1 research outputs found
Metsasõbra meelespea
Hea lugeja!
Hoiad käes Eestimaa Looduse Fondis koostatud raamatut meie
metsade loodusest. Raamatu eesmärk on pakkuda taustateadmisi
inimestele, kes teevad või plaanivad metsas raietöid. Olgu
see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaage käes hoidev
talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsa
omanik. Raamat annab ülevaate erinevatest liikidest, aitab neid ära
tunda ja otsustada, kuidas metsa raiuda nii, et see metsaelanikele kõige
sobivam oleks.
Raamatu eessõna on kirjutanud metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste,
kes annab metsas toimetavale inimesele laiema, lausa globaalse vaate
selle kohta, millise väärtusega on loodusliku mitmekesisuse säilitamine
igal metsalapil. Raamatu sisupeatükkide kirjutamise juures püüdsime välja
tuua kõige olulisema ja praktilisema teadmise, selleks on meil abiks olnud
liigieksperdid ja loodusteadlased nii ülikoolidest kui ka keskkonnaorganisatsioonidest.
Peatükkide lõpus ja raamatu kokkuvõttes on antud soovitusi
metsas raietööde tegemiseks.
Loodame, et raamat aitab kaasa metsaliikide hingeelu paremale mõistmisele
ja sellele, et mõistmise kaudu paraneksid ka liikide eluvõimalused
Eesti metsas.
Eestimaa Looduse Fond on huvitatud raamatu kasutajate tagasisidest ja
koostööst metsamajandajatega metsaliikide kaitseks. Ootame teie mõtteid
ja ettepanekuid e-posti aadressil [email protected].
Suurt lugemishuvi soovides Indrek Sell, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert; Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees.Eessõna. Meid ümbritsev loodus ja ökoloogiline teadmine selle kohta on
omandanud keskse koha inimese eksistentsiaalsetes küsimustes.
Inimtegevuse mõju loodusele on sageli üsna hävitav, inimese
elamisruum ja vajadus metsasaaduste järele suruvad looduslikku maailma
tahaplaanile.
Globaliseerumine on omandanud sellise ulatuse, et suur osa inimtegevusest
muutub tulevikus standardiseerituks. See haarab ka materjalivajadust –
arenenud tehnoloogiad kasutavad loodusvarasid viisil, mis aina kaugendab
inimest otsesest kokkupuutest loodusega. Isegi raietöid tegev metsatööline
vaatab ümbritsevale maailmale konditsioneeritud harvesterikabiinist.
Virtuaalne maailm lubab suure osa looduse infost talletada ja kasutatav
teadmine piirdub vaid sellega, mida meil vaja on. Paraku käib standardsete
tehnoloogiatega kaasas ka vajadus süsteeme lihtsustada, et hoida tehnoloogiad
lihtsad ja odavad. Kas aga see lihtne ja odav alati tagab meie eksistentsi?
Energiavajadus on käivitanud protsessi, kus kogu meie kasutatav energia ei
lähe oma vanasse kohta tagasi, vaid otsib uue koha, viies senitoiminud süsteemid
tasakaalust välja. Kindlasti asub loodus ise tasakaalu otsima, kuidas
see aga mõjutab inimest ja mis juhtub siis, kui uus tasakaalupunkt on meie
jaoks midagi hoopis erinevat senituntud loodusest?
Metsade häiringuid on vaadeldud kui ahelreaktsioone: inimese vallandatud
tegurid käivitavad uut tüüpi häiringurežiimid, mis omakorda suurendavad
süsiniku paiskumist atmosfääri (tulekahjud, tormid). Mida me saaksime
teha, et selle pendli liikumist aeglustada ja toimida nii, et see tasakaalust
väga palju välja ei langeks? Peame otsima neid loodusliku dünaamika elemente, mis leevendavad meie
otsest ja ka kaudset mõju ökosüsteemile. Kaasaja sertifi tseeritud metsamajanduses
on eriliselt rõhutatud säilikelementide olulisust taastuvale
metsaökosüsteemile. Säilikpuud ja lamapuit pakuvad elupaika tuhandetele
liikidele, juhul kui toimub drastiline muutus ökosüsteemis. Ja isegi siis, kui
muutus on suure ulatuse ja pikaajalise mõjuga, on võimalik looduslikul
vastusmehhanismil oma tarkust rakendada.
Raamatus on kirjeldatud palju haruldasi liike, mida mitmekesisuse tagamiseks
on vaja kaitsta. Just mitmekesisust on meil vaja, et astuda vastu sageli
raskesti ennustatavale tulevikule. Sellele aitab kaasa ka looduslähedane
metsamajandus, mis säilitab loodusele lähedasi muutuste vastusmehhanisme.
Kalev Jõgiste, metsaökoloogia professorRaamat on valminud projekti „ELFi ja teiste keskkonnaühenduste metsanduspoliitikaalase
eestkostesuutlikkuse tõstmine“ raames, projekti rahastas Euroopa Majanduspiirkonna
2009–2014 toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel