
95/46/EC sätted, mis käsitlesid deli-
kaatsete isikuandmete töötlemist 
teadustöö ja riigistatistika eesmärgil 
(5). Muu hulgas peatati aastateks 
vähiregistrile hädavajalike andmete 
saamine Statistikaameti surmare-
gistrist. Kuigi paljud probleemid 
said edaspidi lahendatud, on suure 
haigusregistri käigushoidmine ja 
andmekvaliteedi tagamine jätkuvalt 
keerukas. Praegu lisandub aastas 
andmekogusse l igikaudu 23 500 
vähiteatist (15 000 raviarsti ja 8500 
patoloogiateatist) ning moodus-
tatakse 9100 esmasjuhu k ir jet 
(kõik registreerimisele kuuluvad 
50
miTmesugusT
Eesti Arst 2018; 97(1):49–51
kasvajad). Seisuga 31.12.2014 elas 
Eestis 55 136 inimest, kel lel ol i 
kunagi diagnoositud mõni paha-
loomuline kasvaja ja kelle kohta 
lisandub aja jooksul andmekogusse 
täiendavat infot.
Andmekval iteedi hindamisel 
peetakse silmas vähijuhtude regist-
reerimise täiel ikkust ( kui palju 
diagnoositud juhtudest sisaldub 
andmekogus) ja andmete valiidsust 
(vähijuhtu kirjeldava info vasta-
vust tegelikkusele). EVRi andmeid 
täiendatakse rahvastikuregistri 
(isikuandmed, sh riigist lahkumise 
aeg) ja surmapõhjuste registri alusel 
(surmaandmed, sh surmapõhjus). 
Selleks viiakse läbi suuremahulised 
l inkimised kummagi registriga. 
Vähijuhtude täielikuma registree-
rimise ja detailide täpsustamise 
huvides kõrvutab EVR oma andmeid 
regulaarselt kahe suurhaigla – 
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu 
Ülikooli Kliinikumi − andmekogu-
dega. Enne iga järjekordset vähi-
haigestumusstatistika avaldamist 
läbivad kõik esmasjuhtude kirjed 
kvaliteedikontrolli.
EVRil kui vähijuhtude registree-
rimise ja andmetöötlusega tegeleval 
TAI allüksusel on tihe traditsioo-
niline koostöö epidemioloogia ja 
biostatist ika osakonnaga, mil le 
uurimisvaldkondade hulka kuulub 
vähiepidemioloogia. Selle koostöö 
tulemusel on muu hulgas kättesaa-
davad EVRi andmetel põhinevad 
vähielulemusnäitajad ja avaldatud 
põhjalik ülevaade elulemuse ajatren-
didest mitme paikme kohta, sh 
vanuse ja TNM-staadiumi järgi. Nagu 
tunnistab maailma vähiregistrite 
kogemus, aitab andmete kasuta-
mine teadustöös oluliselt parandada 
nende kvaliteeti: uuringute käigus 
tuvastatakse vigu ja ebatäpsusi, mis 
võivad tavakontrolli käigus jääda 
tabamata. Euroopa Regionaalarengu 
Fondi programmi TerVe raames 
2013−2015 tehtud uuringu „Eesti 
vähiregistri kvaliteedi analüüs“ tule-
muste põhjal võib registri andme-
kvaliteeti pidada suhteliselt heaks. 
Seda kinnitab osalemine paljudes 
ühistöödes, mille korral on alati 
luubi all kvaliteet. Rahvusvaheliste 
standardite järgimisele aitab kaasa 
kuulumine Rahvusvahelisse Vähi-
registrite Assotsiatsiooni (hääleõi-
guslik liige alates 1989. aastast ja 
Euroopa Vähiregistrite Võrgustikku 
(alates 1994. aastast).
