Geneetilise tagasiside mõju ravijärgimusele ja ravi tulemuslikkusele

Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas personaalse geneetilise tagasiside saamine parandab hüpertensiooni põdevate patsientide ravijärgimust ja ravi tulemuslikkust. Andmed pärinevad klaster-randomiseeritud korduvmõõtmistega uuringust "Indimed hüpertensioon". Analüüsimiseks kasutatakse lineaarseid ja logistilisi segamudeleid, mida töö esimeses osas kirjeldatakse ning mille puhul selgitatakse ka parameetrite hindamist. Lisaks antakse ülevaade rakendustarkvarade R ja SAS võimalustest klaster-randomiseeritud korduvmõõtmistega andmete analüüsimiseks. Töö teises osas kirjeldatakse "Indimed hüpertensioon" uuringut, misjärel andmeid analüüsitakse. Töö teine osa on pühendatud "Indimed hüpertensioon" uuringu andmete analüüsile eelnevalt kirjeldatud metoodika abil. Uuringust selgus, et tagasiside andmisel on pikaajaline efekt süstoolse vererõhu muutumisele ning tagasisidet saanutel langeb vererõhk enam kui tagasisidet mittesaanutel. Lisaks selgus, et kõrge mittegeneetilise riskiga (s.o kõrge üldise südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riskiga) patsiendid võtavad ravimit paremini kui mittekõrge mittegeneetilise riskiga patsiendid

Geneetilise tagasiside mõju ravitulemusele

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kas patsientidel, kes saavad personaalset geneetilist tagasisidet, langeb vererõhk enam (st kas nad võtavad ravimeid hoolikamalt või muudavad enam oma elustiili) kui patsientidel, kes tagasisidet ei saa. Töös tutvustatakse kõrgvererõhutõbe, geneetika põhimõisteid, randomiseeritud ja klaster-randomiseeritud katseid, uuringut, kust analüüsiandmed pärinevad ning mitmetasandilist mudelit. Viimaks analüüsitakse uuringu "Indimed hüpertensioon" andmeid

Kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiendid ja nende ravi

Taust ja eesmärgid. Migreen on sagedasim ja sotsiaal-majanduslikult kulukaim neuroloogiline haigus, mis oluliselt halvendab elukvaliteeti. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade migreeni käsitlusest Eesti kahes suuremas kiirabiasutuses ja võrrelda neid ning kirjeldada kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiente ja nende ravi.Metoodika. Tegemist on retrospektiivse kohortuuringuga, mille valimi moodustasid ajavahemikul 01.07.–31.12.2014 Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi visiitide need haigusjuhud, kus juhtivaks diagnoosiks kiirabikaardil oli migreen.Tulemused. 44% Tartu Kiirabi ja 14% Tallinna Kiirabi alarühmade patsientidest ei olnud enne kiirabi saabumist ise valuvaigistavat ravi kasutanud (p < 0,001). Triptaanid olid kodus olemas 9%-l valimi patsientidest. Suurim erinevus kahe asutuse brigaadide patsientide käsitluses esines ravimite manustamise viisis: Tartu Kiirabis manustati 80% (n = 94) ravimitest lihasesisesi ja 22% (n = 26) veeni, samas kui Tallinna Kiirabis manustati 20% (n = 28) ravimitest lihasesisesi ning 86% (n = 118) veenisisesi (p < 0,001). Opioide, täpsemalt tramadooli, manustati kokku 50 kiirabivisiidil (19,6%).Järeldus. Kiirabi töötajate teoreetilised teadmised migreeni olemusest, diagnostilistest kriteeriumitest ning ravist vajavad täiendamist ja ühtlustamist. Lisaks on vaja parandada patsientide haigusteadlikkust ning hoogudega toimetulemise oskust.Eesti Arst 2017; 96(4):207–21

Development of the Gastrointestinal Dysfunction Score (GIDS) for critically ill patients – A prospective multicenter observational study (iSOFA study)

Background & aims: To develop a five grade score (0–4 points) for the assessment of gastrointestinal (GI) dysfunction in adult critically ill patients. Methods: This prospective multicenter observational study enrolled consecutive adult patients admitted to 11 intensive care units in nine countries. At all sites, daily clinical data with emphasis on GI clinical symptoms were collected and intra-abdominal pressure measured. In five out of 11 sites, the biomarkers citrulline and intestinal fatty acid-binding protein (I-FABP) were measured additionally. Cox models with time-dependent scores were used to analyze associations with 28- and 90-day mortality. The models were estimated with stratification for study center. Results: We included 540 patients (224 with biomarker measurements) with median age of 65 years (range 18–94), the Simplified Acute Physiology Score II score of 38 (interquartile range 26–53) points, and Sequential Organ Failure Assessment (SOFA) score of 6 (interquartile range 3–9) points at admission. Median ICU length of stay was 3 (interquartile range 1–6) days and 90-day mortality 18.9%. A new five grade Gastrointestinal Dysfunction Score (GIDS) was developed based on the rationale of the previously developed Acute GI Injury (AGI) grading. Citrulline and I-FABP did not prove their potential for scoring of GI dysfunction in critically ill. GIDS was independently associated with 28- and 90-day mortality when added to SOFA total score (HR 1.40; 95%CI 1.07–1.84 and HR 1.40; 95%CI 1.02–1.79, respectively) or to a model containing all SOFA subscores (HR 1.48; 95%CI 1.13–1.92 and HR 1.47; 95%CI 1.15–1.87, respectively), improving predictive power of SOFA score in all analyses. Conclusions: The newly developed GIDS is additive to SOFA score in prediction of 28- and 90-day mortality. The clinical usefulness of this score should be validated prospectively. Trial registration: NCT02613000, retrospectively registered 24 November 2015.SCOPUS: ar.jinfo:eu-repo/semantics/publishe