Teaching during COVID-19: the decisions made in teaching

https://www.ester.ee/record=b5510357*es

Doktoriõppe eesmärgid ja õpinguid mõjutavad tegurid erinevate osapoolte vaatenurgast

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Eesti vajab doktorikraadiga inimesi. Samas on doktoriõppes probleemiks õpingute venimine ja katkestamine, mis omakorda on kulukas nii ülikoolidele ning võib olla emotsionaalselt kurnav ka doktorantidele endile ja nende lähedastele. Seega oli doktoritöö eesmärgiks selgitada välja doktoriõppe katkestamisega ja õpingute venimisega seonduvad tegurid madala lõpetamisefektiivsusega haridusvaldkonnas ning kirjeldada doktorantide juhendamisprotsessi, andes seeläbi empiirilisel uuringul põhineva aluse aruteludeks erinevate doktoriõppega seotud osapoolte vahel ning pakkuda soovitusi Eesti doktoriõppe poliitika kujundamiseks. Doktoritöös koguti intervjuudega andmeid doktoriõpingud katkestanud doktorantidelt ja doktorantide juhendajatelt. Endiste doktorantide uurimuse tulemustest selgus, et õpingute katkestamisega seostati nii doktorandist (nt sisemise motivatsiooni puudumine, suur töökoormus, perekondlikud tegurid) kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid (nt ebapiisav juhendamine, vähene materiaalne toetus, toetava kogukonna puudumine). Doktorantide juhendajate hulgas läbi viidud uurimuse tulemused näitasid, et juhendamist mõjutab ühelt poolt valdkondlik eripära, teisalt on juhendamine sõltuv sellest, mida juhendaja tähtsustab. Viimatimainitu on seejuures mõjutatud juhendajate endi juhendatavaks olemise kogemusest. Haridusvaldkonna juhendamispraktikale on omane juhendaja initsiatiiv doktorandi toetamisel peamiselt doktoriõpingute algusetapis. Edasises protsessis on vastutus juhendajate hinnangul doktorandil ja juhendaja ülesandeks on olla nõustaja siis, kui doktorant selleks initsiatiivi avaldab. Valdkonna juhtivad autorid soovitavad lõpetamisefektiivsuse tõstmiseks aga oluliselt suuremat juhendajate initsiatiivi juhendamisel ning regulaarsete juhendamiskohtumiste korraldamist. Kokkuvõtvalt tegeletakse doktoritöös aktuaalse probleemiga ja pakutakse välja mitmeid lahendusi haridusvaldkonna doktoriõppe edendamiseks nii juhendajate, ülikooli kui ka laiemalt poliitika kujundajate tasandil.Estonia needs doctorate holders. Meanwhile, one of the problems prevalent in PhD studies is students extending and discontinuing their studies. This is both costly for the universities as well as emotionally draining for the students and their loved ones. Consequently, the aims of this dissertation were to identify factors contributing to the discontinuation and extension of PhD studies in the field of Educational Sciences—as this field is characterized by a low graduation efficiency—as well to describe the supervisory processes of doctoral supervisors in order to provide empirical basis for discussions between the various parties involved in doctoral studies, and to make recommendations for policy development with regard to doctoral studies in Estonia. Data were gathered by means of interviewing dropout PhD students and doctoral supervisors. The study concerned with former PhD students revealed that the students associated both personal (e.g., lack of intrinsic motivation; heavy workload; family commitments) as well as environmental (e.g., insufficient supervision; low financial support; lack of community support) factors with their discontinuation of studies. The results of the study carried out amongst doctoral supervisors indicated that the supervisory process is affected by the specific attributes of the academic field, as well as the values held by supervisors themselves. The latter is also influenced by the supervisors’ own experience as supervisees. Supervisory practices in the field of Educational Sciences are characterized by the supervisors taking initiative in supporting the student primarily during the early stages of the students’ PhD studies. In the later stages, the supervisors ascribe more responsibility to the students, viewing themselves as counselors available at the students’ own initiative. Leading authors in the field, however, recommend that supervisors take significantly more initiative and hold regular supervisory meetings in order to increase graduation efficiency. To sum up, the dissertation addresses a highly relevant topic, offering a number of recommendations for increasing the efficiency of PhD studies, aimed at supervisors, universities, as well as policy makers in general

Tallinna kooliõdede organisatsiooniline ja professionaalne identiteet

The Organizational and Professional Identity of Tallinn Schoolnurses. The main goal of this research is to analyze the affiliation of schoolnurses in the Foundation of School Healthcare in Tallinn and to find out what affects their affiliation. The key questions were whether schoolnurses consider themselves as part of the Foundation of School Healthcare in Tallinn, what affects their coherence and what steps have been taken in order to enhance it. The combination of interviews and surveys brought about many significant aspects which prove that these two methods together are effective in this kind of research. The analysis shows that the communication arrangement in the organization has some flaws, for example the lack of direct communication between employers and employees. The Foundation of School Healthcare in Tallinn is a dispersed organization and that is why the management of the organization should consider every possible opportunity to improve the communication. Although improvements have been made, effort from all counterparts is still needed to fluent the communication. To improve the communication in the organization the management will need to focus not only on creating traditions but also on the recognition of their employees. This would raise the standard of work quality and organizational culture, but also motivate the nurses to work at their best. The result of this analysis showed that the management concentrates too much on creating formal instruction instead of focusing on improving the organizational culture. The schools have also been modest on recognizing schoolnurses. The Foundation on School Healthcare in Tallinn is a young organization still in the process of developing. If the management of the organization is constructive and takes serious steps towards the points that need to be improved, the organization will be successful and employees highly motivated.http://tartu.ester.ee/record=b2564748~S1*es