Millist kasu toob vähiregister 
tervishoiule ja ühiskonnale? Registri 
andmetel põhineb iga-aastane riiklik 
vähihaigestumusstatist ika, mis 
avaldatakse andmete kval iteedi 
tagamise eesmärgil teatava ajalise 
nihkega. Pahaloomuliste kasvajate 
esmasjuhtude statistika Eestis ja 
sel le maakondades ava ldatakse 
TAI terv isestatist ika ja terv ise-
uur ingute andmebaasis. L isaks 
pääseb TAI kodulehe vähiregistri 
statistika alalehelt ligi EVRi andme-
tele muudes (sh rahvusvahelistes) 
andmebaasides ja nende põhja l 
tehtud analüüside tulemustele. 
Lisainfo saamiseks võib alati pöör-
duda otse registri poole (igal aastal 
tehakse umbes 20–30 andmepä-
ringut).
EVRi olemasolu on märkimis-
väärselt toetanud moodsa epidemio-
loogia kui teadusvaldkonna arengut 
Eestis (6). Andmeid on kasutatud 
paljudes epidemioloogilistes uurin-
gutes, sh kohortuuringutes, millest 
tuntuim on Tšernobõli veteranide 
uuring (7). Vähiregistri andmed 
olid aluseks esimese riikliku vähi-
strateegia (2007−2015) koostamisel, 
sest põhjendatud ja süsteemselt 
kavandatud vähitõrjemeetmeteta ei 
saa hakkama ükski rahva tervisest 
hooliv riik. Loodetavasti jõutakse 
Eest is ka järgmise vähistratee-
giani, mis võtab arvesse uuenenud 
lähteolukorda ja eelmise strateegia 
kogemusi ning puudusi.
Eesti iseseisvuse taastamisest 
alates edastab EVR andmeid Euroopa 
ja maailma vähiseire andmebaasi-
desse. 1992. aastal avaldati Eesti 
vähihaigestumusnäitajad esimest 
korda Rahvusvahelise Vähiuuri-
miskeskuse ( IARC ) kogumikus 
„Cancer Incidence in Five Conti-
nents“, mille 11. väljaande e-versioon 
i lmus eelmisel aastal . Tähtsaks 
läbimurdeks võib pidada Eest i 
vähielulemusnäitajate avaldamist 
Euroopa vähiregistrite ühisprojekti 
EUROCARE-1 raames 1995. aastal 
(8). Alates 1998 ilmuvad Eesti laste 
vähihaigestumusnäitaja id regu-
laarselt IARC kogumikus „Inter-
national Incidence of Childhood 
Cancer“. 1999. aastal l isati Eesti 
andmestik andmebaasi EUROCIM 
(millest hiljem kujunes välja Euro-
pean Cancer Observatory) ja 2001. 
aasta l andmebaasi GLOBOCAN, 
mille põhjal arvutatakse Euroopa 
ja maailma riikide peamised vähi-
seire näitajad. EVRi andmeid kasu-
tati harv ikvähi üleeuroopal ises 
uuringus RARECARENet. Eesti on 
esindatud vähielulemuse globaalse 
seire projektis CONCORD, mil le 
andmed avaldati hiljuti ka Majandus-
koostöö ja Arengu Organisatsiooni 
tervisestatistika kogumikus „Health 
at a Glance 2017“. Igal aastal ilmub 
Eestis ja rahvusvahelistes väljaan-
netes artikleid uurimistulemuste 
kohta, mis põhinevad EVRi andmetel 
või mille puhul on kasutatud EVRi 
andmeid. Pidevalt täienev publikat-
sioonide nimekiri on kättesaadav 
TAI kodulehel.
