Veebipõhise tiimiõppe võtsid arstiüliõpilased entusiastlikult vastu

Eesti Arst 2021; 100(5):323 &nbsp

Õppijate hinnangud videoloengute abil õppimisele Tartu Ülikooli arstiteaduse õppeaines „Lastehaigused”

Taust. Kõrghariduses on järjest enam aktuaalseks muutunud e-õppe võimaluste kasutuselevõtt eesmärgiga püüda õpet ajakohastada ning pakkuda õppijatele sobivamaid ja tõhusamaid õppimisviise ja -aegu. Videoloengud on üks võimalus, kuidas auditoorse õppetöö ebaotstarbekat ajakasutust või koormust muuta enam õppimist toetavaks. Viimastel aastatel on tehtud Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavas muudatusi, mis on võimaldanud suurendada praktika mahtu ja lisada arstlike oskuste arendamise õppeaineid, samas aga suurendanud auditoorse õppetöö kontsentratsiooni. See on tõstatanud vajaduse otsida lahendusi e-õppe juurutamise kaudu. Eesmärgid. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, millised on üliõpilaste hinnangud videoloengute abil õppimisele arstiteaduse õppeaines „Lastehaigused”. Uurimisküsimused olid järgmised: millises mahus vaatavad tudengid videoloenguid, milleks valmistumisel ja millisel juhul on õppijate hinnangul videoloengutest kõige rohkem abi, millises vormis õppematerjale eelistavad üliõpilased õppimiseks ning millised tegurid takistavad üliõpilastel videoloengute abil õppimist. Metoodika. Andmed koguti LimeSurvey küsimustikuga, mis saadeti kõikidele arstiteaduse V kursuse lastehaiguste kursuse läbinud üliõpilastele pärast lastehaiguste eksami sooritamist (vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne), ning videosalvestusprogrammi Panopto statistikast. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Tulemused ja järeldused. Küsimustikule vastas 46% (n = 55) lastehaiguste kursuse läbinud tudengitest. Tulemustest selgus, et küsimustikule vastanud üliõpilastest 79,9% vaatas videoloenguid ning koges neid õppimist toetavana erinevate lastehaiguste õppetegevuste sooritamisel. Panopto statistika põhjal vaatasid üliõpilased igast videoloengust keskmiselt 16 minutit, mis on keskmiselt 60% loengu pikkusest. Kuigi enamikule tudengitest meeldis võimalus õppida videoloengute abil, oli neid, kelle jaoks ei olnud see eelistatud õppimisviis. Videoloengu abil õppimist mõjutasid videote pikkus, materjali hulk, õppejõu tempo ja näitliku materjali kasutamine

IKT ja Eesti koolikultuur

Uurimuse käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Millised on erinevused õpetajate diskursustes (IKT kasutamise eesmärgid ja põhjused, sellest tulenev kasu, sellega seonduvad probleemid ja ohud)? 2) Milline teoreetiline/kontseptuaalne raamistik sobib kõige paremini kaasaegse õpikeskkonna analüüsiks, s.h. IKT mõju hindamiseks? 3) Milline on kooli juhtimise ja õpetajate täienduskoolituse osa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisel koolis? 4) Millised on need innovaatilised, Eesti oludes tulemuslikud strateegiad, mis aitavad kaasa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisele koolis?http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/IKT_ja_Eesti%20koolikultuur_2003.pd

Põhjavee liikumine pinnases

Animatsioon illustreerib maapinnakihtide täitumist veega ja põhjavee liikumist maapinnas

Filtriga puurkaevu rajamine

Animatsioon illustreerib filtriga puurkaevu rajamist

Puuraugu puurimine

Animatsioon illustreerib puuraugu puurimist

Avatud filtriosaga puurkaevu rajamine

Animatsioon illustreerib avatud filtriosaga puurkaevu rajamist

Avatud maasoojussüsteemi rajamine

Animatsioon illustreerib avatud maasoojussüsteemi rajamist

Akadeemiline vaidlus e-õppes

Sisupakett tutvustab akadeemilise vaidluse meetodit ja selle kasutamise võimalusi e-õppes