Eesti Lastearstide Selts läbi muutuva aja

Eesti Lastearstide Selts (ELS) läheb oma järjekordsele, 17. kongressile vastu uues ja mõneti ajaloolises olukorras: kahe kongressi vahelisel ajal on kogu riik täielikult üle läinud perearsti-süsteemile. Esmatasandil töötavad paljudes kohtades küll endised lastearstid, osa neist ka lastenimekirjadega, kuid nende töö sisu on kardinaalselt muutunud, sest tegu on ühtaegu nii arstide kui ettevõtjatega. Ehkki ELSi liikmeskond on seoses muutustega oluliselt kahanenud, ei ole “prohvetlikud ennustused” pediaatria hävingust teoks saanud – selle parimaks tõestuseks on eelseisev lastearstide kongress

Raske pulmonaalhüpertensiooniga kulgenud pulmonaalse kapillaarse hemangiomatoosi haigusjuht

Pulmonaalne hüpertensioon (PH) on kardiopulmonaalsüsteemi haigusseisund, mida iseloomustab vererõhu kõrgenemine kopsuarteris ja kopsuringe vaskulaarse resistentsuse tõus, mis viivad südame parema vatsakese puudulikkuse tekkeni. Üks haruldane PH põhjus on pulmonaalne kapillaarne hemangiomatoos (PCH), millele on iseloomulik kapil laaride vohamine läbi kopsu alveoolide seinte ja interstiitsiumi, põhjustades sekundaarselt ka veresoonte kahjustuse ja PH tekke. Artiklis on kirjeldatud 3aastase poisi PCH-haigusjuhtu. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):86−9

Kawasaki haigus Eestis aastatel 2002–2007

Kawasaki haigus (KH) on tundmatu etioloogiaga vaskuliit, mis esineb peamiselt alla 5aastastel lastel. Haiguse diagnoosimise aluseks on tüüpiline kliiniline pilt koos lisasümptomite ning südame pärgarterite kahjustusega. Artiklis käsitletakse KH epidemioloogilisi aspekte, diagnostikat ja raviküsimusi ning tuuakse ära Eestis aastatel 2002–2007 Tallinna Lastehaiglas ja TÜ Kliinikumi lastekliinikus diagnoositud haigusjuhtude analüüs. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):46−5

Spinaalne sarkoidoos lapseeas

Sarkoidoos on ebaselge etioloogiaga krooniline multisüsteemne granulomatoosne haigus. Enamasti haigestuvad 20–40aastased inimesed. Neurosarkoidoos lapseeas on väga haruldane haigus, mille kohta võib kirjandusest leida vähe ülevaateartikleid. Käesolevas artiklis on toodud neurosarkoidoosi, sh spinaalse sarkoidoosi esinemissagedus täiskasvanute ja laste seas ning diagnostika ja ravi põhimõtted. Närvisüsteemi biopsia teostamine ei ole neurosarkoidoosi diagnoosimiseks alati vajalik, piisab teadmisest, et närvisüsteemi kahjustusega patsient põeb teadaolevalt sarkoidoosi kui haigust üldse. Eelistatud radioloogiline uuring neurosarkoidoosi kahtluse korral on magnetresonantstomograafi a (MRT). Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus 16aastasel poisil diagnoositi spinaalset sarkoidoosi, kasutades lisaks kliinilislaboratoorsele leiule erinevate radioloogiliste uuringute ning kopsubiopsia tulemust. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):81−8

Vastsündinute rehospitaliseerimine Harjumaal aastatel 2005–2006

Viimase 15 aasta jooksul on Eesti Vabariigis muutunud vastsündinute meditsiiniabi korraldus: vastsündinud kirjutatakse sünnitusmajast koju varakult ja järgneva tervisekontrolli teeb perearst. Ülevaate saamiseks vastsündinute hospitaliseerimise põhjustest nende kahe olulise tervishoiukorraldusliku muudatuse taustal analüüsisime oma töös 2005. ja 2006. a Tallinna Lastehaiglasse kodust hospitaliseeritud vastsündinute haiguslugusid. Leidsime, et vaatamata toimunud muudatustele oli uuringuperioodil rehospitaliseerimist vajanud vastsündinute hulk võrreldes kirjanduse andmetega pigem väike. Peamisteks vastsündinute haiglaravi põhjusteks olid toitmisprobleemid, ikterus ja infektsioonid. Vastsündinute hospitaliseerimise ennetamiseks on olulised emade varane ja efektiivne nõustamine ning korrektne ja toimiv vastsündinute tervisekontrolli süsteem. Eesti Arst 2009; 88(11):708−71

Peaajutrauma lastel

Peaajutrauma on oluline sotsiaalne ja meditsiiniline probleem kogu maailmas. Artiklis on retrospektiivselt analüüsitud aastatel 1999–2003 Tallinna Lastehaigla anestesioloogia- ja intensiivravi osakonda hospitaliseeritud ajutrauma juhtude põhjuseid. Eraldi on analüüsitud raske peaajutraumaga (GSK ≤8) laste ravi ja haiguse lõpet. Suurema osa peaajutraumadest moodustasid liiklusõnnetused. Artiklis on käsitletud ajutrauma ravi aspekte nagu intrakraniaalse rõhu kontrolli, adekvaatse vererõhu ja aju perfusioonirõhu säilitamise küsimusi. Ravi kaugtulemusi hinnati Glasgow Outcome Scale’i (Glasgow neuroloogilise lõpptulemuse hindamise skaala, GOS) abil. Suremus ajutrauma tagajärjel, samas ka haigete hilisem elukvaliteet on sarnane kirjanduses tooduga. Eesti Arst 2004; 83 (7): 452–45

Tõenduspõhine lähenemine neonataalabi korraldusele Eestis

Peri- ja neonataalabi ravitulem sõltub riigi rikkuse ja sotsiaalse arengu ning meditsiinitehnoloogia kättesaadavuse ja meditsiinimeeskonna pädevuse kõrval peri- ja neonataalabi organisatoorsest korraldusest. Peri- ja neonatoloogia on meditsiini valdkond, kus planeerimisel, organisatsioonil ja keskuste vastastikusel seotusel on tugevaim mõju pakutava abi kvaliteedile. Artiklis on antud ülevaade Eesti peri- ja neonataalabi senistest ravitulemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning üldtunnustatud tõenduspõhistest tervishoiukorralduslikest põhimõtetest. Esitatud on artikli autorite vaated edasise peri- ja neonataalabi korralduse kohta Eestis

Mittelineaarsed meetodid südame löögisageduse muutlikkuse hindamisel kardioloogilistel patsientidel ambulatoorse EKG monitooringu andmetel

Südame löögisagedus ja südame löögisageduse muutlikkus on südamehaiguste puhul olulised parameetrid, mida kasutatakse nii diagnostilistel eesmärkidel kui prognoosi määramisel. Seni on nimetatud otstarbel kasutatud valdavalt lineaarseid meetodeid standarditud eeskirjade alusel. Artiklis on antud teoreetiline ülevaade südame löögisageduse muutlikkuse mittelineaarsetest karakteristikutest ning tehtud kokkuvõte autorite originaaluuringutest mittelineaarsete meetodite rakendamisel südame löögisageduse muutlikkuse määramisel südamehaigetel. Eesti Arst 2003; 82 (8): 543–54

Cellular metabolism regulates contact sites between vacuoles and mitochondria

Emerging evidence suggests that contact sites between different organelles form central hubs in the coordination of cellular physiology. Although recent work has emphasized the crucial role of the endoplasmic reticulum in interorganellar crosstalk, the cooperative behavior of other organelles is largely unexplored. Here, we identify a contact site named vCLAMP (vacuole and mitochondria patch) that integrates mitochondria with the lysosome-like vacuole and thus the endocytic pathway. vCLAMPs depend on the vacuolar HOPS tethering complex subunit Vps39/Vam6 and the Rab GTPase Ypt7, which also participate in membrane fusion at the vacuole. Intriguingly, vCLAMPs are located proximal to the ER-mitochondria encounter structure (ERMES) complexes, and an increase in vCLAMPs can rescue the growth defect of ERMES mutants. Importantly, the persistence of vCLAMPs is regulated by phosphorylation of Vps39 and is strongly reduced during respiratory growth. The identification of this organelle contact site reveals a physical and metabolic interconnection between the endocytic pathway and mitochondria