Kokkuvõte 
Ajal, mil Eestis tuntakse puudust 
nii mõnegi olulise haigusregistri 
järele (9), toetab 40 aastat peetud 
EV R jätkuva lt onkoloog iava ld-
konna toimimist, panustab teadus- 
uuringutesse ja üleilmsesse vähi-
seiresse. Tänu vähiregistrile teame, 
et Eesti viimaste kümnendite vähi-
haigestumustrendid sarnanevad 
teiste arenenud riikide trendidega 
(10). Ühtlasi näeme EVRi andmete 
põhjal valupunkte, millele peaks 
k indlasti keskenduma järgmine 
riiklik vähistrateegia: emakakaela- 
vähi-haigestumus noortel naisel 
suureneb, kopsuvähihaigestumus 
naisrahvastikus kasvab jätkuvalt ja 
vaatamata vähielulemuse pidevale 
suurenemisele pole Eesti näitajad 
mõne paikme puhul saavutanud 
jõukamate riikide taset. Rahvasti-
51
miTmesugusT
Eesti Arst 2018; 97(1):49–51
kupõhine vähiregister on andmeva-
ramu, mis aitab nüüd ja tulevikus 
hinnata kogu vähitõrje (ennetus, 
varane avastamine, diagnoosimine, 
ravi) olukorda, kavandada vajalikke 
meetmeid ja hinnata nende tõhu-
sust (2).
Vähiregistri juhatajad (aastad): 
Mati Rahu (1978–1993), Jaanus 
Pikani (1993), Linda Mägi (1993–
1994), Thea Tamra (1994–1996), 
Tiiu Aareleid (1996–2006) ja Margit 
Mägi (2006–).
TäNUAVALDUS 
Vähiregister tänab Eesti arstkonda vähijuhtudest 
teatamise eest.
KIRjANDUS 
1. Rahu M. Eesti Vähiregister: mis ja milleks. Eesti 
Arst 1992;35:18−22.
2. Parkin DM. The evolution of the population-based 
cancer registry. Nat Rev Cancer 2006;6:603−12.
3. Fritz A, Percy C, Jack A, et al. 3rd ed. International 
Classification of Diseases for Oncology. Geneva: 
World Health Organization; 2000.
4. Sobin LH, Gospodarowicz M, Wittekind C. 7th 
ed. TNM classif ication of Malignant Tumours. 
International Union Against Cancer. New York: 
Wiley-Blackwell; 2009.
5. Rahu M, McKee M. Epidemiological research labelled 
as a violation of privacy: the case of Estonia. Int J 
Epidemiol 2008;37:678–82.
6. Rahu M. Moodsa epidemioloogia otsingud. Raa-
matus: Engelbrecht J, toim. Eesti Vabariigi teadus-
preemiad 1997. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 
1997:34−9.
7. Rahu K, Rahu M. Tšernobõli veteranide Eesti kohor-
tuuring: vähihaigestumus 1986−2012 ja suremus 
1986−2014. Eesti Arst 2016;95:575−80.
8. Aareleid T. Health care system, cancer registration 
and follow-up of cancer patients in Estonia. In: 
Berrino F, Sant M, Verdecchia A, Capocaccia R, Haku-
linen T and Estėve J, eds. Survival of Cancer Patients 
in Europe. The EUROCARE Study. IARC Scientific 
Publication No. 132. Lyon: IARC, 1995:51−2.
9. Eestis puudub insuldihaigete ravimiseks hädavajalik 
andmebaas. Postimees, Tervis, 05.07.2017.
10. Zimmermann ML, Innos K, Härmaorg P, Mägi M, 
Aareleid T. Vähihaigestumus 2009−2013 ja 20 aasta 
trendid Eestis. Eesti Arst 2017;96:11−20.
lühiDAlT
Raviga süstoolse vererõhu 
langetamine alla 140 mm Hg  
ei vähenda kardiovasku-
laarsete tüsistuste ega 
surma riski
Enam ik us rav i juhend ites on 
soovitatud raviga hoida süstoolse 
vererõhu (SVR) väärtused al la 
140 mm Hg. Viimasel kahel aastal 
on avaldatud ka kahe uuringu tule-
mused, kus soovitatakse raviga 
SVR väärtused hoida 120 mm Hg 
piires või sellest allpool. Samas 
on ka nende uuringute põhjal 
tehtud soovitusi kahtluse al la 
seatud, kuna sel puhul võivad 
kaasneda mitmed tüsistused ja 
nendes uuringutes on kasutatud 
SVRi mõõtmiseks tavapärasest 
erinevat meetodit.