The opinions of university teachers to the goals and role of feedback given by students towards their professional development and expectations for improving the feedback system

https://www.ester.ee/record=b5154024*es

Spa cuisine development in the case of Pühajärve Spa & Holiday Resort

http://www.ester.ee/record=b4420548~S1*es

"Desperate Fictions": Space, Identity and Indeterminacy in William Gaddis and Don DeLillo

Don DeLillo has frequently acknowledged William Gaddis as a significant influence, particularly in his concern with the vagaries of self-identity. DeLillo's The Body Artist (2001) and Gaddis's Carpenter's Gothic (1985) both thematically explore the relationship between self and space, employing gothic motifs and metafictional devices which intersect with the dramatic content of the novel, in which characters experience disruption to the stability of the known and located. In both, even the most intimate knowledge of relationships and environments is portrayed as a contingent construction, open to radical revision. As has been acknowledged by a number of critics, the transitory nature of postmodern spatiality is a central thematic preoccupation of both writers. The novels of both writers confront postmodern space by the way they complicate processes of identification and communication through a formalist evocation of indeterminacy. However differences become apparent in a careful comparison of their larger works. In Gaddis's J R (1975) Gaddis attempts to govern this indeterminacy in the service of cultural critique; rhetorically manipulating readerly identification in the service of an overall vision of decline. DeLillo's Underworld (1997), on the other hand, destabilizes meaning, and as a result the reader is directed towards a more ambivalent relationship to postmodern existence

Läbi raskuste tähtede poole: doktoritööde juhendajate kraadiõpingute kogemused ja nende seosed juhendamispraktikaga

Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku erinevateks uurimusteks. Juhendamispraktikat analüüsivate uurimuste keskmes on olnud juhendajate juhendamistegevused ja arusaamad doktoriõppe eesmärkidest. Üks juhendamispraktikat mõjutavaid tegureid on juhendajate kraadiõppe kogemus. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eestis tegutsevate juhendajate kujunemise tausta ning osutada võimalikele seostele nende kraadiõpingute kogemuste ja juhendamispraktika vahel. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuuga 21-lt haridus- ja loodusteaduste valdkonna juhendajalt. Andmete analüüsimisel kasutati temaatilist analüüsi. Uurimuse tulemused osutasid, et juhendajad väärtustasid õpinguteaegset võimalust pühenduda väitekirja koostamisele, hoolivaid suhteid juhendaja ja juhendatava vahel ning toetava kogukonna olemasolu. Juhendamispraktikasse on üle võetud näiteks avatud suhtlusviis, toetava konstruktiivse tagasiside andmine, üliõpilase toetamine iseseisvaks uurijaks kujunemisel. Summar

Ühisveevärgi puurkaevud Väike-Maarja, Adavere ja Aravete alevikes

https://www.ester.ee/record=b5466107*es

Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade

Kaasava hariduse teemalise õpetajakoolituse arendamine on aktuaalne nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Õpetajate oskuste ja teadmiste kujundamisel on otsustav roll spetsialistidel, kes õpetajaid koolitavad või nõustavad. Seejuures on tähtis, et spetsialistid omaksid ühist arusaama kaasava hariduse tähendusest ning tõhusatest rakendamise viisidest. Siinse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõistavad õpetajaid koolitavad või nõustavad spetsialistid kaasava hariduse tähendust ja milliseid tegureid nad peavad oluliseks, et tagada kaasava hariduse tõhus rakendumine. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 15 spetsialistilt. Kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsi tulemused näitasid, et kaasavat haridust mõisteti nii hariduslike erivajadustega laste eraldi õpetamisena eriklassides ja erikoolides kui ka kõigi laste koosõppena. Võtmekomponentidena kaasava hariduse paremal rakendumisel nähti õpetajate koolituse tõhustamist, vajalike ressursside olemasolu, õpetajate toetamist ja motiveerimist ning  poolte senisest suuremat koostööd.  Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja kuuenda vabanumbri artikleid ühendavaks märksõnaks kujunes koostöö. See on fookuses kõigis haridusvaldkonda suunavates dokumentides, olgu need õppekavad, kutsestandardid või valdkonna arengukavad. Selles vabanumbris antakse seitsmes artiklis ülevaade tehtud uuringutest, mis on mitmekesised nii valimite kui ka uuringutes kasutatud metoodikate poolest. Kolmes esimeses artiklis on juttu lasteaias ja üldhariduskoolis tehtavast, käsitledes erivajadustega laste õpetamist, kiusamisega toimetulekut ja laste üldpädevusi. Neli artiklit aga keskenduvad kõrgkooli kontekstile. Tutvustatakse kutseõpetajakoolituse üliõpilaste toetamist e-portfoolioga, õpetajakoolituse üliõpilaste neuromüüte, õppejõudude ja üliõpilaste arusaamu tagasisidest ning noorte õppejõudude ametialast enesemääratlust. Vabanumbri lõpus tutvustab Jaan Kõrgesaar Anastasiou, Gregory ja Kauffmani koostatud hariduspeatükki teoses "Commentary on the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities". &nbsp