Флора Эстонской ССР. 5

„Eesti NSV floora“ V köites lõpetatakse mailaselaadsete seltsi käsitlemine (kuus viimast sugukonda) ning võetakse vaatlusele järgmised seltsid (A. Grossheimi süsteemi järgi): teelehelaadsed, kuuskheinaIaadsed, vesitähelaadsed, magunalaadsed, kuldkannilaadsed, kõrvitsalaadsed ja kellukalaadsed. Kellukalaadsete seltsist esitatakse käesolevas köites ainult kaks sugukonda - kellukalised ja lobeelialised, nimetatud seltsi kuuluva liigirikka korvõieliste sugukonna käsitlus aga moodustab iseseisva köite. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on püütud järgida rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti ning käsitletud taksonite valikul eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jagatud järgmiselt: vesihernelised, kuuskheinalised, kellukalised, lobeelialised - V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötaja; raudürdilised ja huulõielised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; teelehelised - E. Lellep, TRÜ botaanikaaia juhataja; võrmilised ja soomukalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; vesitähelised - L. Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanikasektori juhataja; magunalised, reseedalised ja kõrvitsalised - J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse kabineti juhataja; ristõielised - V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; keraslillelised, kuldkannilised, kannikeselised, begooniaIised ja vesipipralised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja. Joonised ja levikukaardid on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, Melanie Arrak, G. Muuga ja Salme Tuulse. Köite toimetajaks oli S. Talts

Флора Эстонской ССР. 9

„Eesti NSV floora“ IX köide alustab üheiduleheliste klassi käsitlemist. Käesolevas köites esitatakse neist 3 seltsi — konnarohulaadsed, liilialaadsed ja orhideelaadsed — kokku 154 liiki 56 perekonnast. Peale Eesti NSV spontaanse floora liikide ja mõne tulnuktaime leiavad siin käsitlemist ka levinumad ilutaimed, millised valdavad meil liilialiste, amarülliliste ja võhumõõgaliste sugukonnas. Materjali esitamisel ja köite vormistamisel on järgitud sellele koguteosele omaseid tavasid. Käesoleva köite koostamisest võtsid autorid osa järgnevalt: konnarohulised — Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor; luigelillelised — Erich Kukk, bioloogiakandidaat, TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri dotsent; kilbukalised ja näkirohulised — Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja; rabakalised ja õisluhalised — Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; penikeelelised — Aime Mäemets, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur; heinmudalised, haneheinalised ja meriheinalised — Tiiu Trei, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; liilialised — Haide Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; amarüllilised ja võhumõõgalised — Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; loalised — Rein Sander, Elva Metsamajandi puukooli juhataja; Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; käpalised — Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur. Taimede joonised ja levikukaardid joonistas ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetas Vilma Kuusk

Флора Эстонской ССР. 6

„Eesti NSV floora“ VI köide käsitleb kellukalaadsete seltsi (Campanulales) järge, alates korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Käesolevas köites esitatakse 72 perekonda, viimne, 73. perekond – hunditubakas – on varem ilmunud „Eesti NSV floora“ VII köites. Materjali esituses on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tava, kuid sugukonna erakordsest mitmekesisusest tingituna on mõnede perekondade käsitelus erinevusi. Nõnda näiteks on liigirikkas võilille perekonnas detailsemalt käsitletud sektsioone Erythrosperma, Obliqua, Spectabilia ja Palustria, mille kohta on rohkem autoriteetselt läbitöötatud materjali ja levikuandmeid. Vastava spetsialisti puudumise tõttu on sektsioon Taraxacum Eesti NSV-s kriitiliselt läbi töötamata, seepärast on seni meie territooriumilt konstateeritud taksonite kohta (määratud enamasti taraksakoloogide G. Marklundi ja B. Saarsoo poolt) toodud ainult loend. Et enamasti on tegemist vaid üksikute leidudega, ei ole võimalik nende esinemissageduse kohta andmeid tuua ja kasvukohti detailsemalt iseloomustada. Mõningate köites esitatud perekondade käsitlused on valminud varem (näit. A. Üksipi poolt koostatud perekond Crepis) ning erinevad teistest oma detailsuselt ja käsitluslaadilt. Redigeerimisel on nende esialgne vorm enam-vähem säilitatud, sest autori poolt esitatud detailseid andmeid (näit. Crepis'e puhul karvasus, lehtede pikkuse ja laiuse suhe, katise lehekeste arv jms.) olnuks kahju välja jätta. Vähem detailselt on käsitletud mõningaid ilutaimi, mis ei kuulu Eesti NSV spontaansesse floorasse. Analoogiliselt eelmiste köidetega on siingi taimedele isikunimede järgi antud liigiepiteedid kirjutatud suure algustähega, kuigi rahvusvaheliselt fikseeritud reeglites need kirjutatakse nüüd väikese algustähega. Autorite osa köite koostamisel oli järgmine. Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – Compositae sugukonna kirjeldus, alamsugukonna Carduoideae kirjeldus ja triibuste määramise tabel, triibus Eupatorieae (perekonnad Ageratum, Eupatorium), triibus Astereae (Solidago, Bellis, Callistephus, Aster, Tripolium, Erigeron), triibus Heliantheae (perekonnad Zinnia, Bidens), triibus Senecioneae (perekonnad Tussilago, Senecio), alamsugukond Cichorioideae (perekonnad Cichorium, Hypochoeris, Achyrophorus, Leontodon, Lapsana). Maret Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – triibuse Cardueae kirjeldus ja perekonnad Arctium, Carduus, Cirsium, Onopordum, Silybum, Serratula, Centaurea, Scorzonera, Tragopogon. Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Helenieae kirjeldus ja perekonnad Carlina, Saussurea, Sonchus, Lactuca, Mulgedium, Mycelis. Täiendanud: Echinacea, Helianthus, Cosmos. Haide-Ene Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Inuleae kirjeldus ja perekonnad Filago, Antennaria, Leontopodium, Gnaphalium, Helichrysum, Inula, Pulicaria, Telekia. Triibuse Echinopsideae kirjeldus ja perekonnad Echinops, Taraxacum. Liivia Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi fütotaksonoomia ja ressurssoloogia sektori juhataja – triibuse Anthemideae kirjeldus ja perekonnad Arnica, Ligularia. Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor, koos L. Laasimeriga – perekond Galinsoga. Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja – perekonnad Tagetes, Anthemis, Achillea, Chrysanthemum, Leucanthemum, Pyrethrum, Matricaria, Tripleurospermum, Tanacetum, Artemisia, Calendula. Aliide Remmel, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri assistent – triibuse Ambrosieae kirjeldus ja perekonnad Cyclachaena, Ambrosia, Xanthium, Picnomon. Alli Süvalepp, põllumajandusteaduste kandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemteadur – perekonnad Echinacea, Helianthus, Helenium; koos H. Võsamäega – perekonnad Gaillardia, Rudbeckia, Coreopsis, Dahlia. Helve Võsamäe, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemaednik – perekond Cosmos. Erna Peikel, Riikliku Loodusmuuseumi Botaanikaosakonna juhataja – perekond Petasites; koos E. Lellepiga – perekond Doronicum. Albert Üksip – perekonnad Picris, Crepis. Joonised ja levikukaardid on valmistanud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetaja oli L. Laasimer