Root s i  uu r i j ad  av a ld a s id 
viimasel kahel aastal avaldatud 
uuringute metaanalüüsi, hinnates 
er inevate SVRi baasväärtuste 
korral alustatud antihüperten-
siivse ravi mõju suremusele ja 
kardiovaskulaarsete tüsistuste 
tekkele. Analüüsiti 74 uuringu 
andmeid kokku 306 273 osavõt-
jaga, neist 40% olid naised ja 60% 
mehed keskmises vanuses 64 
eluaastat. Jälgimisperiood oli 1,2 
miljonit patsiendiaastat. 
Ilmnes, et patsientide rühmas, 
kel rav i a lustades ol i SVR üle 
160 mm Hg, vähenes ravi tule-
musel nii suremuse kui ka kardio-
vaskulaarsete tüsistuste tekke 
risk (suhteline risk vastavalt 0,93 
ja 0,78). Patsientide rühmas, kelle 
SVRi väärtused ravi algul olid 
140–159 mm Hg, oli tulemus sama. 
Patsientide rühmas SVRi väär-
tustega alla 140 mm Hg ei mõju-
tanud antihüpertensiivne ravi ei 
suremust ega hinnatud tüsistuste 
kujunemist. Patsientide seas, kel 
enne uuringusse kaasamist oli 
diagnoositud mõni kardiovasku-
laarne haigus ja ravi alustades 
oli SVR alla 138 mm Hg, vähenes 
korduvate kardiovaskulaarsete 
episoodide risk, kuid see ei olnud 
seotud suremuse riskiga.
Autorid järeldasid, et raviga 
SVRi langetamine kuni 140 mm Hg 
on tõhus kardiovaskulaarsete 
tüsistuste esmases ennetuses. 
Raviga SVRi väärtuste langeta-
mine alla 140 mm Hg võib olla 
potentsiaalselt mõjus kardiovas-
kulaarsete tüsistuste teiseses 
ennetuses.
REfEREERITUD 
Brunström M, Carlberg B. Association of blood 
pressure lowering with mortality and cardiovascular 
disease across blood pressure levels: a systematic 
review and meta-analysis. JAMA Intern Med 2017. 
doi: 10.1001/jamainternmed.


English

Eesti vähiregister 40

Journals from University of Tartu

49miTmesugusTEesti Arst 2018; 97(1):49–51Eesti vähiregister 40Margit Mägi – Eesti vähiregisterTiiu Aareleid – Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakond Jaanuaris täitub 40 aastat Eesti vanima haigusregistri – Eesti vähi-registri (EVR) – asutamisest (ENSV Tervishoiu Ministeeriumi 16.01.1978. a käskkiri nr 14). Ettevalmistustööd registri loomiseks algasid kümme-kond aastat varem: tolleaegse Ekspe-rimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (EKMI), Vabari ik l iku Tallinna Onkoloogia Dispanseri ja ministeeriumi ühishuvi oli saada vähi esinemise kohta rahvastikus tunduvalt üksikasjalikumat infot, kui seda sisaldas igal aastal Mosk-vasse esitatud aruanne (1). Paljudes riikides, sh Põhjamaades, tegutsesid rahvastikupõhised vähiregistrid juba ammu. Et ühtlustada vähijuh-tude registreerimise metoodikat ja parandada andmete võrreldavust riigiti, asutati 1966. aastal Tokyos peetud 9. ülemaailmsel vähikong-ressil Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon. EVRi loomise peami-seks eestvedajaks ja elluviijaks sai 1968. aastal EKMIs vähiepidemioloo-gilist uurimistööd alustanud Mati Rahu, kes viis ennast põhjalikult kurssi teiste riikide kogemusega ja juhtis registri tegevust kuni 1993. aastani.1977. aastal sõlmisid Maailma Ter v iseorgan isatsioon ja EKMI lepingu vähi registreerimise rahvus-vaheliste standardite rakendamiseks Eestis (1). EVRi andmeid töödeldi kuni 1988. aastani Eesti Raadio arvu-tuskeskuses. Endastmõistetavalt on kogu registri tegevus eri aegadel otseselt sõltunud olemasolevatest tehnilistest võimalustest. Põhjalikud muutused andmekogumises, riist- ja tarkvaras ning andmekogu üles-ehituses leidsid aset 1994. aastal. 