Hahkhallituse vastu saab mesilastega

Hiljuti Eestis läbi viidud uurimuse tulemused näitavad, et 64 protsendis aedmaasika viljade proovidest oli pestitsiidijääke. Selles tulemuses ei ole midagi uut: aedmaasika proovidest on ka mujal maailmas leitud pestitsiidijääke, mõnikord suurtes doosides

Entomovektortehnoloogia kasutamise efektiivsus hahkhallituse (Botrytis cinerea Pers.) bioloogilises tõrjes aedmaasikal (Fragaria x ananassa Duch.)

Hahkhallitus on aedmaasikal suuri saagikadusid põhjustav seenhaigus (Døving ja Mage, 2001; Williamson jt., 2007), mille tõrjumine keemiliste taimekaitsevahenditega on mahetootjale keelatud. Seetõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete taimekaitsemeetodite järele, mis oleks loodust säästvamad ning sobiks ka kasutamiseks mahepõllumajanduses. Üheks selliseks alternatiiviks on entomovektortehnoloogia – biotõrje meetod, kus pulbrilisi biopreparaate viivad taimeõitele mesilaselaadsed putukad. Antud meetod sobib kasutamiseks õisi kahjustavate taimehaiguste ja -kahjurite tõrjel, kuna toitu (õietolmu, nektarit) otsides kannavad mesilased biopreparaadi täpselt aedmaasika õitele – see võimaldab vähendada preparaadikulu ning säästa keskkonda. Mesitarude lennuavadele kinnitatakse preparaadiga täidetud kastikesed ehk dispenserid, millest välja lennates kleepub pulber töömesilaste kehakarvade ja jalgade külge, kust edasi see kantakse kultuurtaimede õitele. Kuna entomovektoritena kasutatavad mesilased teevad päeva jooksul mitmeid korjelende, kantakse biopreparaat ka alles äsja avanenud õitele (Mommaerts ja Smagghe, 2011). Antud taimekaitsemeetodi lisaboonuseks on tolmeldamine, mis tõstab aedmaasika saagikust ning viljade kvaliteeti. Entomovektortehnoloogiat on edukalt testitud mitmetes riikides (Mommaerts ja Smagghe, 2011), kuid praktilises tootmises avamaal on seda kasutama hakatud seni vaid Soomes (Hokkanen ja Menzler-Hokkanen, 2009). Seega oleks antud biotõrje meetodit vaja katsetada ka meie kohalikes tingimustes, kus muutlik kliima võib mõjutada hahkhallituse levikut. Meie eesmärgiks oli uurida kui efektiivne on meemesilase poolt levitatav biofungitsiid PrestopMix hahkhallituse tõrjes aedmaasikal Eesti põllutingimustes

Bombus terrestris as an entomovector for suppressing Botrytis cinerea in open field strawberry

Strawberry (Fragaria x ananassa) is a fruit crop grown worldwide, but diseases such as the grey mould Botrytis cinerea frequently limit its yield. Most of grey mould infection on the fruits is initiated during the flowering period. Use of foraging bees as disseminators of microbial control agents (MCAs) to flowers is known as entomovector technology. Many researchers have shown that bumble bees can efficiently vector MCAs; however, most studies have been conducted in greenhouse conditions

Pulbriliste biopreparaatide mõju kimalaste ainevahetusele ja veekaole

Bumble bees can be used as vectors to distribute different powdery bioprepartions to control plant pest and diseases. The aim of the study was to test the safety of four powdery substances: wheat flour (used as negative control), bioinsecticide Botanigard 22 WP (based on entomopathogenic fungus Beauveria bassiana), biofungicide Prestop Mix (based on soil fungus Gliocladium catenulatum) and kaolin, which is an inert clay mineral used as carrier in Prestop Mix. The effect of those substances on the metabolic rate and water loss of bumble bee foragers after topical treatment was measured using flow-through respirometry

Entomovektortehnoloogiast tuleneva lisatolmeldamise ja hahkhallituse tõrjumise efektiivsus aedmaasika sortidel ’Polka’ ja ’Sonata’

