Naiste seksuaaltervist ja reproduktiivseid valikuid mõjutavad tegurid Eestis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Maailma Terviseorganisatsioon defineerib seksuaaltervist täieliku kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundina, mis on seotud seksuaalsusega. Seksuaaltervis on igale inimesele oluline läbi kogu tema elukaare, kuid mõjutab pikaajaliselt kogu ühiskonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. Maailmas moodustavad seksuaaltervisega seotud probleemid kolmandiku viljakas eas naiste enneaegse haigestumuse ja suremuse põhjustest. Eestis, kus raseduse ja sünnitusega seotud madal haigestumus on maailma parimate riikide tasemel, rasestumisvastased meetodid, kooli seksuaalharidus ja seksuaaltervise teenused on hästi kättesaadavad, tulenevad naiste seksuaaltervisega seotud probleemid peamiselt sotsiaalsest ja soolisest ebavõrdsusest. Uurimistöö eesmärk oli saada lisatõendust Eesti naiste seksuaaltervist ja reproduktiivseid valikud mõjutavate tegurite kohta: analüüsida soovimatuid rasedusi ja neist hoidumist ning paarisuhtevägivalda. Uurimistöö põhineb Eesti Abordiregistri andmete analüüsil ja rahvastikupõhisel läbilõikelisel küsitlusuuringul. Viimasel kahel kümnendil on toimunud abortiivsuskordajate pidev langus, eriti märkimisväärne on see olnud nooremate naiste hulgas. Kordusabortide tase näitab langustrendi kõigis sotsiaalmajanduslikes rühmades, kuid jääb kõrgemaks mitte-Eesti emakeelega rahvastikus. Samas, silmapaistvalt suur osa naistest, kes ei soovi rasedust, kasutab selle vältimiseks ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid: Eesti emakeelega vastajatest ei kasutanud üldse või kasutas ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid 27,3% ja mitte-eesti emakeelega vastajatest 39,8%. Ebatõhusa kontratseptsiooni kasutamisega ning soovimatute raseduste riskiga on seotud paarisuhtevägivald. Selle levimus Eestis on väga kõrge – 18,4% naistest olid kogenud kehalist või seksuaalset paarisuhtevägivalda uuringule eelnenud aasta jooksul. Lähtudes uurimistöö andmetest tuleb positiivsete suundumuste jätkumiseks ja seksuaaltervise parandamiseks Eestis edendada nõustamist soovimatute raseduste vältimiseks, pöörata tähelepanu mitte-eesti emakeelega naiste vajadustele, töötada välja strateegia ja tegevusjuhendid paarisuhtevägivalla käsitlemiseks tervishoiusüsteemis.The World Health Organization defines sexual health as a state of physical, emotional, mental and social well-being in relation to sexuality. Sexual health is a core element of the health of individuals throughout the life course, but also has profound long-term consequences on the socioeconomic development of societies. For women of reproductive age, one third of the total global burden of premature death and disease is due to sexual ill health. In Estonia, where maternal morbidity rates are among the world's lowest, school sexuality education, sexual health services and contraception are easily accessible, the sexual ill-health burden is often related to social and gender-based inequality. The overall aim of this research was to provide evidence on factors influencing women's sexual health and reproductive choices in Estonia, analysing unintended pregnancies, contraception use, and intimate partner violence. The research was based on data from the Estonian Abortion Registry and a population-based cross-sectional survey. Estonia has experienced a remarkable decline in the number of induced abortions, mainly attributed by younger cohorts, during the last two decades. The high proportion of repeat abortion is showing a declining trend across all the sociodemographic groups, however, the proportion of unintended pregnancies ending in an abortion was higher among non-Estonians. The prevalence of use of unreliable contraception among women who do not want to get pregnant is high: among Estonians 27.3% and among non-Estonians 39.9% of these women did not use any, or used an unreliable contraceptive method. Intimate partner violence, associated with adverse sexual health outcomes, i.e. unintended pregnancies and unreliable contraceptive practices, is very common in Estonia – 18.4 % of women were exposed to physical or sexual violence during the year before the survey. According to our findings, in order to continue the positive trends and decrease the burden of sexual ill-health, there is a need to improve contraceptive counselling, especially addressing the needs of the Russian ethnic group to avoid unintended pregnancies and to develop and implement a strategy and guidelines for dealing with intimate partner violence in the health care system in Estonia