27.10.1999. a määrati sotsiaalministri määrusega nr 68 EVRile vastutav töötleja (Sotsiaalministeerium) ja volitatud töötleja (Eesti Onkoloo-giakeskus). Onkoloogiakeskuses ja hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tegutses EVR osakonna staatuses 2009. aasta veebruarini, seejärel arvati ta Tervise Arengu Instituudi (TAI) koosseisu. Kõigi TAI meditsii-niregistrite infosüsteemid ajakohas-tati ühtsel põhimõttel 2011. aastal. Samal aastal jõustus rahvatervise seaduse uus redaktsioon, millesse oli lisatud peatükk rahvastiku tervisega seonduvate riiklike andmekogude, sh vähiregistri kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu kohta. Selle seaduse alusel kehtestas Vabariigi Valitsus vähiregistri põhimääruse.Rahvastikupõhine vähiregister peab tagama kõigi käsit letavas rahvastikus esinevate vähi esmas-juhtude registreerimise (2). Kohus-tuslik vähijuhtudest teatamine algas Eestis nagu kogu Nõukogude Liidus aastal 1953, ent vähiteatisi ja muid dokumente kasutati üksnes iga-aastaste statistikaaruannete koos-tamiseks (1). Vähiregistri loomisega suudeti Eestis säilitada kõik alates 1968. aastast diagnoositud paha-loomuliste kasvajate teatised ja luua andmekogu, mille põhjal saab vähihaigestumuse trende jälgida nüüd juba ligi poole sajandi vältel. Alates 1994. aastast registreeritakse ka in situ kasvajad ja alates 1998. aastast peaaju ja kesknärvisüsteemi ning peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoo-mulised ja ebaselge või teadmata loomusega kasvajad. Kasvaja paikme ja histoloogilise tüübi kodeerimi-seks kasutab register rahvusva-helise haiguste klassif ikatsiooni (RHK) onkoloogia-osa ja alates 2008. aastast selle 3. versiooni (3). Selle põhjal kuuluvad registreerimisele ka lümfoid- ja vereloomekoe ning nendega sarnaste kudede muud kasvajad, mis RHK 10. versioonis on paigutatud ebaselge või tead-mata loomusega kasvajate rubriiki (D45−D47), kuid mida juba ammu käsitletakse pahaloomuliste kasva-jatena. Alates 2012. aastast kantakse vähiregistri andmekogusse kasvaja leviku detailne info TNM-klassifikat-siooni (4) alusel. Lisaks vähihaiges-tumusele saab rahvastikupõhiselt ana lüüsida väh ielu lemust, sest haigestunuid jälgitakse kuni surma või emigreerumiseni.Vähiregistril on aastakümnete vältel tulnud seista silmitsi erine-vate raskustega. Eesti iseseisvuse taastamise ajaks oli arvutustehnika ja tarkvara lootusetult aegunud, andmetöötluse protsess tervikuna muutunud ebatõhusaks, valitsesid õiguslikult kindlaks määramata omandisuhted. Terviseregistrite tegevust reguleeriva õigusruumi ümberkorraldamine alles käivitus. Eestis kehtima hakanud isikuand-mete kaitse seadusest (1996 ja 2003) olid välja jäetud need eurodirektiivi 95/46/EC sätted, mis käsitlesid deli-kaatsete isikuandmete töötlemist teadustöö ja riigistatistika eesmärgil (5). Muu hulgas peatati aastateks vähiregistrile hädavajalike andmete saamine Statistikaameti surmare-gistrist. Kuigi paljud probleemid said edaspidi lahendatud, on suure haigusregistri käigushoidmine ja andmekvaliteedi tagamine jätkuvalt keerukas. Praegu lisandub aastas andmekogusse l igikaudu 23 500 vähiteatist (15 000 raviarsti ja 8500 patoloogiateatist) ning