Dapagliflosiin – uudse toimemehhanismiga suukaudne antidiabeetiline ravim

Dapagliflosiin on glükosuurilise toimega suukaudne antidiabeetiline ravim, mis pärsib glükoosi reabsorptsiooni neerutorukeses. Selle tulemusena tekib osmootne diurees, mille efektiivsus sõltub neerufunktsioonist (patsiendi hinnanguline glomerulaarfi ltratsiooni kiirus (eGFR) peab olema vähemalt 60 ml / min / 1,73 m2) ja vere glükoosisisaldusest. Dapagliflosiinravi langetas seerumi glükohemoglobiini (HgA1c) taset keskmiselt 0,5–0,6%, mis on sarnane metformiini ja glipitsiidi maksimaalsete annuste kasutamisel saavutatavaga. Dapagliflosiini kasutamisel vähenes kehakaal (keskmiselt 2–4 kg). Kliinilistes uuringutes 2. tüüpi diabeediga patsientidel langetas ravim vähesel määral nii süstoolset (–4,4 mm Hg) kui ka diastoolset (–2,1 mm Hg) arteriaalset vererõhku. Kliiniline uuring arteriaalse hüpertensiooniga diabeedipatsientidel on käimas. Olemasoleva metaanalüüsi andmetel ei suurenda ravim kardiovaskulaarset suremust. Kliinilistes uuringutes esines dapagliflosiinigrupis platseebo- ja kontrollrühmaga võrreldes rohkem genitaalinfektsioone (4,8% vs. 0,9% uuritavatest), rinnavähki ( 8 [0,4%] vs. 0 juhtu) ja kusepõievähki (7 [0,16%] vs. 0 juhtu). Samuti ei saa välistada aine hepatotoksilist toimet.Eesti Arst 2012; 91(7):368–37

Studies on the human MDR1, MRP1, and MRP2 ABC transporters: functional relevance of the genetic polymorphisms in the MDR1 and MRP1 gene

http://www.ester.ee/record=b1812718*es

Opioidide kasutamisest vähivalu ravis

WHO avaldas 1986. aastal esimest korda nn valuredeli, millest lähtudes valitakse valuvaigisti valutugevuse alusel. Opioidid on näidustatud mõõduka või tugeva valu korral, mis ei allu mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele. Viimasel ajal ollakse siiski seisukohal, et kõiki valuravi astmeid ei pea läbima ja pahaloomulisest kasvajast põhjustatud valu korral soovitatakse ravi kohe alustada opioidiga. Valu on kasvaja korral üks kardetumaid sümptomeid, mis mõjutab nii patsientide kui ka nende lähedaste elukvaliteeti. Kasvaja korral esinev valu võib olla tingitud haiguse progresseerumisest või kasvaja ravist (kirurgilisest, keemia- või kiiritusravist). Hoolimata uute valuvaigistite rohkusest ning paljudest ravijuhenditest on kasvaja korral esinev valu alaravitud (1). Ollakse üksmeeles, et opioidid on esmane ravivalik kasvajast tingitud mõõduka ja tugeva kroonilise valu korral. Opioidide kasutamine Eestis on viimase nelja aasta jooksul küll mõnevõrra suurenenud, kuid on siiski mitu korda väiksem kui Põhjamaades (v t joonis 1). Kõige sagedasemad probleemid adekvaatse valuravi määramisel on valu puudulik hindamine, samuti kardetakse opioidravi korral sõltuvuse ja tolerantsuse teket ning kõrvaltoimeid. Artikli eesmärk on lähemalt tutvustada opioidide kasutamist kasvajavalu korral. Eesti Arst 2014; 93(9):531–53

Luukahjustuse risk krambivastaste ravimite kasutamisel

Karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni, okskarbasepiini, lamotrigiini ja naatriumvalproaadi pikaajaline kasutamine on seotud luutiheduse vähenemisega, mis võib viia osteopeenia, osteoporoosi ja luumurdude tekkeni. Eesti Arst 2012; 91(5):253–25

