13 research outputs found
Leostunud muld : Cambisol, WRB
InfovoldikLeostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kÔige rohkem LÀÀne-Virumaal, JÀrvamaal ja JÔgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; pÔllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub pÔllumajandusmaal. Esineb maastikus koos rÀhkmulla ja leetja mullaga. Fotod: Alar Astover, Helis Rossner, Arne Ader. Kaardid: Priit Penu, Tambet KikasAasta muld 2014 kuulutati vÀlja IV MullapÀeval, 5. detsembri 2013
Paepealne muld : Leptosol, WRB
InfovoldikPaepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana PĂ”hja-Eesti paekalda sisemaapoolsel kĂŒljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ĂŒhed vĂ€ikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti muldkattest. Maastikus esinevad nad koos rĂ€hkmuldadega vĂ”i harvem koos leostunud muldadega. Fotod: Priit Penu, Indrek Tamm, Arne Ader. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2015 kuulutati vĂ€lja V MullapĂ€eval, 5. detsembril 2014
Leedemuld : Podzol, WRB
InfovoldikLeedemuldi leidub kÔikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-ÀÀrne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja PÔhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest 14,2%. Tekst: Enn Leedu. Fotod: Indrek Tamm, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2017 kuulutati vÀlja VII MullapÀeval, 5. detsembril 2016
Rabamuld : Fibric Histosol, WRB
InfovoldikRabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ĂŒlekaalus sĂŒgavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vĂ€he lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla levikualad on PĂ€rnu madalik, Alutaguse, VĂ”rtsjĂ€rve nĂ”gu ning Peipsi-ÀÀrsed madalikud. Koostaja ja teksti autor: Raimo KĂ”lli. Fotod: Tarmo KĂ”lli. Kaart ja diagramm: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2016 kuulutati vĂ€lja VI MullapĂ€eval, 4. detsembri 2015
Erodeeritud muld : Eroded soil
Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal pĂ”llumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid OtepÀÀ, Haanja ja Karula kĂ”rgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, PĂ”lva, Vastseliina), vĂ€hemal mÀÀral Sakala kĂ”rgustiku ĂŒmbruses (Viljandi, Abja, TĂ”rva) ja Pandivere kĂ”rgustikul. Maastikus on nad kĂ”rvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, nĂ€ivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt vĂ”ib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna LÀÀne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2020 kuulutati vĂ€lja X MullapĂ€eval, 5. detsembril 2019
Umbric Podzol (WRB)
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise
koosmÔjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm
tĂŒseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed
ja kerge lÔimisega (liivad vÔi saviliivad).
Kamardumise all mÔistetakse huumushorisondi teket.
Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste
huumusainete mÔjul ja laguproduktide uhtumine mulla
sĂŒgavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla
profiil on vÀljauhteline, vahetult huumushorisondi alla
vÔib jÀÀda hele leethorisont vÔi profiili alumisest osast
tumedam vÀlja-sisseuhte komplekshorisont.
Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- vÔi rohumaade
kÔdu. Leetunud mulla huumushorisont on
mÔÔdukalt vÔi tugevasti happeline.
Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises
osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid.
Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel
osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kÔrgele
tÔusva pÔhjavee tÔttu ja mullaprofiili alumises osas vÔib
nÀha selgelt vÀljakujunenud roostetÀppe vÔi -laike. Neil
on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi
oksiididest sageli mustjaspruuniks vÀrvunud.Aasta muld 2023 kuulutati vÀlja XIII MullapÀeval, 5. detsembril 2022
Madalsoomuld : Eutric Histosol, WR
InfotĂŒkisEesti on ĂŒks mĂ€rjemaid paiku maailmas: ĂŒle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. TĂŒĂŒpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja pĂ”llumajandusliku kasutuse tĂ”ttu on nende osakaal praeguseks tĂ”enĂ€oliselt vĂ€henenud. Madalsoomuldade suurimad levikualad on KĂ”rve-maa, Alutaguse, LÀÀne-Eesti ja PĂ€rnu madalik, VĂ”rtsjĂ€rve ja Valga nĂ”gu, Peipsi-ÀÀrne madalik ning Pandivere kĂ”rgustikku ĂŒmbritsevad madala-mad alad. Tekst: Enn Leedu, Merrit Shanskiy. Fotod: Endla Reintam, Alar Astover. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2019 kuulutati vĂ€lja IX MullapĂ€eval, 5. detsembril 2018
Calcaric Cambisol; Regosol (WRB)
RĂ€hkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust
ja 9% pÔllumaast, gleistunud rÀhkmullad vastavalt
1,6 ja 2,1%. RÀhkmuldade peamine levikuala on PÔhja- ja Loode-
Eesti ning saared. Ălekaalus on need Harju, LÀÀne
ja Saare maakonnas. Gleistunud rÀhkseid liivmuldi
esineb kÔige rohkem Hiiumaal, gleistunud rÀhkseid
liivsavimuldi LÀÀnemaal (11,9% haritavast maast),
gleistunud rÀhkseid savimuldi on vÀga vÀhe. Piiratult leidub rÀhkmuldi ka LÔuna-Eestis OtepÀÀ
ja Haanja kĂ”rgustikul ĂŒksikute moreenkĂ”rgendike
lagedel ja nÔlvadel. Valkjashalli rÀhkmoreeni levikupiirkonnas
kaasnevad rÀhkmuldadega paepealsed
mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. RĂ€hkmuldade ĂŒlekaaluga muldkattele on iseloomulik
mullaerimite suur kirjusus.Aasta muld 2021 kuulutati vÀlja XI MullapÀeval, 3. detsembril 2020
NĂ€ivleetunud muld : Stagnic Luvisol, WR
InfovoldikNĂ€ivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kĂ”rgustikul. OtepÀÀ, Haanja ja Karula kĂ”rgustikul leidub neid laugematel aladel. NĂ€ivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. NĂ€ivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, pĂ”llumajandusmaal on neid ĂŒle 20%. KĂ”ige rohkem on nĂ€ivleetunud muldi PĂ”lvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2018 kuulutati vĂ€lja VIII MullapĂ€eval, 5. detsembril 2017
Lihtsustatud hankemenetlusega riigihanke âLahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analĂŒĂŒs ja pĂ€randmaastike tsoneeringâ lĂ”pparuanne
Tellija: Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Alus: TöövĂ”tuleping nr V 17-7.4/172-1, 06. august 2010; Töö teostaja: Eesti MaaĂŒlikool.Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analĂŒĂŒsi ja pĂ€randmaastike tsoneeringu ĂŒldeesmĂ€rgiks
on koostada Lahemaa rahvuspargi maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte pĂŒsivuse ja
muutuste alusel ning koostada soovitused mÀÀratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja
kaitseks. Maakasutuse/katte tsoonide kirjeldused peavad sisaldama soovitusi, missugust
maastikumustrit ja maakasutust peab antud tsoonis kaitsma, sÀilitama vÔi taastama lÀhima 50 aasta
jooksul ning vÀÀrtusklassi. Uuring on toeks uue Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnÔule ja
aluseks kaitsekorralduskava vĂ€ljatöötamisele. Töö koostamisel on lĂ€htutud riigihanke âLahemaa
rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse
inventuuri ja pĂ€randmaastike tsoneeringâ lĂ€hteĂŒlesandes (lisa 1) sĂ€testatud tingimustele.