moodus-tatakse 9100 esmasjuhu k ir jet (kõik registreerimisele kuuluvad 50miTmesugusTEesti Arst 2018; 97(1):49–51kasvajad). Seisuga 31.12.2014 elas Eestis 55 136 inimest, kel lel ol i kunagi diagnoositud mõni paha-loomuline kasvaja ja kelle kohta lisandub aja jooksul andmekogusse täiendavat infot.Andmekval iteedi hindamisel peetakse silmas vähijuhtude regist-reerimise täiel ikkust ( kui palju diagnoositud juhtudest sisaldub andmekogus) ja andmete valiidsust (vähijuhtu kirjeldava info vasta-vust tegelikkusele). EVRi andmeid täiendatakse rahvastikuregistri (isikuandmed, sh riigist lahkumise aeg) ja surmapõhjuste registri alusel (surmaandmed, sh surmapõhjus). Selleks viiakse läbi suuremahulised l inkimised kummagi registriga. Vähijuhtude täielikuma registree-rimise ja detailide täpsustamise huvides kõrvutab EVR oma andmeid regulaarselt kahe suurhaigla – Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi − andmekogu-dega. Enne iga järjekordset vähi-haigestumusstatistika avaldamist läbivad kõik esmasjuhtude kirjed kvaliteedikontrolli.EVRil kui vähijuhtude registree-rimise ja andmetöötlusega tegeleval TAI allüksusel on tihe traditsioo-niline koostöö epidemioloogia ja biostatist ika osakonnaga, mil le uurimisvaldkondade hulka kuulub vähiepidemioloogia. Selle koostöö tulemusel on muu hulgas kättesaa-davad EVRi andmetel põhinevad vähielulemusnäitajad ja avaldatud põhjalik ülevaade elulemuse ajatren-didest mitme paikme kohta, sh vanuse ja TNM-staadiumi järgi. Nagu tunnistab maailma vähiregistrite kogemus, aitab andmete kasuta-mine teadustöös oluliselt parandada nende kvaliteeti: uuringute käigus tuvastatakse vigu ja ebatäpsusi, mis võivad tavakontrolli käigus jääda tabamata. Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVe raames 2013−2015 tehtud uuringu „Eesti vähiregistri kvaliteedi analüüs“ tule-muste põhjal võib registri andme-kvaliteeti pidada suhteliselt heaks. Seda kinnitab osalemine paljudes ühistöödes, mille korral on alati luubi all kvaliteet. Rahvusvaheliste standardite järgimisele aitab kaasa kuulumine Rahvusvahelisse Vähi-registrite Assotsiatsiooni (hääleõi-guslik liige alates 1989. aastast ja Euroopa Vähiregistrite Võrgustikku (alates 1994. aastast).Millist kasu toob vähiregister tervishoiule ja ühiskonnale? Registri andmetel põhineb iga-aastane riiklik vähihaigestumusstatist ika, mis avaldatakse andmete kval iteedi tagamise eesmärgil teatava ajalise nihkega. Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude statistika Eestis ja sel le maakondades ava ldatakse TAI terv isestatist ika ja terv ise-uur ingute andmebaasis. L isaks pääseb TAI kodulehe vähiregistri statistika alalehelt ligi EVRi andme-tele muudes (sh rahvusvahelistes) andmebaasides ja nende põhja l tehtud analüüside tulemustele. Lisainfo saamiseks võib alati pöör-duda otse registri poole (igal aastal tehakse umbes 20–30 andmepä-ringut).EVRi olemasolu on märkimis-väärselt toetanud moodsa epidemio-loogia kui teadusvaldkonna arengut Eestis (6). Andmeid on kasutatud paljudes epidemioloogilistes uurin-gutes, sh kohortuuringutes, millest tuntuim on Tšernobõli veteranide uuring (7). Vähiregistri andmed olid aluseks esimese riikliku vähi-strateegia (2007−2015) koostamisel, sest põhjendatud ja süsteemselt kavandatud vähitõrjemeetmeteta ei saa hakkama ükski rahva tervisest hooliv riik. Loodetavasti jõutakse Eest is ka järgmise vähistratee-giani, mis võtab arvesse uuenenud lähteolukorda ja eelmise strateegia kogemusi ning puudusi.Eesti iseseisvuse taastamisest alates edastab EVR andmeid Euroopa ja maailma vähiseire andmebaasi-desse. 