Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis

Eesti Vähiregistri andmete põhjal antakse ülevaade vähihaigestumuse ja ajatrendide kohta. 2006. aastal diagnoositi Eestis 6680 vähijuhtu (3384 meestel ja 3296 naistel). Nagu Euroopas tervikuna nii esines Eestiski meestel kõige sagedamini eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Pikemas ajaperspektiivis (1986−2006) on rahvastiku vähihaigestumus suurenenud ligemale neljandiku võrra, kusjuures sellel kümnendil (2000–2006) meestel haigestumus suurenes ja naistel pisut vähenes. Meestel jätkus eesnäärmevähi-haigestumuse kiire tõus ning kopsu- ja maovähihaigestumuse langus, naistel stabiliseerus rinna- ja kopsuvähihaigestumus. 2006. aastal osutus vähihaigestumus Eestis meeste hulgas suuremaks ja naiste hulgas väiksemaks kui Soomes. Haigestumusnäite ja ajatrende tuleb Eesti puhul siiski tõlgendada ettevaatusega: Eesti Vähiregistril on sellel kümnendil puudunud juurdepääs arstlike surmatõendite infole, mistõttu registri andmebaas pole täielik. Eesti Arst 2009; 88(10):635−64

Vähihaigestumus ja vähiregister

Artiklis on antud ülevaade vähihaigestumuse, ajatrendide ja registreerimise olukorra kohta Eestis. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2004. aastal 6386 vähi esmasjuhtu (3132 meestel ja 3254 naistel). Kõige sagedam pahaloomuline kasvaja meestel oli eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Ajavahemikus 1970–2004 suurenes koguvähihaigestumus märkimisväärselt. Tähtsamad ajatrendid, mis algasid eelmisel kümnendil, jätkusid 21. sajandi algusaastatel (nt meestel haigestumusnäitude vähenemine kopsuvähi ja suurenemine eesnäärmevähi korral). Vähihaigestumusnäite ja nende ajatrende tuleb praegu tõlgendada äärmise ettevaatusega: tulenevalt õigusruumi puudulikkusest pole Eesti Vähiregistril juba viiendat aastat juurdepääsu arstlike surmatõendite infole, mistõttu ei ole registri andmed täielikud. Aastateks 2007–2015 käivitunud riikliku vähistrateegia korralikuks toimimiseks on hädavajalik tõepäraste vähiandmete olemasolu Eestis. Eesti Arst 2007; 86 (11): 797–80

Eesti vähiregister 40

Eesti Arst 2018; 97(1):49–5

Munandivähihaigestumus Eestis 1970–2004

Munandivähk – noorte meeste peamine pahaloomuline kasvaja – sageneb kogu maailmas. Etioloogia pole selge, ent ravitulemused on arenenud riikides suurepärased. Artiklis on analüüsitud haigestumust ja ajatrende Eestis 35 aasta jooksul. Ajavahemikul alates 1970–1974 kuni 2000–2004 suurenes haigestumus kolm korda. Suurimat kasvu täheldati vanuserühmas 15–29 aastat. Patsientide mediaanvanus oli seminoomi puhul 40 ja mitte-seminoomi puhul 28 aastat. Kuigi munandivähk Eestis sagenes, osutusid haigestumusnäidud tunduvalt väiksemaks kui Põhjamaades. Samal ajal oli Eestis kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur. See tegur seostub Eesti patsientide väikese elulemusega, mida on täheldatud rahvu vahelises võrdluses (EUROCARE-uuring). Munandivähi nüüdisaegse diagnostika ja ravi võimalused on Eestis praeguseks olemas, seega tuleks parandada varase avastamise korraldust. Eesti Arst 2007; 86 (11): 814–81

Vähihaigestumustrendid Eestis 1990–1999

Artiklis on analüüsitud vähihaigestumuse muutusi Eestis 1990.–1994. ning 1995.–1999. a Eesti Vähiregistri andmete põhjal. Kõigi vähipaikmete korral kokku suurenes vähihaigestumus meestel 6% ja naistel 11%. Kõige enam sagenes kilpnäärmevähk naistel, mitte-Hodgkini lümfoom ja pahaloomuline nahamelanoom nii meestel kui naistel. Vähenes leukeemia- ja maovähihaigestumus. Oluliseks tulemuseks on meeste kopsuvähihaigestumuse suurenemise lakkamine, mis tõenäoliselt peegeldab suitsetamisharjumuste muutust pikema aja jooksul. Naiste püsivalt suur emakakaelavähi- haigestumus viitab aga esmajoones lausskriiningu puudumisele Eestis. Eesti Arst 2003; 82 (10): 680–68

Vähihaigete elulemus Eestis ja teistes Euroopa riikides (EUROCARE-3 projekt)

Hiljuti lõppenud EUROCARE-3 projekt andis rahvastikupõhise võrdleva ülevaate vähihaigete elulemusest Euroopas 20. sajandi viimasel kümnendil. Ühisuuringus osales 67 vähiregistrit 22 Euroopa riigist ning analüüs hõlmas ligi kaks miljonit aastatel 1990–1994 diagnoositud vähijuhtu. Viie aasta suhteline elulemusmäär varieerus olenevalt vähipaikmest 4%st (kõhunääre) kuni 94%ni (huul). Enamiku paikmete puhul oli elulemus naistel suurem kui meestel ja noorematel patsientidel suurem kui vanematel. Võrreldes 1980. aastatega oli vähihaigete elulemus Euroopas paranenud, ent rahvusvahelised erinevused jäid püsima. Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides olid elulemusnäidud tunduvalt väiksemad kui Euroopas keskmiselt. Eesti Arst 2005; 84 (3): 151-15

Rinnavähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte naiste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Kõige sagedasemaks naiste pahaloomuliseks kasvajaks maailmas on rinnavähk. Samuti on rinnavähk earühmas 15–44 eluaastat kõige sagedasemaks pahaloomuliseks kasvajaks Eestis. Perioodil 1980–2009 on 15–44aastaste naiste haigestumus rinnavähki olnud stabiilne: 21 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Rinnavähi riskitegurid selles vanuserühmas erinevad postmenopausaalses eas naiste riskiteguritest. Kuna 15–44aastaste naiste osakaal kõikidest rinnavähki haigestunutest on siiski väike, ei viida selles vanusegrupis läbi skriininguprogramme. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on vajalik suurendada naiste teadlikkust rinnavähist ning teadvustada rindade kontrolli vajadust.Eesti Arst 2014; 93(7):391–39

Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis

Eesmärk. Anda värske ülevaade vähihaigestumusest Eestis ning analüüsida pikaajalisi trende vähihaigestumuses ja -suremuses.Metoodika. Eesti vähiregistri andmete põhjal arvutati tavaline ja vanuse järgi standarditud haigestumuskordaja 100 000 inimaasta kohta (HK) mees- ja naisrahvastikus 27 paikme/paikmerühma kohta aastatel 2009−2013. Vanuse järgi standarditud haigestumus- (1994–2013) ja suremustrende (1994–2014) analüüsiti valitud paikmete puhul muutuspunkti regressiooni abil.Tulemused. Aastatel 2009–2013 diagnoositi aastas keskmiselt 7899 vähi esmasjuhtu (4008 meestel, 3891 naistel). Vanuse järgi standarditud HK oli meestel 395,8 ja naistel 259,0. Sagedamad paikmed olid meestel eesnääre, kops ning käär- ja pärasool; naistel rind, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasool. Nii meestel kui ka naistel suurenes koguvähihaigestumus 20 aasta jooksul, kuid suremus vähenes. Sagedamatest paikmetest suurenes eesnäärme-, rinna- ning käär- ja pärasoolevähi haigestumus ning vähenes meeste kopsuvähihaigestumus. Suremuse püsiv langustrend ilmnes rinnavähi ning meeste kopsuvähi puhul. Emakakaelavähi haigestumus suurenes jätkuvalt ja suremus ei vähenenud.Järeldused. Vähihaigestumuse kasv Eestis jätkus. Ennetatavate pahaloomuliste kasvajate seas täheldati positiivseid muutusi üksnes meeste kopsuvähi puhul. Vähitõrje kõigi aspektide tõhustamiseks vajab Eesti hoolikalt kavandatud jätkustrateegiat. Vähitõrje tulemuste usaldusväärseks hindamiseks tuleb ka edaspidi suurt rõhku panna kvaliteetsete registriandmete kogumisele

Naha pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009

Mitmed epidemioloogilised uuringud on kinnitanud nahavähi esinemissageduse kasvu. Töö raames hinnati nahavähki haigestumust Eesti 15–44aastaste noorte täiskasvanute hulgas ajavahemikul 1980–2009. Vaadeldud ajaperioodil Eestis diagnoositud kõikidest melanoomi esmasjuhtudest moodustas 15–44aastastel avastatud melanoom 20% ning kõikidest naha muudest pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest diagnoositi noortel täiskasvanutel 5%. Kõikidest Eesti 15–44aastastel perioodil 2005–2009 diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad naistel vastavalt 9% ja 11% ning meestel vastavalt 8% ja 12%. Naiste risk haigestuda nahakasvajatesse oli võrreldes meestega suurem. Vaadeldud ajavahemikul ilmnes mõlema soo puhul haigestumuse kasvutrend nii melanoomi (p Eesti Arst 2014; 93(7):386–39