Antibiootikumide annustamine ülekaalulistele

Eesti Arst 2013; 92(7):403–40

Febriilne neutropeenia – keemiaravi sage ja potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime

Keemiaravi kõrvaltoimena tekkiv luuüdi toksiline kahjustus, sealhulgas febriilne neutropeenia (FN) ja selle tüsistused, on üheks olulisemaks keemiaravi piiravaks teguriks. Risk FNi tekkeks on kõige suurem 7–10 päeva pärast keemiaravi. FN on potentsiaalselt eluohtlik erakorraline seisund onkoloogide tegevuses.Tüsistuste tekke riski kliiniline hindamine ja patsiendi kuulumine suure või väikse riskiga rühma on oluline antibakteriaalse ravi valikul. Suremus suure riskiga patsiendirühmas võib ulatuda kuni 40%-ni, seetõttu on oluline laia toimespektriga antibakteriaalse ravi kiire alustamine. Patsiendil, kes kuulub väikse riski rühma ning kes vastab kindlatele kriteeriumitele (vt allpool), võib alustada antibakteriaalset ravi kodus suu kaudu.FN võib viia keemiaraviks kasutatavate ravimite annuste vähendamise, ravi edasilükkamise ning isegi ravi lõpetamiseni ning kõik see võib muuta haiguse kulgu.Eesti Arst 2016; 95(3):188–19

Pioglitasooni kasutajatel on kusepõievähi risk veidi suurenenud

Eesti Arst 2012; 91(1):34–3

Harva esinev neeruvähivorm – kogumistorukestest lähtunud neeruvähk ehk Bellini tuumor

Neeruvähk on sagedasim surmaga lõppev uroloogiline kasvaja. Neeruvähk ei allu keemia- ega kiiritusravile, mistõttu peamine raviviis on operatsioon. Kasvaja leviku korral naaberelunditesse sõltub operatsioonile järgneva süsteemravi valik kasvaja histoloogilisest alatüübist. Seoses piiride avardumise ja inimeste vaba liikumisega muutub üha olulisemaks haiguste epidemioloogia tundmine erineva geneetilise tausta ja rassiga patisentide populatsioonides. Artiklis kirjeldatud neeruvähivormi – kogumistorukestest lähtunud neeruvähki ehk Bellini tuumorit – esineb valgetel väga harva, kuid see on mustanahalistel suhteliselt sageli esinev neeruvähi alatüüp.Eesti Arst 2015; 94(5):294–29

Kaugelearenenud kopsuvähiga patsientide elulõpuravi intensiivsus ja suremus pärast süsteemse ravi lõpetamist

Eesti Arst 2021; 100(6):39

Onkoloogiliste ravimite ning otseste suukaudsete antikoagulantide farmakoloogilised koostoimed

Pahaloomulisest kasvajast või selle ravist tingitud hüperkoagulatsiooni seisundi tõttu on vähihaigetel arvestatav arteriaalse ja venoosse tromboosi risk. Nii tromboosi profülaktikaks kui ka raviks võib kasutada otseseid suukaudseid antikoagulante. Seniste uuringute põhjal on neil eelis varfariini ees ning nad ei jää efektiivsuselt alla madalmolekulaarsele hepariinile. Preparaadi valik peab olema individuaalne, lähtudes muu hulgas ravi eesmärgist, kasvaja paikmest, veritsusriskist, ravimi toimemehhanismist ja farmakokineetilistest omadustest ning võimalikest ravimite koostoimetest. Kasvajavastased ravimid, mis on tugevad ensüümi CYP3A4 ja P-glükoproteiini inhibiitorid, suurendavad otseste suukaudsete antikoagulantide plasmakontsentratsiooni ning tugevad indutseerijad vähendavad antikoagulandi taset plasmas. Kuna otsestel suukaudsetel antikoagulantidel on lai terapeutiline vahemik, siis võib arvata, et mitmed koostoimed siiski kliiniliselt ei väljendu. Seetõttu on vaja patsiente jälgida