Semiotic dimensions of human attitudes towards other animals: A case of zoological gardens

This paper analyses the cultural and biosemiotic bases of human attitudes towards other species. A critical stance is taken towards species neutrality and it is shown that human attitudes towards different animal species differ depending on the psychological dispositions of the people, biosemiotic conditions (e.g. umwelt stuctures), cultural connotations and symbolic meanings. In real-life environments, such as zoological gardens, both biosemiotic and cultural aspects influence which animals are chosen for display, as well as the various ways in which they are displayed and interpreted. These semiotic dispositions are further used as motifs in staging, personifying or de-personifying animals in order to modify visitors’ perceptions and attitudes. As a case study, the contrasting interpretations of culling a giraffe at the Copenhagen zoo are discussed. The communicative encounters and shifting per ceptions are mapped on the scales of welfaristic, conservational, dominionistic, and utilitarian approaches. The methodological approach described in this article integrates static and dynamical views by proposing to analyse the semiotic potential of animals and the dynamics of communicative interactions in combination

Observing wildlife through the eyes of Nils Lindahl Elliot

Review of Observing Wildlife in Tropical Forests. 1: A Geosemeiotic Approach by Nils Lindahl Elliot. Bristol: Delome Publications, 2019, 480 pp.    &nbsp

Peipsi põhjaranniku turism

http://www.ester.ee/record=b4651718*es

Vanematepoolse heakskiit/tõrjumise ja kontrolli tajumine 1970ndatel ja 1990ndatel

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas lapsed tajusid oma vanemapoolset heakskiit/tõrjumist ja kontrolli 1970ndatel ja 1990ndatel ja kas selles esines ka sooliseid erinevusi. Töös analüüsiti lähemalt seda, kas lapsed tajuvad oma ema ja isa aktsepteeriva või tõrjuvana. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs Eesti laste isiksuse ja tervise uuringu (ELIKTU) andmete põhjal, milles koguti andmed 2008.aastal laste kohta ja 2011-2013 aastal lapsevanemate kohta. Lapsed hindasid tagasivaatavalt, kuidas nad said läbi oma emaga 90ndatel ja lapsevanemad andsid hinnangu selle kohta, milline oli nende ema ja isa 70ndatel. Uuritavad täitsid Vanemliku Heakskiidu-Tõrjumise Küsimustiku (PARQ), kus anti hinnanguid soojuse, vaenulikkus, tõrjumise, ükskõiksuse ja kontrolli alaskaalal. Analüüsis selgus, et mehed ja naised ei tajunud 1990ndatel oma ema erinevalt. 1970ndatel hindasid mehed oma läbisaamist emaga lapsepõlves paremaks, sest võrreldes naistega on nende skoorid madalamad vaenulikkuse, ükskõiksuse ja tõrjumise puhul. Samuti oli meeste läbisaamine oma emaga soojem, kuid kontrolli hinnang oli veidi suurem. Mehed ja naised hindasid 1970ndatel oma suhet isaga üsna sarnaselt. Mehed tundsid oluliselt rohkem vaid isapoolset kontrolli ja tendentsi tasemel vähem isapoolset tõrjumist. Kokku tajusid tugevat ja ranget kontrolli mehed rohkem kui naised. Võrreldes hinnanguid, mis anti ema ja isa kohta selgus, et naised ja mehed tajusid, et ema oli soojem ja kontrollivam kui isa. Samuti oli olemas ka tendents, et naised tajusid ema vaenulikumana ning mehed tajusid, et isa oli ükskõiksem. Koguskoori osas saab järeldada, et naiste puhul ei tulnud esile, et ema ja isa oluliselt erinevalt tajuti, kuid meeste jaoks oli ema heakskiitvam kui isa. Nii 90ndatel üles kasvanud naised kui mehed tajusid oma ema oluliselt soojemana ja vähem vaenulikuma, ükskõiksema ja tõrjuvana võrreldes 70ndatel üles kasvanud naiste ja meestega. Kuid kontrolli ei tajunud naised ja mehed 70ndatel ja 90ndatel erinevalt. Korrelatsioonanalüüsis tuli koguskoori ja kontrolli vahelisi seoseid uurides esile, et kõrgem skoor kontrolli skaalal oli 1990ndatel seotud suurema emapoolse tõrjumisega. 1970ndatel aga tuli esile samasugune seos naistel nii oma isa kui ka ema kohta kohta. Meestel aga ei olnud kontroll ja tõrjumine omavahel 70ndatel seotud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et 1990ndatel oli laste ja vanemate vaheline läbisaamine muutnud paremaks võrreldes 1970ndatega ning mõlemal ajal esines mõõdukat kontrolli sama palju. 90ndatel ei olnud soolisi erinevusi, kuid 70ndatel tajusid nii mehed kui naised, et nende ema oli soojem ja kontrollivam kui isa.http://www.ester.ee/record=b5148629*es

Animal Umwelten in a Changing world: Zoosemiotic Perspectives

The book raises semiotic questions of human–animal relations: what is the semiotic character of different species, how humans endow animals with meaning, and how animal sign exchange and communication has coped with environmental change. The book takes a zoosemiotic approach and considers different species as being integrated with the environment via their specific umwelt or subjective perceptual world. The authors elaborate J. v. Uexküll’s concept of umwelt to make it applicable for analyzing complex and dynamical interactions between animals, humans, environment and culture. The opening chapters of the book present a framework for philosophical, historical, epistemological and methodological aspects of zoosemiotic research. These initial considerations are followed by specific case studies: on human–animal interactions in zoological gardens, communication in the teams of visually disabled persons and guiding dogs, semiotics of the animal condition in philosophy, historical changes in the role of animals in human households, the semiotics of predation, cultural perception of novel species, and other topics. The authors belong to the research group in zoosemiotics and human–animal relations based in the Department of Semiotics at the University of Tartu in Estonia, and in the University of Stavanger in Norway