Leostunud muld : Cambisol, WRB

InfovoldikLeostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; põllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub põllumajandusmaal. Esineb maastikus koos rähkmulla ja leetja mullaga. Fotod: Alar Astover, Helis Rossner, Arne Ader. Kaardid: Priit Penu, Tambet KikasAasta muld 2014 kuulutati välja IV Mullapäeval, 5. detsembri 2013

Paepealne muld : Leptosol, WRB

InfovoldikPaepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ühed väikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti muldkattest. Maastikus esinevad nad koos rähkmuldadega või harvem koos leostunud muldadega. Fotod: Priit Penu, Indrek Tamm, Arne Ader. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2015 kuulutati välja V Mullapäeval, 5. detsembril 2014

Leedemuld : Podzol, WRB

InfovoldikLeedemuldi leidub kõikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-äärne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja Põhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest 14,2%. Tekst: Enn Leedu. Fotod: Indrek Tamm, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2017 kuulutati välja VII Mullapäeval, 5. detsembril 2016

Rabamuld : Fibric Histosol, WRB

InfovoldikRabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ülekaalus sügavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vähe lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla levikualad on Pärnu madalik, Alutaguse, Võrtsjärve nõgu ning Peipsi-äärsed madalikud. Koostaja ja teksti autor: Raimo Kõlli. Fotod: Tarmo Kõlli. Kaart ja diagramm: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2016 kuulutati välja VI Mullapäeval, 4. detsembri 2015

Erodeeritud muld : Eroded soil

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul. Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt võib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2020 kuulutati välja X Mullapäeval, 5. detsembril 2019

Umbric Podzol (WRB)

Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huumushorisondi teket. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont. Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline. Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid. Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kõrgele tõusva põhjavee tõttu ja mullaprofiili alumises osas võib näha selgelt väljakujunenud roostetäppe või -laike. Neil on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi oksiididest sageli mustjaspruuniks värvunud.Aasta muld 2023 kuulutati välja XIII Mullapäeval, 5. detsembril 2022

Madalsoomuld : Eutric Histosol, WR

InfotükisEesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on nende osakaal praeguseks tõenäoliselt vähenenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on Kõrve-maa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärne madalik ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2019 kuulutati välja IX Mullapäeval, 5. detsembril 2018

Calcaric Cambisol; Regosol (WRB)

Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistunud rähkseid liivmuldi esineb kõige rohkem Hiiumaal, gleistunud rähkseid liivsavimuldi Läänemaal (11,9% haritavast maast), gleistunud rähkseid savimuldi on väga vähe. Piiratult leidub rähkmuldi ka Lõuna-Eestis Otepää ja Haanja kõrgustikul üksikute moreenkõrgendike lagedel ja nõlvadel. Valkjashalli rähkmoreeni levikupiirkonnas kaasnevad rähkmuldadega paepealsed mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullaerimite suur kirjusus.Aasta muld 2021 kuulutati välja XI Mullapäeval, 3. detsembril 2020

Näivleetunud muld : Stagnic Luvisol, WR

InfovoldikNäivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Kõige rohkem on näivleetunud muldi Põlvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2018 kuulutati välja VIII Mullapäeval, 5. detsembril 2017

Lihtsustatud hankemenetlusega riigihanke „Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering“ lõpparuanne

Tellija: Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Alus: Töövõtuleping nr V 17-7.4/172-1, 06. august 2010; Töö teostaja: Eesti Maaülikool.Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüsi ja pärandmaastike tsoneeringu üldeesmärgiks on koostada Lahemaa rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Maakasutuse/katte tsoonide kirjeldused peavad sisaldama soovitusi, missugust maastikumustrit ja maakasutust peab antud tsoonis kaitsma, säilitama või taastama lähima 50 aasta jooksul ning väärtusklassi. Uuring on toeks uue Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule ja aluseks kaitsekorralduskava väljatöötamisele. Töö koostamisel on lähtutud riigihanke „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse inventuuri ja pärandmaastike tsoneering“ lähteülesandes (lisa 1) sätestatud tingimustele. Eestis on pärandmaastik ja pärand-kultuurmaastik vastena kasutatud ka traditsioonilise maastiku terminit. Traditsioonilise ehk pärandmaastike mõiste sisaldab viiteid pikaajalisele inimmõjule ja traditsioonilisele maakasutusele ning mõistet selgitatakse poollooduslike koosluste kaudu, kuid üldjuhul ei anta kindlat ajalist määrangut, millisest perioodist traditsiooniliseks või pärandmaastikuks peetav maastik peaks pärinema (Tomson, 2007). Pärandmaastike ehk traditsiooniliste maastikena väärtustatakse Eestis tihti just enne 1940. aastat eksisteerinud talumaastikke (Kasepalu, 1991; Korge, 1995; Sinijärv, 2005 jpt). Põhja- ja Lääne-Eesti maastike käsitlemisel on see ka põhjendatud, kuna maastikes toimunud muutused 19. sajandil olid väiksemad kui näiteks Lõuna-Eestis. K. Hellström (2007) liigitab pärandmaastikuks ka maastiku, kus on teineteise kõrval (all, peal) säilinud selgeid jälgi erinevatest ajaperioodidest muinasajast tänapäevani. Vastuse küsimusele, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Lahemaal hoida või taastada, peaks andma Lahemaa maastikes viimase 100−150 aasta jooksul toimunud põhiliste muutuste ning maakasutuse mõju väljaselgitamine Lahemaa iseloomulike koosluste ja maastike kujunemisele. Peamised näitajad, mille alusel maastikke iseloomustada ja muutusi hinnata saab, on põllumajandusliku maa (sh künnimaa ja loodusliku rohumaa) ja metsa vahekord (Palang ja Mander, 2000). Seega käsitletakse kultuurmaastikku laiemalt, kuid siiski erilise tähelepanuga pärandmaastikele (enne 1940. aastat väljakujunenud maakasutus, selged jäljed erinevatest ajaperioodidest). Uuringu töögruppi kuulusid prof. Kalev Sepp, Maaria Semm, Anne Kull (Eesti Maaülikool), Jüri Jagomägi, Anne Kokk (Regio AS) ja Tambet Kikas (Põllumajandusuuringute Keskus). Konsultandina osales protsessis Pille Tomson (Eesti Maaülikool). Projekti täitmise perioodil toimus tellijaga kolm töökoosolekut (17.08, 9.11 ja 9.12.2010, lisa 2). Projekti täitjad tutvustasid käimasolevat uuringut kultuuripärandi valdkondlikule töögrupile 5. oktoobril 2010. aastal ja kohalikele elanikele Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi inventuure tutvustaval infopäeval 6. novembril 2010. aastal (lisa 3). Uuringu lõpparuanne sisaldab metoodika kirjeldust digitaliseerimise ja probleemsete kohtade väljatoomise kohta, metoodika kirjeldust maakasutuse/maakatte muutuste analüüsimise kohta ja maastike tsoneeringut koos soovitustega. Lõpparuande osadeks on kaardikihid MapInfo formaadis: • Alad.TAB • Jooned_LM_korret.TAB (teed) • Hooned.TAB • Moisak_alad.TAB • Ajaloolised_oued.TAB • Piirkonnad.TABAruandele viitamine: Semm, M., Sepp, K., Tomson. P., Kull, A., Kikas, T., Jagomägi, J., Kokk, A. 2010. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering. Lõpparuanne. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse andmebaas. 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering (6.08.2010−10.12.2010). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007. a looduskaitse programmi kaitsealade hoolduse alamprogrammist