„Eesti NSV floora“ V köites lõpetatakse mailaselaadsete seltsi käsitlemine (kuus viimast sugukonda) ning võetakse vaatlusele järgmised seltsid (A. Grossheimi süsteemi järgi): teelehelaadsed, kuuskheinaIaadsed, vesitähelaadsed, magunalaadsed, kuldkannilaadsed, kõrvitsalaadsed ja kellukalaadsed. Kellukalaadsete seltsist esitatakse käesolevas köites ainult kaks sugukonda - kellukalised ja lobeelialised, nimetatud seltsi kuuluva liigirikka korvõieliste sugukonna käsitlus aga moodustab iseseisva köite. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on püütud järgida rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti ning käsitletud taksonite valikul eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jagatud järgmiselt: vesihernelised, kuuskheinalised, kellukalised, lobeelialised - V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötaja; raudürdilised ja huulõielised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; teelehelised - E. Lellep, TRÜ botaanikaaia juhataja; võrmilised ja soomukalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; vesitähelised - L. Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanikasektori juhataja; magunalised, reseedalised ja kõrvitsalised - J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse kabineti juhataja; ristõielised - V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; keraslillelised, kuldkannilised, kannikeselised, begooniaIised ja vesipipralised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja. Joonised ja levikukaardid on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, Melanie Arrak, G. Muuga ja Salme Tuulse. Köite toimetajaks oli S. Talts