1992. aastal avaldati Eesti vähihaigestumusnäitajad esimest korda Rahvusvahelise Vähiuuri-miskeskuse ( IARC ) kogumikus „Cancer Incidence in Five Conti-nents“, mille 11. väljaande e-versioon i lmus eelmisel aastal . Tähtsaks läbimurdeks võib pidada Eest i vähielulemusnäitajate avaldamist Euroopa vähiregistrite ühisprojekti EUROCARE-1 raames 1995. aastal (8). Alates 1998 ilmuvad Eesti laste vähihaigestumusnäitaja id regu-laarselt IARC kogumikus „Inter-national Incidence of Childhood Cancer“. 1999. aastal l isati Eesti andmestik andmebaasi EUROCIM (millest hiljem kujunes välja Euro-pean Cancer Observatory) ja 2001. aasta l andmebaasi GLOBOCAN, mille põhjal arvutatakse Euroopa ja maailma riikide peamised vähi-seire näitajad. EVRi andmeid kasu-tati harv ikvähi üleeuroopal ises uuringus RARECARENet. Eesti on esindatud vähielulemuse globaalse seire projektis CONCORD, mil le andmed avaldati hiljuti ka Majandus-koostöö ja Arengu Organisatsiooni tervisestatistika kogumikus „Health at a Glance 2017“. Igal aastal ilmub Eestis ja rahvusvahelistes väljaan-netes artikleid uurimistulemuste kohta, mis põhinevad EVRi andmetel või mille puhul on kasutatud EVRi andmeid. Pidevalt täienev publikat-sioonide nimekiri on kättesaadav TAI kodulehel.Kokkuvõte Ajal, mil Eestis tuntakse puudust nii mõnegi olulise haigusregistri järele (9), toetab 40 aastat peetud EV R jätkuva lt onkoloog iava ld-konna toimimist, panustab teadus- uuringutesse ja üleilmsesse vähi-seiresse. Tänu vähiregistrile teame, et Eesti viimaste kümnendite vähi-haigestumustrendid sarnanevad teiste arenenud riikide trendidega (10). Ühtlasi näeme EVRi andmete põhjal valupunkte, millele peaks k indlasti keskenduma järgmine riiklik vähistrateegia: emakakaela- vähi-haigestumus noortel naisel suureneb, kopsuvähihaigestumus naisrahvastikus kasvab jätkuvalt ja vaatamata vähielulemuse pidevale suurenemisele pole Eesti näitajad mõne paikme puhul saavutanud jõukamate riikide taset. Rahvasti-51miTmesugusTEesti Arst 2018; 97(1):49–51kupõhine vähiregister on andmeva-ramu, mis aitab nüüd ja tulevikus hinnata kogu vähitõrje (ennetus, varane avastamine, diagnoosimine, ravi) olukorda, kavandada vajalikke meetmeid ja hinnata nende tõhu-sust (2).Vähiregistri juhatajad (aastad): Mati Rahu (1978–1993), Jaanus Pikani (1993), Linda Mägi (1993–1994), Thea Tamra (1994–1996), Tiiu Aareleid (1996–2006) ja Margit Mägi (2006–).TäNUAVALDUS Vähiregister tänab Eesti arstkonda vähijuhtudest teatamise eest.KIRjANDUS 1. Rahu M. Eesti Vähiregister: mis ja milleks. Eesti Arst 1992;35:18−22.2. Parkin DM. The evolution of the population-based cancer registry. Nat Rev Cancer 2006;6:603−12.3. Fritz A, Percy C, Jack A, et al. 3rd ed. International Classification of Diseases for Oncology. Geneva: World Health Organization; 2000.4. Sobin LH, Gospodarowicz M, Wittekind C. 7th ed. TNM classif ication of Malignant Tumours. International Union Against Cancer. New York: Wiley-Blackwell; 2009.5. Rahu M, McKee M. Epidemiological research labelled as a violation of privacy: the case of Estonia. Int J Epidemiol 2008;37:678–82.6. Rahu M. Moodsa epidemioloogia otsingud. Raa-matus: Engelbrecht J, toim. Eesti Vabariigi teadus-preemiad 1997. