Laparoskoopiline munajuhade läbitavuse taastamine 15 aastat pärast steriliseerimist ja sellele järgnev edukas rasedus I tüüpi suhkruhaigel

Viimase 15 aasta vältel on suhkruhaigete ravi ning jälgimine raseduse ajal märkimis väärselt paranenud. Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus diabeedi tõttu steriliseeritud naisel taastati 15 aastat pärast steriliseeri mist muna juhade läbitavus ning patsient rasestus ja sünnitas terve lapse. Eesti Arst 2006; 85 (2): 129–13

Kaasasündinud südamerike ja rasedus

Viimastel aastakümnetel tõhustunud ravi abil jõuab täisikka üle 80% kaasasündinud südamerikkega lastest, kuid kaasasündinud südamerikkega naisele võib rasedus põhjustada lisariske nt rütmihäirete, insuldi, kopsuturse või ägeda südamepuudulikkuse näol. Samuti võib ema südamerike kujutada ohtu loote ja vastsündinu arengule (üsasisene kasvupeetus või surm, ajuhemorraagia, enneaegsus). Suurima riski naisele põhjustavad raske südamepuudulikkus, tsüanoos ja vasaku südametrakti obstruktsioon. Et rasedus kulgeks võimalikult tüsistustevabalt, on vajalik selliste naiste pidev ja hoolikas jälgimine ning nõustamine erinevate spetsialistide poolt nii raseduse ajal, sünnitusel kui ka sünnitusjärgses perioodis. Eesti Arst 2008; 87(2):116−12

Gestatsioonidiabeet: riskitegurid, esinemissagedus, perinataalne tulem ja sõeluuringu vastavus juhendile Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ajavahemikul 01.01.2012–19.06.2013

Gestatsioonidiabeet (GDM) on raseduse ajal tekkiv süsivesikute ainevahetushäire. GDMi õigeaegne diagnoosimine ja ravi vähendab perinataalseid probleeme ning aitab välja selgitada emad, kellel on hilisemas elus suurem risk II tüüpi diabeedi tekkeks. Eesmärk. Analüüsida GDMi ja selle riskitegurite esinemissagedust TÜ Kliinikumi naistekliinikus ning erinevate tegurite informatiivsust GDMi riski määramisel. Meetodid. Analüüsiti TÜ Kliinikumi naistenõuandlas 2012. aastal rasedusaegsele jälgimisele pöördunud naiste (n = 1073) anamnestilisi ja kliinilisi andmeid. GDMi diagnoosimise aluseks võeti 2011. aastal erialaseltsis heakskiidetud raseduse jälgimise juhend, mis järgib International Association of Diabetes in Pregnancy Groups’i (IADPG) soovitusi. Tulemused. Juhendi kohaselt oli jälgitud 867 rasedat (81%). Õigel ajal tehtud glükoositolerantsustesti alusel diagnoositi GDM 52 rasedal (6%). Kõikidel juhtudel rakendati dieetravi ning 12 juhul lisati metformiin või insuliinravi. 46%-l kõikidest jälgitud rasedatest (n = 495) esines üks või enam GDMi riskitegurit. Kõige sagedamini esinevateks olulisteks riskiteguriteks on raseda ülekaalulisus 18,5%-l (KMI 25,0–29 kg/m2) ja rasvumine 8,6%-l (KMI ≥ 30 kg/m2). Eelneva raseduse ajal esinenud GDM, suurekaaluline ( 10). Kokkuvõte. GDMi esinemissagedus on uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtu järel kasvanud. Olulisim riskitegur on raseduseelne ülekaal. Vajalik on välja töötada skeem GDMiga emade sünnitusjärgseks jälgimiseks, et vahendada II tüüpi diabeeti haigestumise riski.Eesti Arst 2015; 94(2):75–8

Eesti ravijuhend „Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel“

Eesti Arst 2022; 101(11):644–64

Rasedusaegne aordi dilatatsiooni ja bikuspiidse aordiklapi operatsioon Turneri sündroomiga patsiendil. Haigusjuhu kirjeldus

