HI-viirusinfektsioon kui globaalne probleem

Maailmas on HIV-infektsioon esinenud epideemiana peaaegu 20 aastat, selle aja jooksul on inimkond õppinud tundma HI-viirust ning selle põhjustatud haiguse, AIDSi kulgu. Leiutatud on ka hulk efektiivseid antiretroviiruslikke ravimeid, mis arenenud maades on oluliselt pikendanud haigete eluiga ning parandanud nende elukvaliteeti. Kahjuks aga globaalset HIV/AIDSi epideemiat kontrollida ei ole õnnestunud ning üle maailma kasvab HIV-positiivsete isikute arv iga aastaga. 2004. aastal elas maailmas umbes 39 miljonit HIV-positiivset isikut, enamik neist Sahara-taguses Aafrikas. Eesti Arst 2005; 84 (4): 238-24

Pseudomonas aeruginosa antibiootikumiresistentsus 21. sajandil

Pseudomonas aeruginosa on patogeen, mis tõmbab tähelepanu eelkõige oma võimega muutuda antibiootikumide suhtes resistentseks. See protsess on aastakümneid olnud kiirem meie võimest vastata uute antibiootikumidega. Ülevaateartiklis on keskendutud pärast põgusat infektsioonitüüpide ja Eesti resistentsusmäärade tutvustamist resistentsusmehhanismidele, nende olulisuse selgitamisele ning seejärel P. aeruginosa infektsioonide raviviisidele. Osa raviviise on jõudnud kliinilisse praktikasse või on vajaduse korral kohe rakendatavad (diagnostika, ravimite annustamise ja kombineerimise vallas, mittefarmakoloogiline ravi). Eesti Arst 2015; 94(9):530–53

Lyme’i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (LB) on puukide edasiantav infektsioon, mille tekitajaks on Borrelia burgdorferi. Viimastel aastatel on LB-haigestumus Eestis oluliselt kasvanud. LB sagedasemad esinemisvormid on erythema migrans, Lyme’i artriit ja neuroborrelioos. LB diagnoosimine põhineb puugiründe olemasolul ja tüüpiliselt kliinilisel pildil. Laboratoorsed uuringud on abiks diagnoosi kinnitamisel, kuid LBd ei saa diagnoosida vaid laboratoorsetele testidele toetudes. LB allub hästi ravile antibiootikumidega. Eesti Arst 2012; 91(3):141–14

Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis

Enamik riike lähtub immuniseerimisprogrammide koostamisel Maailma Tervise organisatsiooni (WHO) soovitustest ning konkreetsest epidemioloogilisest olu korrast riigis. Samas tuleb arvestada, et immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levikut mõju tavateks olulisemateks teguriteks on rahvastiku hõlmatus immuni seeri misega, vaktsiinide kaitseefektiivsus ja kaitse kestus. Alljärgnevalt on antud ülevaade lähtepunkti dest, mille alusel võiks toimida Eesti oma ja tulemuslik immuniseerimis programm. Eesti Arst 2006; 85 (2): 107–12