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1997:34−9.7. Rahu K, Rahu M. Tšernobõli veteranide Eesti kohor-tuuring: vähihaigestumus 1986−2012 ja suremus 1986−2014. Eesti Arst 2016;95:575−80.8. Aareleid T. Health care system, cancer registration and follow-up of cancer patients in Estonia. In: Berrino F, Sant M, Verdecchia A, Capocaccia R, Haku-linen T and Estėve J, eds. Survival of Cancer Patients in Europe. The EUROCARE Study. IARC Scientific Publication No. 132. Lyon: IARC, 1995:51−2.9. Eestis puudub insuldihaigete ravimiseks hädavajalik andmebaas. Postimees, Tervis, 05.07.2017.10. Zimmermann ML, Innos K, Härmaorg P, Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus 2009−2013 ja 20 aasta trendid Eestis. Eesti Arst 2017;96:11−20.lühiDAlTRaviga süstoolse vererõhu langetamine alla 140 mm Hg  ei vähenda kardiovasku-laarsete tüsistuste ega surma riskiEnam ik us rav i juhend ites on soovitatud raviga hoida süstoolse vererõhu (SVR) väärtused al la 140 mm Hg. Viimasel kahel aastal on avaldatud ka kahe uuringu tule-mused, kus soovitatakse raviga SVR väärtused hoida 120 mm Hg piires või sellest allpool. Samas on ka nende uuringute põhjal tehtud soovitusi kahtluse al la seatud, kuna sel puhul võivad kaasneda mitmed tüsistused ja nendes uuringutes on kasutatud SVRi mõõtmiseks tavapärasest erinevat meetodit.Root s i  uu r i j ad  av a ld a s id viimasel kahel aastal avaldatud uuringute metaanalüüsi, hinnates er inevate SVRi baasväärtuste korral alustatud antihüperten-siivse ravi mõju suremusele ja kardiovaskulaarsete tüsistuste tekkele. Analüüsiti 74 uuringu andmeid kokku 306 273 osavõt-jaga, neist 40% olid naised ja 60% mehed keskmises vanuses 64 eluaastat. Jälgimisperiood oli 1,2 miljonit patsiendiaastat. Ilmnes, et patsientide rühmas, kel rav i a lustades ol i SVR üle 160 mm Hg, vähenes ravi tule-musel nii suremuse kui ka kardio-vaskulaarsete tüsistuste tekke risk (suhteline risk vastavalt 0,93 ja 0,78). Patsientide rühmas, kelle SVRi väärtused ravi algul olid 140–159 mm Hg, oli tulemus sama. Patsientide rühmas SVRi väär-tustega alla 140 mm Hg ei mõju-tanud antihüpertensiivne ravi ei suremust ega hinnatud tüsistuste kujunemist. Patsientide seas, kel enne uuringusse kaasamist oli diagnoositud mõni kardiovasku-laarne haigus ja ravi alustades oli SVR alla 138 mm Hg, vähenes korduvate kardiovaskulaarsete episoodide risk, kuid see ei olnud seotud suremuse riskiga.Autorid järeldasid, et raviga SVRi langetamine kuni 140 mm Hg on tõhus kardiovaskulaarsete tüsistuste esmases ennetuses. Raviga SVRi väärtuste langeta-mine alla 140 mm Hg võib olla potentsiaalselt mõjus kardiovas-kulaarsete tüsistuste teiseses ennetuses.REfEREERITUD Brunström M, Carlberg B. Association of blood pressure lowering with mortality and cardiovascular disease across blood pressure levels: a systematic review and meta-analysis. JAMA Intern Med 2017. doi: 10.1001/jamainternmed.

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/14037/9075

Eesti vähiregister 40

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu