Tsüklilise oksendamise sündroom

Tsüklilise oksendamise sündroomile on iseloomulikud korduvate ja igale isikule stereotüüpse kuluga – alguse, kestuse ja haigushoogude lõpuga – oksendamishood, millega võivad kaasneda mitmed ebaspetsiifilised sümptomid. Haiguse täpne patogenees ei ole seni teada ning õigeaegne diagnoosimine hilineb. Ravi aspektist on esmatähtis nõustada patsienti ja tema lähedasi ning rakendada sümptomaatilisi ja mittemedikamentoosseid ravivõtted. Ravimitest kasutatakse sageli antikonvulsante, antidepressante ja migreenivastaseid preparaate. Artiklis on antud ülevaade häire etiopatogeneesist, kliinilisest väljendusest, diferentsiaaldiagnostikast ning ravimeetoditest

40 aastat HIV-infektsiooniga

Eesti Arst 2021; 100(12):664–66

Koroonaviiruse õppetunnid Eestis – meditsiiniline vaade

Eesti Arst 2024; 103(2):66–7

Uued ja taas ilmuvad infektsioonhaigused 2022. aastal

Eesti Arst 2022; 101(10):537–54

Infections of the central nervous system in children (epidemiologic, diagnostic and therapeutic aspects, long term outcome)

http://www.ester.ee/record=b1053236~S58*es

HI-viirusinfektsioon kui globaalne probleem

Maailmas on HIV-infektsioon esinenud epideemiana peaaegu 20 aastat, selle aja jooksul on inimkond õppinud tundma HI-viirust ning selle põhjustatud haiguse, AIDSi kulgu. Leiutatud on ka hulk efektiivseid antiretroviiruslikke ravimeid, mis arenenud maades on oluliselt pikendanud haigete eluiga ning parandanud nende elukvaliteeti. Kahjuks aga globaalset HIV/AIDSi epideemiat kontrollida ei ole õnnestunud ning üle maailma kasvab HIV-positiivsete isikute arv iga aastaga. 2004. aastal elas maailmas umbes 39 miljonit HIV-positiivset isikut, enamik neist Sahara-taguses Aafrikas. Eesti Arst 2005; 84 (4): 238-24

Pseudomonas aeruginosa antibiootikumiresistentsus 21. sajandil

Pseudomonas aeruginosa on patogeen, mis tõmbab tähelepanu eelkõige oma võimega muutuda antibiootikumide suhtes resistentseks. See protsess on aastakümneid olnud kiirem meie võimest vastata uute antibiootikumidega. Ülevaateartiklis on keskendutud pärast põgusat infektsioonitüüpide ja Eesti resistentsusmäärade tutvustamist resistentsusmehhanismidele, nende olulisuse selgitamisele ning seejärel P. aeruginosa infektsioonide raviviisidele. Osa raviviise on jõudnud kliinilisse praktikasse või on vajaduse korral kohe rakendatavad (diagnostika, ravimite annustamise ja kombineerimise vallas, mittefarmakoloogiline ravi). Eesti Arst 2015; 94(9):530–53

Lyme’i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (LB) on puukide edasiantav infektsioon, mille tekitajaks on Borrelia burgdorferi. Viimastel aastatel on LB-haigestumus Eestis oluliselt kasvanud. LB sagedasemad esinemisvormid on erythema migrans, Lyme’i artriit ja neuroborrelioos. LB diagnoosimine põhineb puugiründe olemasolul ja tüüpiliselt kliinilisel pildil. Laboratoorsed uuringud on abiks diagnoosi kinnitamisel, kuid LBd ei saa diagnoosida vaid laboratoorsetele testidele toetudes. LB allub hästi ravile antibiootikumidega. Eesti Arst 2012; 91(3):141–14

Läkaköha nüüdisaegne diagnostika

Läkaköha täpne ja õigeaegne diagnoosimine on ka praegu väljakutse igale arstile, sest läkaköhavastane vaktsineerimine on oluliselt muutnud läkaköha epidemioloogiat ja sümptomatoloogiat. Seetõttu võib läkaköha teismelistel, täiskasvanutel ja vaktsineeritud lastel kulgeda ebatüüpiliselt vaid 1–2 nädalat kestva köhana. Seega peaks läkaköha diagnoos põhinema alati laboratoorsetel uuringutel. Bordetella pertussis’e isoleerimine ninaneelu materjali külvil ja/või PCRil (polümeraasahelreaktsioon) on väga tundlikud meetodid haiguse varases staadiumis. Seroloogilised meetodid sobivad enam läkaköha hiliseks diagnoosimiseks. Eesti Arst 2012; 91(1):19–2