Tervisetehnoloogiate hindamise käivitamine Eestis

Arstiteaduse ja meditsiinitööstuse kiire areng viimastel aastakümnel on loonud üldiseks kasutamiseks üha rohkem üha keerulisemaid ja kallimaid diagnostika- ja ravimeetodeid, mis on seadnud riiklikud tervishoiusüsteemid olukorda, kus igapäevaselt otsuseid langetades tuleb otsida tasakaalu parima võimaliku terviseväljundi ja selleks tehtavate kulutuste vahel. Ja seda olukorras, kus kasutada olevaid ressursse on juba mitu korda vähem kui uusi võimalusi. Tervisetehnoloogiate hindamine (TTH) on tervishoiuökonoomika edasiarendus, mille eesmärk on pakkuda tuge tervishoiupoliitiliste otsuste langetamisel. Efektiivsus ja ohutus on ravimeetodi hindamisel alati esikohal, kuid TTH käigus sünteesitakse see informatsioon majandusliku kulutõhususega ning lisatakse organisatsioonilis-korraldusliku muudatuse analüüs ja mõju eelarvele ehk teisisõnu uuritakse, millised sotsiaalsed mõjud kaasnevad lisaks paranemislootusele uue meetodi kasutamisega. Näideteks, kus Eestis on kasutatud TTHga seotud tegevusi, on tervishoiupoliitiliste otsusteni jõudmine Ravimiametis ravimitele müügiloa andmisel, kaaludes nende tõhusust ja ohutust; haigekassa otsused uute diagnostika- ja ravivõimaluste lisamiseks tervishoiuteenuste nimekirja ja Sotsiaalministeeriumi hinnangud soodusravimite taotlustele. Alates 1990. aastatest on enamik arenenud riike selles pingelises olukorras selguse suurendamiseks ja otsuste kvaliteedi parandamiseks asutanud TTH-institutsioonid, mis tegutsevad iseseisvalt või ülikoolide juures. 2011. aastal algatati TTH-keskuse loomine Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juurde ja esimesel kolmel tegevusaastal on kavas koostada 25 TTH-raportit. Käesolevas ülevaates on tutvustatud lähemalt TTH arengut Euroopas ja Eesti TTH-keskuse tööplaani. Eesti Arst 2012; 91(7):350–35

Pneumokokkinfektsioon lapseeas

Streptococcus pneumoniae (pneumokokk) on üks olulisemaid bakteriaalse respiratoorse ja invasiivse infektsiooni tekitajaid lapseeas. Viimase kahekümne aasta jooksul kujunenud pneumokoki antibiootikumresistentsuse üheks peamiseks riskiteguriks peetakse liigset antibiootikumide tarvitamist. Ülevaateartiklis on käsitletud pneumokoki antibiootikumresistentsuse tekkemehhanisme ja levikut maailmas, samuti selle kliinilist tähendust ning tutvustatud ka antibakteriaalse ravi taktikat ja uusi profülaktikavõimalusi pneumokokkinfektsiooni korral. Eesti Arst 2003; 82 (2): 464–47

Läkaköha nüüdisaegne diagnostika

Läkaköha täpne ja õigeaegne diagnoosimine on ka praegu väljakutse igale arstile, sest läkaköhavastane vaktsineerimine on oluliselt muutnud läkaköha epidemioloogiat ja sümptomatoloogiat. Seetõttu võib läkaköha teismelistel, täiskasvanutel ja vaktsineeritud lastel kulgeda ebatüüpiliselt vaid 1–2 nädalat kestva köhana. Seega peaks läkaköha diagnoos põhinema alati laboratoorsetel uuringutel. Bordetella pertussis’e isoleerimine ninaneelu materjali külvil ja/või PCRil (polümeraasahelreaktsioon) on väga tundlikud meetodid haiguse varases staadiumis. Seroloogilised meetodid sobivad enam läkaköha hiliseks diagnoosimiseks. Eesti Arst 2012; 91(1):19–2

Global shortage of neonatal and paediatric antibiotic trials: rapid review.

OBJECTIVES: There have been few clinical trials (CTs) on antibiotics that inform neonatal and paediatric drug labelling. The rate of unlicensed and off-label prescribing in paediatrics remains high. It is unclear whether the current neonatal and paediatric antibiotic research pipeline is adequate to inform optimal drug dosing. Using the ClinicalTrials.gov registry, this review aims to establish the current global status of antibiotic CTs in children up to 18 years of age. METHODS: Studies were identified using key word searches of the ClinicalTrials.gov registry and were manually filtered using prespecified inclusion/exclusion criteria. RESULTS: 76 registered open CTs of antibiotics in children were identified globally; 23 (30%) were recruiting newborns (only 8 (11%) included preterm neonates), 52 (68%) infants and toddlers, 58 (76%) children and 54 (71%) adolescents. The majority of registered trials were late phase (10 (15%) phase 3 and 23 (35%) phase 4/pharmacovigilance). Two-thirds were sponsored by non-profit organisations, compared with pharmaceutical companies (50 (66%) vs 26 (34%), respectively). A greater proportion of non-profit funded trials were efficacy-based strategic trials (n=34, 68%), in comparison with industry-led trials, which were most often focused on safety or pharmacokinetic data (n=17, 65%). Only 2 of the 37 antibiotics listed on the May 2016 Pew Charitable Trusts antibiotic development pipeline, currently being studied in adults, appear to be currently recruiting in open paediatric CTs. CONCLUSIONS: This review highlights that very few paediatric antibiotic CTs are being conducted globally, especially in neonates. There is a striking disparity noted between antibiotic drug development programmes in adults and children

Pneumokokkinfektsioonivastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis

Taust. Streptococcus pneumoniae ehk pneumokokk põhjustab otiiti, põskkoopapõletikku, pneumooniat, meningiiti ja baktereemiat. Nende haiguste vastu on võimalik lapsi vaktsineerida alates esimestest elukuudest pneumokoki konjugeeritud polüsahhariidvaktsiinidega. Eesmärk. Hinnata Eesti andmete alusel ja tervishoiusüsteemi rahastaja perspektiivist pneumokokkinfektsioonivastase vaktsineerimise kulutõhusust 7-, 10- või 13valentse vaktsiini (PCV7, PCV10, PCV13) kasutamisel võrreldes mittevaktsineerimisega. Metoodika. Vaktsiinide kulutõhususe hindamiseks koostati Markovi mudel, mille abil kirjeldati vastsündinute aastase sünnikohordi (16 000 last) haigestumist pneumokokkinfektsioonidesse, elukvaliteedi halvenemist ja haigestumisega kaasnevaid kulusid viie aasta perspektiivis. Eeldati, et vaktsineeritakse 95% sihtrühma lastest. Tulemused. Võrreldes mittevaktsineerimisega vähendab vaktsineerimine viie aasta jooksul otiidi ja pneumoonia haigusjuhtusid 11–33% võrra ning invasiivse pneumokokkinfektsiooni haigusjuhtusid ligikaudu 65%. Sõltuvalt vaktsiinist võidetakse 16 000 lapse vaktsineerimise korral viie aasta jooksul kokku 35–37 täiskvaliteetset eluaastat (quality-adjusted life year, QALY). Täiendkulu tõhususe määr (incremental cost-effectiveness ratio, ICER) jääb vaktsiinide kasutamisel vahemikku 29 000 – 62 000 eurot iga lisanduva QALY kohta. Järeldused. Pneumokokknakkuste vastu vaktsineerimine võimaldab oluliselt vähendada haigestumist erineva raskusastmega otiiti, pneumooniasse ning invasiivsesse pneumokokkinfektsiooni. Vaktsiinide kõrge hinna tõttu ületavad kulutused vaktsineerimisele enam kui kümme korda ravikuludelt saavutatava kokkuhoiu. Eesti Arst 2012; 91(10):539–54

Tsüklilise oksendamise sündroom

Tsüklilise oksendamise sündroomile on iseloomulikud korduvate ja igale isikule stereotüüpse kuluga – alguse, kestuse ja haigushoogude lõpuga – oksendamishood, millega võivad kaasneda mitmed ebaspetsiifilised sümptomid. Haiguse täpne patogenees ei ole seni teada ning õigeaegne diagnoosimine hilineb. Ravi aspektist on esmatähtis nõustada patsienti ja tema lähedasi ning rakendada sümptomaatilisi ja mittemedikamentoosseid ravivõtted. Ravimitest kasutatakse sageli antikonvulsante, antidepressante ja migreenivastaseid preparaate. Artiklis on antud ülevaade häire etiopatogeneesist, kliinilisest väljendusest, diferentsiaaldiagnostikast ning ravimeetoditest