Rasedusaegne südameoperatsioon kätkeb endas suurt riski nii emale kui ka lootele. On kirjeldatud vaid üksikud aorditüve ja aordiklapi operatsioone raseduse ajal. Kirjanduse andmetel on loote suremus ekstrakorporaalse vereringe kasutamisel 20%. Operatsiooniaegne hüpotermia halvendab uteroplatsentaarset perfusiooni ja soodustab emaka kontraktsioonide teket. Hüperkaleemia emal võib põhjustada lootel bradükardiat ja düstressi. Artiklis on kirjeldatud raseduse kulgu Turneri sündroomiga 31-aastasel patsiendil, kellel aordianeurüsm diameetriga 5 cm ning bikuspiidne aordiklapp diagnoositi esimest korda raseduse ajal. Patsiendile tehti raseduse 13. nädalal Bentalli operatsioon (aordiklapi ja üleneva aordi proteesimine). Rasedus jätkus ning patsient sünnitas raseduse 36. nädalal keisrilõike teel poja sünnikaaluga 1950 g, Apgari hinded olid 8 ja 9 palli. 5 kuu vanusena kaalus laps 6,5 kg ja oli normaalse emotsionaalse arenguga. Ka naise tervis on hea.Eesti Arst 2015; 94(6):365–36

Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist

Taust. D-vitamiin mõjutab rohkem kui 200 geeni ekspressiooni, mistõttu on see vitamiin oluline paljudes füsioloogilistes protsessides. Inimene vajab D-vitamiini kogu elu vältel, ent kriitilise tähtsusega on see raseduse ajal. Rasedad naised ja nende vastsündinud moodustavad hüpo-D-vitaminoosi riskirühma ning D-vitamiini puudulikkusest on saanud ülemaailmne probleem.Eesmärk. Analüüsida Eesti naiste rasedusaegset vereseerumi D-vitamiini sisaldust, seda määravaid tegureid ning hinnata D-vitamiini vähese sisalduse mõju ema ning lapse tervisele.Meetodid. Analüüsiti TÜ Kliinikumi naistekliiniku tervete rasedate (n = 118) anamnestilisi ning kliinilisi andmeid raseduse II trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil ning andmeid nende vastsündinute loost. Vereseerumi D-vitamiini sisaldus määrati kemoluminestsents- immuunmeetodil. Andmete analüüsiks kasutati lineaarset ja logistilist regressioonanalüüsi ning kohandamist seoseid mõjutavatele teguritele.Tulemused. Eesti rasedate D-vitamiini sisaldus seerumis oli keskmiselt 55,0 ± 22,8 nmol/l, jäädes 79,7%-l (95% uv 71,1–86,3) uuritavatest alla referentsväärtuse (75 nmol/l) ning 17,8%-l (95% uv 11,6–26,1) esines D-vitamiini puudulikkus (≤ 30 nmol/l). D-vitamiini väärtused vereseerumis sõltusid kalendrikuust ja naise raseduseelsest kehamassiindeksist. Rasedusaegne D-vitamiini vähene sisaldus oli seotud suurema rasedusaegse kaaluiibega, vajadusega sekkuda sünnitusse, makrosoomse lapse sünniga, lapse kehvema Apgarihindega, lapse sünnijärgse kohanemisraskusega ning ema rasedusjärgse arteriaalse vererõhu kätevahelise erinevusega üle 10 mm Hg.Järeldused. D-vitamiini väike sisaldus on Eesti rasedate naiste hulgas sage ning selle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega kalendrikuudel ning raseduseelne rasvumine. D-vitamiini väike sisaldus mõjutab ebasoodsalt raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole talviseks perioodiks piisavad. Lähtudes sellest, soovitame määrata vereseerumi D-vitamiini sisaldust hüpo-D-vitaminoosi riskirühmal ehk rasedatel naistel ning vajaduse korral seda toidulisanditena juurde manustada. Kirjanduse andmetele tuginedes näeme vajadust suurendada D-vitamiini profülaktilist doosi päevas 70–80 IU/kg

Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses

Lähtudes Eesti üliõpilaskonnas seas levinud ulatuslikust töötamisest (51% täisajaga õppivatest üliõpilastest töötab viimase üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu andmetel täiskoormusega) ning selle otsesest mõjust ning seosest kõrghariduse kvaliteedi ja kõrgharidusele kulutavate ressursside efektiivse kasutamisega, on projekti eesmärgiks saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusega töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Üliõpilaste sügavam töötamise põhjuste analüüs on oluline nii kõrghariduse sisulise kvaliteedi kui ka ressursside otstarbekama kasutamise edendamise aspektist, samuti on oluliseks sisendiks kõrghariduspoliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks (paindlikum õpingute ja töötamise ühitamise võimaldamine, kõrghariduse sisulised nõudmised jne)

Trombofiilia ja rasedus

Trombofiilia ehk hüperkoagulatiivne seisund võib olla pärilik või omandatud. Päriliku trombofiilia põhjustena tuntakse mitmete koagulatsioonitegurite puudulikkust (proteiin S, proteiin C, antitrombiin III defitsiit ja aktiveeritud proteiin C resistentsus). Trombofiilia peamisteks kliinilisteks ilminguteks on jalgade süvaveenitromboos, kopsuarteri trombemboolia või mõlemad üheskoos. Haruldasem on tromboos pindmistes, aju või vistseraalsetes veenides. Artiklis on esitatud haigusjuht, kus 25aastasel patsiendil tekkisid seoses rasedusega mitmed trombootilised tüsistused. Eesti Arst 2003; 82 (10): 723–72

Kaasasündinud südamerikete interdistsiplinaarne käsitlus Eestis

Kaasasündinud südamerikked on juba sündides esinevad südame ja suurte veresoonte ehituslikud vead ning need on sagedasimad väärarendid elusalt sündinud lastel. Kaasasündinud südamerikete esinemissagedus on keskmiselt 7–10 juhtu 1000 elussünni kohta aastas (1). Seega sünnib igal aastal Eestis hinnanguliselt 95–120 südamerikkega last. Erinevaid südamerikkeid esineb erineva sagedusega. Sagedasemad kolm neist – vatsakeste vaheseina defekt, kodade vaheseina defekt ja avatud arterioosjuha – moodustavad ligi 60% kõikidest südameriketest (1), kuid lisaks neile ja teistele harvemini esinevatele südameriketele teevad just erinevad rikete kombinatsioonid selle patsiendipopulatsiooni äärmiselt heterogeenseks. Artiklis on antud lühiülevaade kaasasündinud südamerikete põhjustest, diagnostikast, tänapäevasest ravikäsitlusest ning probleemidest

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja angiotensiin II retseptori blokaatori kasutamise ohud raseduse ajal: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Artiklis on kirjeldatud raseduse kulgu ja vastsündinu seisundit kogu raseduse vältel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorit (AKEI) ja angiotensiin II retseptori blokaatorit (ARB) kasutanud naisel. Reniin-angiotensiinsüsteemi (RAS) mõjutavad ravimid määrati 2. tüüpi diabeeti põdevale kõrgvererõhktõvega naisele 3 aastat enne rasedust. Raseduse ajal jäi raviskeem muutmata. Raseduse 37. nädalal diagnoositi oligohüdramnion, loote düstress ning loote kasvu mahajäämus ja rasedus lõpetati erakorralise keisrilõikega. Vastsündinu suri kopsude hüpoplaasia ning neerupuudulikkuse tõttu 38 tunni vanusena. Kirjanduse andmetel seostatakse selliseid vastsündinu kahjustusi AKEI ja ARB rasedusaegse kasutamisega, mistõttu neid ravimeid raseduse ajal tarvitada ei tohi. Haigusjuhtu on arutatud TÜ Kliinikumi patoanatoomilisel konverentsil 12. mail 2010. Eesti Arst 2010; 89(7−8):502−50