SARS-CoV-2 vertikaalne ülekanne

Eesti Arst 2021; 100(4):240 &nbsp

Sünnitusabist

Eesti Arst 2018; 97(7):34

Polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel on hilises viljakas eas rohkem hulgihaigestumisi ja nad tarvitavad enam ravimeid sõltumata kehamassiindeksist

Eesti Arst 2022; 101(8):445–44

Alkoholi mõju viljastumise tõenäosusele menstruatsioonitsüklis

Eesti Arst 2021; 100(12):714–71

Sünnitusabist

Eesti Arst 2018; 97(7):34

Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaalmajanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid

Taust ja eesmärk. Eestis on juba kaks aastakümmet kättesaadavad kõik tänapäevased rasestumisvastased meetodid (RVM). Siiski on eelnevad uuringud näidanud, et suur osa naistest kasutab jätkuvalt mittetõhusaid RVMe (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spermitsiidid) või ei kasuta midagi olukorras, kus nad rasedust ei soovi. Uuringu eesmärk oli analüüsida viimases seksuaalvahekorras RVMi kasutamist ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke tegureid 16–44aastastel naistel Eestis ning selgitada välja võimalikud barjäärid RVMi kasutamisel. Metoodika. Uuring põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel Eesti naiste tervise uuringul seksuaal- ja reproduktiivtervise, tervisekäitumise, hoiakute ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Uuringu valimi aluseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Valimi suurus oli 5233 naist ning andmeanalüüsiks sobivate küsimustike arv oli 2413. Seoste leidmiseks sotsiaal-majanduslike tegurite, barjääride ja RVMi kasutamise vahel kasutati logistilist regressioonanalüüsi. Tulemused ja järeldused. 74,8% Eesti naistest vanuses 16–44 aastat kasutas tõhusat RVMi, mittetõhusate RVMide kasutajaid oli 16,1% ning 9,1% ei kasutanud viimases seksuaalvahekorras ühtegi RVMi. Kõige enam kasutatud RVM oli kondoom, millele järgnes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine. Sotsiaal-majanduslikeks teguriteks, mis olid seotud mittetõhusa RVMi või RVMide mittekasutamisega, osutusid vene keel emakeelena, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning majanduslikud raskused. Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid RVMi valikut Eestis ei mõjutanud

Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise suundumused Eestis aastatel 2005–2019 ning arteriaalse ja venoosse trombemboolia risk: rahvastikupõhine uuring

Eesti Arst 2022; 101(5):32

Naiste eelistused ja rahulolu pereplaneerimise nõustamisega Eestis

Seoses ümberkorraldustega tervishoiusüsteemis on pereplaneerimise nõustamisega Eestis hakanud lisaks naistearstidele tegelema ka teiste erialade arstid, õed ja ämmaemandad, lisandunud on uut tüüpi tervishoiuasutusi. Tundsime huvi, kuhu Eestis pöörduvad 25–44aastased naised rasestumisvastase nõuande/vahendi saamiseks, milliseid tervishoiuasutusi nad eelistavad ja mis mõjutab rahulolu teenusega. Uuringus kasutati 835 naise andmeid 2004.–2005. a tehtud postiküsitlusest „Eesti naiste tervis”. Enamik vastanuist oli nõustamise eri külgedega (sõbralikkus / asjatundlikkus / usaldusväärsus / visiidi kestus) rahul kõigis uuritud tervishoiuasutustes. Kõige enam sooviti pöörduda naistenõuandlasse, seejärel erakliinikusse ja vähem perearstikeskusesse. Teenusega rahulolu ol i mõnevõrra suurem erakliinikute ja perearstikeskuste patsientidel võrreldes naistenõuandla külastajatega. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes visiidi kestuse ja personali usaldusväärsuse puhul. Abortide arvu jätkuva vähenemise tagamiseks ja eriarstiabi koormuse vähendamiseks peaks perearstikeskuste osatähtsus pereplaneerimise nõustamisel olema senisest märksa suurem. Eesti Arst 2009; 88(11):715−72

Naistehaigused ja sünnitusabi

BeSt programmi raames loodud e-kursus "Naistehaigused ja sünnitusabi" annab põhiteadmised sünnitusabi ja günekoloogia peamiste probleemide epidemioloogiast, patogeneesist, diagnostikast ja ravist, reproduktiivtervisest, sh pereplaneerimisest, viljatusest ning perinataalsest abist ning haiguste ennetamisest