The impact of event tourism on local communities and culture on the example of Lake Peipus Festival

Magistritöö Loodusturismi õppekavalSündmusturismi mõju kohalikule kogukonnale on uuritud erinevates kirjandusallikates peamiselt majanduslikust aspektist. Vähe on tehtud uuringuid mõjudest, mis on seotud kultuuri, keskkonna ja igapäevase eluga. Olemasolevad tulemused kirjanduse põhjal näitavad, kuidas kohalik kogukond on mõjutatud erinevate sündmuste toimumisest nende piirkonnas. Peamiselt tunnevad kohalikud positiivset mõju, saades kasu nii kultuurilisest kui ka majanduslikust küljest. Tööl oli neli eesmärki: teada saada, kuidas suhtuvad kohalikud kogukonnad ja külastajad Peipsi Järvefestivali toimumisse, välja selgitada, kuidas on kohalike igapäevaelu ja sealne kultuur mõjutatud sündmusturimismist, teada saada, kas kohalikud elanikud ja külastajad näevad Peipsi Järvefestivali toimumisel mõju turismile ning välja selgitada, kas soovitakse festivali jätkumist. Eesmärkide saavutamiseks viidi läbi 60 poolstruktureeritud intervjuud II Peipsi Järvefestivalil 2017. aasta suvel, mille raames esitati küsimusi lähtuvalt fookusgruppidest, milleks olid: kohalik elanik, rannaäärne elanik, festivali külastaja Eestist, turist Eestist, välisturist ja kaupleja festivalialal. Uurimusest selgus, et Peipsi Järvefestivali külastajate, sealhulgas ka kohalike elanike arvates, mõjutab festivali toimumine kogukondi igati positiivselt. Peamiselt toodi välja majanduslik kasu, kuid inimesed mainisid mitmel korral ka sotsiaalseid mõjutusi, nagu pere ja sõpradega aja veetmine, sotsialiseerumine, uue kultuuriga tutvumine ja palju muud. Võis järeldada, et festivali toimumine ei häiri kohalikke elanikke ning selle toimumist peetakse väga heaks reklaamiks piirkonnale. Käesoleva uurimistöö tulemused vastavad suurel määral olemasolevale kirjandusele, et peamiselt mõjutab sündmusturism kohalikku kogukonda ja kultuuri positiivselt, kuid nagu igal üritusel, on olemas negatiivsed küljed, mis aga selle töö raames uuritud piirkonna puhul määravaks ei saanud. Tööl on praktiline väärtus, tulemused võetakse arvesse järgmiste Peipsi Järvefestivalide korraldamisel. Edaspidi on soovitav kordusküsitluste läbiviimine, et jälgida külastajate arvu dünaamikat ning erinevate fookusgruppide suhtumist festivali pikema aja jooksul seostatuna külastuskoormusega.The impact of event tourism on a local community has been studied in different research papers mainly from economical point of view. Few research papers have studied impacts, related to culture, economy and social life. Existing results from the literature, however describe, how different events can have an impact on a local community. People are mainly positive, gaining cultural and economical benefits. This paper had were four objectives: find out how local communities’ and vistiors’ attitude towards Lake Peipus Festival, to identify, how event tourism impacts residents’ everyday life and local culture and to find out, weather residents’ and visitors feel the impact of Lake Peipus Festival to tourism and also, do they wish for the festivals’ continuation. During the II Lake Peipus Festival in summer of 2017, semistructured interviews were carried out to achieve set goals. Previously set focusugroups were interviewed based questions derived from set goals. Focugroups were: local resident, coastal resident and festival visitor from Estonia, tourist from Estonia, foreign tourist and marketer on festival area. The results showed that the visitors of Lake Peipus Festival and local residents think that the festival has very positive impacts on local communities. People mostly mentioned the economical benefits but many brought out the social impacts, for example having the chance to spend time with friends and family, socializing and learing about the new culture. In conclusion, it can be said that the occurance of this festival does not disturb local residents. Festival is a great promotion to the region. The results of present research paper correspond to the findings from literature. Event tourism mostly impacts the local community and culture positively but as to every event, there are negative aspects which were not decisive in the area studied for this work. This paper has a practical value since the results are taken into account managing the next Lake Peipus Festival. For further research it is recommended to conduct a poll to follow the dynamics of visitors and to know the attitudes of different focusgroups towards the festival during longer time period which is associated with overall visiting load