Jämesoolevähi riskitegurid TÜ Eesti Geenivaramu andmete põhjal

Bakalaureusetöö eesmärk on leida jämesoolevähi mittegeneetilised riskitegurid ning uurida geneetilise riskiskoori mõju jämesoolevähile. Lisaks uuritakse, kui hästi leitud mittegeneetilised riskitegurid ja geneetiline riskiskoor jämesoolevähki prognoosivad. Töös kasutatakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmeid, kus on üle 48 000 geenidoonori. Andmete analüüsimisel kasutatakse elukestusanalüüsi meetodeid. Seejuures arvestatakse, et tegemist on vasakult tõkestatud ja paremalt tsenseeritud andmetega, ning ajaskaalana kasutatakse vanust. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade jämesoolevähist, elukestusanalüüsist, geneetilisest riskiskoorist ning ROC-kõveratest. Töö praktilises osas kirjeldatakse andmeid ning leitakse jämesoolevähki prognoosivad tunnused. Seejärel jagatakse andmestik treening- ja testandmestikuks. Treeningandmestikus leitakse jämesoolevähki prognoosivad mudelid ning testandmestikus prognostilised skoorid ja ROC-kõverate abil prognooside täpsused

Mitme olekuga mudelid depressiooni ja kardiometaboolsete haiguste vaheliste seoste hindamiseks TÜ Eesti Geenivaramu andmete põhjal

Magistritöö eesmärk on uurida, kas depressioon on riskiteguriks kardiometaboolsetele haigustele. Uuritakse ka depressiooni mõju surmale nii kardiometaboolse haiguse diagnoosiga kui ka diagnoosita indiviididel. Lisaks hinnatakse hüpertensiooni, hüperkolesteroleemia ja erinevat tüüpi antidepressantide kasutuse mõju kardiometaboolsetele haigustele. Töös rakendatakse elukestusanalüüsi meetodeid ning mitme olekuga mudeleid nagu konkureerivate riskide mudel ja haigus-surm mudel. Riske hinnatakse Coxi võrdeliste riskide mudeli abil. Analüüsides on ajaskaalaks vanus ning arvestatakse paremalt tsenseeritud ning vasakult tõkestatud andmetega

Retseptiravimite kasutamine rasedatel Eestis – 2008. ja 2019. aasta andmete võrdlus

Taust ja eesmärk. Rasedate retseptiravimikasutus on kogu maailmas aastate jooksul suurenenud, samas rasedusaegse kasutamise kohta käiv info on ametlikus ravimiinfos napp. Uuringu eesmärk oli võrrelda retseptiravimite kasutamist rasedatel Eestis 2008. ja 2019. aastal ning hinnata info olemasolu ravimite rasedusaegse kasutamise riskide kohta erinevates infoallikates.Metoodika. Võrreldi 2008. ja 2019. aastal sünnitanud naiste retseptiravimikasutust Eesti Haigekassa andmetel. Toimeained jagati riskikategooriatesse ravimite andmebaaside SPC (Summary of Product Characteristics), FDA (Food and Drug Administration), ADEC (Australian Drug Evaluation Committee) ja Gravbase kategoriseerimise alusel ning võrreldi erinevates infoallikates olevat infot.Tulemused. Võrreldes 2008. aastaga vähenes nende rasedate osakaal, kes ostsid vähemalt ühe retseptiravimi, 2019. aastaks 75%-lt 68%-le. Välja ostetud ravimite arvu mediaan oli vähemalt ühe retsepti ravimid välja ostnud rasedatel mõlemal aastal 2. Sagedasim diagnoos retseptidel oli 2019. aastal naise infertiilsus – 12,6% vs. 3,4% retseptidest 2008. aastal. 2019. aastal kirjutati välja 380 toimeainet, millest SPC andmetel on lubatud rasedatel kasutada 7,7% ning vastunäidustatud on 42,6%, samas Gravbase’i andmetel on 20% ravimitest rasedatele lubatud rühmas ning 7,6% vastunäidustatud. Vaid 19% (n = 73) toimeainetest kuulusid erinevate allikate alusel samasse riskikategooriasse.Järeldus. Kuna info retseptiravimite rasedusaegse kasutamise ohtude kohta sageli SPCs puudub, on vaja, et rasedusaegse ravimiinfo andmebaasid oleks paremini kättesaadavad