Pedagoogilisel praktikal ja kutseaastal osalejate kogemused blogipostituste põhjal

Õpetajakoolitus on viimastel aastatel olnud Eestis suure tähelepanu all. Pedagoogiline praktika ja kutseaasta kui õpetajakoolituse esimesed etapid avaldavad väga suurt mõju üliõpilase isiklikule ja professionaalsele arengule. Seepärast on oluline uurida, mida üliõpilased kogevad oma esmasel kokkupuutel õpetaja elukutsega. Üht võimalust selleks pakuvad hariduslikud blogid, milles käsitletavad teemad võimaldavad jälgida praktikantide ja algajate õpetajate õppimis- ja mõtlemisprotsessi. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millest ja kuidas kirjutavad blogis õpetajakoolituse üliõpilased pedagoogilisel praktikal ja algajad õpetajad kutseaastal. 2010/11. ja 2012/13. õppeaastal korraldatud uuringus osales 243 blogijat. Andmeid koguti blogist, mida õppijad kasutasid praktika või kutseaasta jooksul vabatahtlikult omavaheliseks suhtluseks. Artiklis analüüsitakse saadud tulemusi kvantitatiivselt ning antakse nende põhjal soovitusi pedagoogilise praktika ja kutseaasta korraldajatele.  Summar

Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas

BeSt programmi raames loodud e-kursuse "Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas" õppematerjalid. Kursus koosneb neljast moodulist: I Virtuaalne maailm ja meedia. II Reaalsus ja virtuaalsus ning sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid. III Vägivald ja kiusamine virtuaalmaailmas ja meedias. IV Virtuaalse maailma ja meedia mõju laste ja noorte käitumisele

Preface

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia omandab järjest suuremat rolli peaaegu kõikides inimtegevuse valdkondades, pakkudes võimalusi sotsiaalseks suhtluseks, info otsimiseks ja haldamiseks, meelelahutuseks, e-teenuste osutamiseks ja kasutamiseks, kuid arvesse tuleb võtta ka internetikasutuse pahupoolt. Nimelt kuulub Eesti nende riikide hulka, mis paistab silma kõrge internetiriskide taseme poolest. Seetõttu käsitletakse seekordse ajakirjanumbri artiklites nii võimalusi kui ka ohte, mis kaasnevad digivahendite kasutamisega haridusvaldkonnas. Artiklid tuginevad laiapõhjalistele uuringutele ning võiksid pakkuda huvi koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, aga ka kõrgkoolide õppejõududele. Metodoloogilise poole pealt annavad artiklid hea ülevaate eri võimalustest, kuidas digimaailma uurida

Factors motivating the choice of teaching as a career among student teachers and first-year teachers

Käesoleva uurimuse eesmärk on võrrelda õpetajakoolituse praktikantide ja kutseaastal olevate õpetajate kutsevalikut mõjutavaid motivatsioonitegureid. Kahel aastal (2010, 2012) korraldati uuring, kus kasutati adapteeritud FIT-Choice’i skaala varianti. Uuringus osales 396 vastajat Tartu ja Tallinna Ülikoolist (neist 189 õpetajakoolituse praktikanti, 207 kutseaastal olevat õpetajat). Uuriva faktoranalüüsi tulemusena eristus nii õpetajakoolituse praktikantide kui ka kutseaastal olevate õpetajate kutsevaliku motiivide puhul viiefaktoriline struktuur ning kutsevalikuga rahulolu ja õpetajatööst ettekujutuse puhul kolmefaktoriline struktuur. Võrreldes õpetajakoolituse praktikantide ja kutseaastal olevate õpetajate kutsevaliku motiive t-testi alusel, leiti, et kutseaastal olevad õpetajad andsid faktoritele Sisemine motivatsioon ja tajutud õpetamisoskused ning Väline motivatsioon ja töö sobivus eraeluga oluliselt kõrgemad hinnangud kui õpetajakoolituse praktikandid. Mõlemad grupid olid kõige kõrgema hinnangu andnud faktorile Sisemine motivatsioon ja tajutud õpetamisoskused ning kõige madalama faktorile Oluliste inimeste mõju. Lisaks andsid kutseaastal olevad õpetajad faktorile Rahulolu kutsevalikuga oluliselt kõrgema hinnangu kui õpetajakoolituse praktikandid. Kahe grupi vahel ilmnesid erinevused ka kutsevalikuga rahulolu ja õpetajatööst ettekujutuse alaploki põhitegurites. Summar

Laptops for Students

Research Project in EstoniaThe aim of the current research was to study: 1) The type of activities students administered on laptops, frequency and duration of these activities; 2) Changes in students’ learning styles, learning preferences, learning methods, communication, attitudes towards school and using ICT, learning outcomes, missing classes and extracurricular activities; 3) Changes in laptop –based classroom and homework assignments given by teacher; 4) Changes in teachers’ teaching methods, teaching styles, communication with students and parents and attitude towards application of ICT in studies; 5) Changes in parents’ attitudes towards application of ICT in studies, towards school and teachers; 6) Advantages and problems of using laptops from the perspective of students, parents, teachers as well as school administrators.http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/Sylearvuti_opilastele_raportENG_2009.pd

Sülearvuti õpilastele

Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport.Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli selgitada, missugused on: 1) õpilaste tegevused sülearvutitega ja nende tegevuste sagedus ja kestvus; 2) muutused õpilaste õppimisstiilis, õppimiseelistustes, õppimismeetodites, suhtluses, suhtumises IKT kasutamisse ja kooli, õpitulemustes, puudumistes ning koolivälistes tegevustes; 3) muutused õpetaja poolt antud õppeülesannetes ja –tegevustes klassis ning koduste tööde jaoks, kus on vajalik sülearvuti kasutamine; 4) muutused õpetaja õpetamismeetodites, õpetamisstiilis, suhtluses õpilaste ja lapsevanematega ning suhtumises IKT rakendamisse õppetöös; 5) muutused lapsevanemate suhtumises IKT rakendamisse õppetöös, kooli ja õpetajatesse; 6) sülearvutite kasutamise eelised ja probleemid nii õpilaste, lapsevanemate, õpetajate kui ka koolijuhtide poolt vaadatuna.http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/Sylearvuti_opilastele_raportEST_2009.pd

Lõputöö projekti koostamine Juhendmaterjal haridusteaduste instituudi üliõpilastele

Juhend on koostatud õppematerjalina haridusteaduste instituudi üliõpilastele toetamaks nende lõputöö projekti koostamist. Seetõttu on anud juhendis käsitletud ainult neid teemasid, mis on vaja tuua välja projektis

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. OSA

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 2. OSA

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid

IKT ja Eesti koolikultuur

Uurimuse käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Millised on erinevused õpetajate diskursustes (IKT kasutamise eesmärgid ja põhjused, sellest tulenev kasu, sellega seonduvad probleemid ja ohud)? 2) Milline teoreetiline/kontseptuaalne raamistik sobib kõige paremini kaasaegse õpikeskkonna analüüsiks, s.h. IKT mõju hindamiseks? 3) Milline on kooli juhtimise ja õpetajate täienduskoolituse osa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisel koolis? 4) Millised on need innovaatilised, Eesti oludes tulemuslikud strateegiad, mis aitavad kaasa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisele koolis?http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/IKT_ja_Eesti%20koolikultuur_2003.pd