Pemphigus vulgaris ehk harilik villtõbi – interdistsiplinaarne haigus

Pemphigus vulgaris on harva esinev raskekujuline autoimmuunne villiline haigus. Haigust põhjustavad autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütidevahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal (1). Pemphigus vulgaris võib esineda igas vanuses inimestel, kuid sagedamini kesk- ja vanemaealistel patsientidel. Diagnoosi kuldstandardiks on nahabiopsia ning diagnoos kinnitatakse otsese ja/või kaudse immunofluorestsentsmeetodiga (2). Ravimata juhtudel on tegemist eluohtliku haigusega, mille suremus on ka tänapäeval umbes 5–15%. Enne glükokortikosteroidide kasutusele võtmist 1950. aastatel oli selle haiguse suremus üle 75% (3). Farmakoteraapia eesmärgiks on vähendada põletikureaktsiooni ning autoantikehade teket. Raviks kasutatakse kortikosteroidhormoone ja immunosupresseerivaid ravimeid. Varane diagnoos ja õige ravi kiire alustamine parandab prognoosi ning vähendab suremust. Pikaajalise remissiooni saavutamiseks on vajalik regulaarne järelkontroll ning adekvaatne säilitusravi (4–6).Eesti Arst 2014; 93(2):95–9

Eesti Unemeditsiini Selts Põhjamaade unemeditsiinikonverentsil

Eesti Arst 2019; 98(7):412–41

Eesti Unemeditsiini Selts Põhjamaade unemeditsiinikonverentsil

Eesti Arst 2019; 98(7):412–41

Tuberkuloosne spondüliit. Haigusjuhu kirjeldus

64aastane naine haigestus nimmevaluga. Ravi mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (NSAID) oli ebaefektiivne. Kompuutertomograafilisel (KT) uuringul ilmnesid spodülodistsiidi nähud, mida kinnitas ka magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring. Haige hospitaliseeriti ja 3 nädala vältel raviti teda tseftasidiimi ja tsefepiimiga. Haige seisund halvenes ja ta viidi üle ülikoolihaiglasse. 6 nädala möödudes haigestumisest tehtud MRT-uuringul ilmnes L5 ja S1 lüli destruktsioon. Tuberkuloosse protsessi kahtluse tõttu tehtud test, millega mõõdetakse gammainterferooni eritumist, osutus positiivseks ja haigel alustati antituberkuloosset ravi. Ordineeriti 4 ravimit: isoniasiid, levofloksatsiin, etambutool ja pürasiinamiid. Kliiniliselt haige seisund paranes ning MRT-uuring, mis tehti 4 kuud pärast haigestumist, tõi esile positiivse dünaamika.Eesti Arst 2015; 94(3):153–15

Apnoea–hypopnoea index of 5 events·h−1 as a metabolomic threshold in patients with sleep complaints

Background The apnoea–hypopnoea index (AHI) forms the basis for severity of obstructive sleep apnoea (OSA), a condition expected to reprogramme metabolic pathways in humans. We aimed to identify the AHI breakpoint from which the majority of significant changes in the systemic metabolome of patients with sleep complaints occur. Methods In a prospective observational study on symptomatic individuals, who underwent polysomnography for the diagnosis of OSA, profiles of 187 metabolites including amino acids, biogenic amines, acylcarnitines, lysophosphatidylcholines, phosphatidylcholines and sphingomyelins were analysed with liquid chromatography mass spectrometry in peripheral blood drawn at three different time points overnight. Comparisons of rank-transformed data using a general linear model for repeated measures after dichotomising the study group at different AHI levels were applied to define the best cut-off based on Cohen's f. Results 65 subjects were recruited with a median AHI of 15.6 events·h−1. The mean Cohen's f over the metabolites was highest (0.161) at an AHI level of 5 events·h−1 representing the metabolomic threshold. Of the particular between-group differences, eight phosphatidylcholines, nine acylcarnitines and one amino acid (threonine) had significantly lower concentrations in the individuals with an AHI level equal to or above the metabolomic threshold. The metabolomic changes at AHI levels defining moderate and severe OSA were smaller than at an AHI of 5 events·h−1. Conclusions The metabolomic threshold for patients with sleep complaints described in this report for the first time coincides with the AHI threshold required to confirm the diagnosis of OSA