Kromosoomianomaaliad ja kromosoomivariandid infertiilsetel meestel

Lastetust esineb umbes 15% peredest. Selle mehepoolsetest põhjustest moodustavad 30% geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihaigused. Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös selgitati kromosoomianomaaliate ja kromosoomivariantide seost meeste viljatusega. Selgus, et Eestis elavatel viljatutel meestel, isegi kui nendel ei olnud geneetiliste haiguste sümptomeid, oli kromosoomianomaaliate esinemissagedus suur võrreldes fertiilsete meestega.Spermatogeneesihäiret võivad põhjustada nii sugukromosoomide arvuanomaaliad kui ka autosoomide struktuurianomaaliad. Seepärast on kõiki lastetuid mehi soovitatav rutiinselt uurida tsütogeneetiliselt, eriti enne pere kunstlikule viljastamisele suunamist. Eesti Arst 2006; 85 (2): 84–9

Meeste infertiilsuse tsütogeneetilised põhjused

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Infertiilsus esineb 10-15% peredest, olles umbes pooltel paaridel seotud mehepoolsete põhjustega, millest umbes 30% moodustavad geneetilised tegurid eeskätt kromosomaalsed haigused ja geenide mutatsioonid. Käesolev töö näitas Eestis oluliselt kõrgemat (13.4%) kromosoomianomaaliate esinemissagedust infertiilsetel azoo- ja oligozoospermiaga meestel võrreldes fertiilsete meestega. Peamiseks aberratsiooniks azoospermiaga meestel oli lisa-X kromosoom (Klinefelteri sündroom, 47,XXY), kuid oligozoospermiaga meestel mitmesugust tüüpi translokatsioonid. Polümorfsete kromosoomivariantide esinemissagedus oli infertiilsetel meestel sarnane kontrollgrupiga. Kuigi 9. ja Y kromosoomide mõned variandid esinesid infertiilsetel meestel kontrollgrupist sagedamini, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Kromosoomivariantide osatähtsus infertiilsuse tekkes ei ole veel selge, kuigi mõnel juhul võib variandi (eriti de novo tekkelise) esinemine põhjustada häireid meioosi normaalses kulgemises. Uurimuse tulemusena leidsime kaks uut infertiilsusega seotud kromosoomi regiooni. 1) Ühel patsiendil esines retsiprookne translokatsioon t(7;16) murrukohaga regioonis 16p13.3, kus paiknevad protamiini geenid. See võimaldas meil esmakordselt kromosoomiaberratsiooni kaudu kinnitada arvamust, et protamiini geenide ekspressiooni muutused võivad olla meeste infertiilsuse tekke põhjuseks. 2) Teisel patsiendil esines lisakromosoom - inv dup(22)(q11.1), mis võib olla üheks uueks põhjuseks hüpogonadotroopse hüpogonadismi ja infertiilsuse tekkes tingituna kas otsesest lisakromosoomi mõjust või 22. kromosoomi tsentromeerse/ peritsentromeerse regiooni järjestuse 4-kordsest doosist. Lisaks spermatogeneesi mõjutavatele spetsiifilistele geenidele võib kromosoomianomaaliatega meeste fenotüüpi (k.a. fertiilsust) mõjutada ka interaktsioon teiste geenidega. Uurides karüotüübiga 47,XXY meespatsiente, leidsime, et neil sageli esinev alfa-1 antitrüpsiini madal tase või puudulikkus võib olla üheks lisafaktoritest, mis osalevad infertiilsuse ja azoospermia tekkes.Infertility affects 10-15% of couples whereas in half of these couples male-related causes may be detected. Among the variety of reasons for male infertility, in about 30% of infertile males genetic factors should be considered, including chromosomal abnormalities and gene mutations. The present study showed significantly higher (13.4%) frequency of major chromosomal abnormalities in infertile men with azoo- and oligozoospermia compared with that in fertile men. The most frequent abnormality in azoospermic men was additional X chromosome (Klinefelter´s syndrome, 47,XXY), but in oligozoospermic men translocations between different chromosomes. Incidence of polymorphic chromosomal variants was similar both in infertile men and control group. Although some variants of chromosomes 9 and Y were more frequent in infertile men than in controls, the differences were not statistically significant. The role of chromosomal variants in male infertility is not fully clear, but it may be assumed that in some cases they (especially of de novo origin) disturb normal meiosis. The present study revealed two new chromosomal regions related to infertility. 1) One patient had autosomal reciprocal translocation t(7;16) with breakpoint at the region 16p13.3, where protamine genes have been localized. For the first time by this chromosomal abnormality we could confirm the proposition that alterations in the expression of protamine genes may be one of the causes of male infertility. 2) Another patient had a supernumerary chromosome - inv dup(22)(q11.1). This may be a new cause of hypogonadotropic hypogonadism and infertility either due to the additional chromosome inv dup(22)(q11.1) itself or four-hold dosage of centromeric/pericentromeric region sequence. In addition to the effect of specific genes, involved in spermatogenesis, interaction of other genes can modify the clinical features (including fertility) of patients with chromosomal abnormalities. Studies on 47,XXY patients showed that these men often have deficiency of alpha-1 antitrypsin or its low level. That may be one of the additional factors participating in the pathogenesis of azoospermia and infertility

Abielupaaride infertiilsuse tsütogeneetilised põhjused

Lastetust esineb umbes 15% peredest. Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui mittegeneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt. Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus. Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös on selgitatud lastetuse kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere tsütogeneetilise uuringu tulemustele