Eestis on pÀrandmaastik ja pÀrand-kultuurmaastik vastena kasutatud ka traditsioonilise maastiku
terminit. Traditsioonilise ehk pÀrandmaastike mÔiste sisaldab viiteid pikaajalisele inimmÔjule ja
traditsioonilisele maakasutusele ning mÔistet selgitatakse poollooduslike koosluste kaudu, kuid
ĂŒldjuhul ei anta kindlat ajalist mÀÀrangut, millisest perioodist traditsiooniliseks vĂ”i pĂ€randmaastikuks
peetav maastik peaks pÀrinema (Tomson, 2007). PÀrandmaastike ehk traditsiooniliste maastikena
vÀÀrtustatakse Eestis tihti just enne 1940. aastat eksisteerinud talumaastikke (Kasepalu, 1991; Korge,
1995; SinijÀrv, 2005 jpt). PÔhja- ja LÀÀne-Eesti maastike kÀsitlemisel on see ka pÔhjendatud, kuna
maastikes toimunud muutused 19. sajandil olid vÀiksemad kui nÀiteks LÔuna-Eestis. K. Hellström
(2007) liigitab pÀrandmaastikuks ka maastiku, kus on teineteise kÔrval (all, peal) sÀilinud selgeid jÀlgi
erinevatest ajaperioodidest muinasajast tÀnapÀevani.
Vastuse kĂŒsimusele, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Lahemaal hoida vĂ”i
taastada, peaks andma Lahemaa maastikes viimase 100â150 aasta jooksul toimunud pĂ”hiliste
muutuste ning maakasutuse mÔju vÀljaselgitamine Lahemaa iseloomulike koosluste ja maastike
kujunemisele. Peamised nÀitajad, mille alusel maastikke iseloomustada ja muutusi hinnata saab, on
pĂ”llumajandusliku maa (sh kĂŒnnimaa ja loodusliku rohumaa) ja metsa vahekord (Palang ja Mander,
2000). Seega kÀsitletakse kultuurmaastikku laiemalt, kuid siiski erilise tÀhelepanuga
pÀrandmaastikele (enne 1940. aastat vÀljakujunenud maakasutus, selged jÀljed erinevatest
ajaperioodidest).
Uuringu töögruppi kuulusid prof. Kalev Sepp, Maaria Semm, Anne Kull (Eesti MaaĂŒlikool), JĂŒri
JagomÀgi, Anne Kokk (Regio AS) ja Tambet Kikas (PÔllumajandusuuringute Keskus). Konsultandina
osales protsessis Pille Tomson (Eesti MaaĂŒlikool). Projekti tĂ€itmise perioodil toimus tellijaga kolm
töökoosolekut (17.08, 9.11 ja 9.12.2010, lisa 2). Projekti tÀitjad tutvustasid kÀimasolevat uuringut
kultuuripÀrandi valdkondlikule töögrupile 5. oktoobril 2010. aastal ja kohalikele elanikele Lahemaa
rahvuspargi kultuuripÀrandi inventuure tutvustaval infopÀeval 6. novembril 2010. aastal (lisa 3).
Uuringu lÔpparuanne sisaldab metoodika kirjeldust digitaliseerimise ja probleemsete kohtade
vĂ€ljatoomise kohta, metoodika kirjeldust maakasutuse/maakatte muutuste analĂŒĂŒsimise kohta ja
maastike tsoneeringut koos soovitustega. LÔpparuande osadeks on kaardikihid MapInfo formaadis:
âą Alad.TAB
âą Jooned_LM_korret.TAB (teed)
âą Hooned.TAB
âą Moisak_alad.TAB
âą Ajaloolised_oued.TAB
âą Piirkonnad.TABAruandele viitamine: Semm, M., Sepp, K., Tomson. P., Kull, A., Kikas, T., JagomĂ€gi, J., Kokk, A. 2010. Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analĂŒĂŒs ja pĂ€randmaastike tsoneering. LĂ”pparuanne. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analĂŒĂŒs ja pĂ€randmaastike tsoneering (6.08.2010â10.12.2010). Eesti MaaĂŒlikool, PĂ”llumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse andmebaas. 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring: Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analĂŒĂŒs ja pĂ€randmaastike tsoneering (6.08.2010â10.12.2010). Eesti MaaĂŒlikool, PĂ”llumajandus- ja keskkonnainstituut.Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007. a looduskaitse programmi kaitsealade hoolduse alamprogrammist