Aedmaasikas on maailmas üks enam kasvatatavaid marjakultuure. Kuigi enamik aedmaasika Fragaria x ananassa sortidest on isetolmlemisvõimelised, aitab risttolmlemine kaasa suuremate ja kõrgema kvaliteediga viljade moodustumisele (Klatt jt., 2014). Puudulikult tolmeldatud õitest arenenud viljad on sageli ebakorrapärase kujuga ja väiksemad. Lisaks on hästi tolmeldatud viljad ka paremini värvunud, tugevama viljalihaga ning säilivad korjamisjärgselt kauem (Klatt jt., 2014). Aedmaasika põhiliseks kahjustajaks on hahkhallitus, Botrytis cinerea (Legard jt., 2000), mille tõrjumisel on sünteetiliste preparaatide kõrval osutunud efektiivseks ka mullaseen Gliocladium catenulatum. Selle seene eoseid ja hüüfitükke sisaldavat preparaati PrestopMix võib pritsida vesilahusena taimedele, kuid selle meetodi puhul satub palju preparaati taime lehtedele või reavahedesse. Ühena uudsetest meetoditest tegeletakse viimastel aastatel üle terve maailma entomovektortehnoloogia välja töötamisega (Hokkanen ja Menzler-Hokkanen, 2009; Reeh jt., 2014). Mesilaste kasutamisel siirdajate ehk vektoritena on preparaadi kulu väga väike, sest pulber kantakse otse õide, kus toimub põhiline hahkhallitusse nakatumine (Legard jt., 2000). Lisaks toimivad mesilased samaaegselt ka tolmeldajatena. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui suurt saagilisa annab lisatolmeldamine aedmaasika sortidel ’Polka’ ja ’Sonata’ ning ühtlasi uurida bio-fungitsiidi PrestopMix efektiivsust hahkhallituse mahasurumisel entomovektortehnoloogia abil

Kimalaste õietolmu korje sõltuvalt aedmaasika kasvatustehnoloogiast

Strawberry is a fruit crop grown worldwide. There are two main strawberry production systems: open fields and protected cultures (greenhouses or high tunnels). Growing strawberries under high tunnels has many advantages such as protection from different weather conditions, but also disadvantages such as lack of pollinators. The aim of this study was to investigate whether additional pollinators (bumble bees) visit strawberry flowers at different rate under high tunnels compared to open fields. Field experiment was performed to collect and analyze bumble bee corbicular pollen from hives located under high tunnels and open fields. We found that bumble bees under high tunnels gathered more pollen from plant species (strawberry and white clover) present there. By bringing additional pollinators under high tunnels attention should be paid, what kind of other plant species and how abundantly they are flowering there besides strawberry. Under high tunnels the weather conditions are somewhat different which also may affect bumble bee foraging behaviour

Pattern of population structuring between Belgian and Estonian bumblebees

Several population genetic studies investigated the extent of gene flow and population connectivity in bumblebees. In general, no restriction in gene flow is considered for mainland populations of common bumblebee species. Whether this assumption holds true for all species is not known. An assessment of bumblebee genetic structure in the context of their geographic distribution is needed to prioritize conservation and management needs. Here, we conducted a genetic study on seven bumblebee species occurring in Belgium and Estonia. Using 16 microsatellite markers, we investigated genetic diversity and population structuring in each species. This is the first study investigating population structuring of both declining and stable bumblebee species on both small and large geographic scales. Our results showed no or only low population structuring between the populations of the restricted and declining bumblebee species on both scales, while significant structuring was found for populations of the common species on the larger scale. The latter result, which may be due to human or environmental changes in the landscape, implies the need for the conservation of also widespread bumblebee species. Conservation strategies to improve gene flow and connectivity of populations could avoid the isolation and future losses of populations of these important species

Kimalaste efektiivsus biotõrjepreparaatide siirutamisel sõltub konkureerivatest toidutaimedest

Sünteetiliste taimekaitsevahendite laialdane kasutamine ning nendega kaasnev võimalik negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele on tänapäeva põllumajanduses üks kõige rohkem muret tekitav teema. Aedmaasika (Fragaria x ananassa Duch.) kui ühe maailmas enim kasvatatud marjakultuuri suurima kahjustaja, seene Botrytis cinerea Pers. põhjustatava hahkhallituse tõrjumisel kasutatakse praeguseni kõige sagedamini sünteetilisi fungitsiide. Arvestades nende kasutamisega seotud võimalikke probleeme, näiteks pestitsiidijääkide kogunemist viljadesse ja resistentsuse teket seenhaiguste suhtes (Diánez jt., 2002; Mommaerts jt., 2011), püütakse järjest enam leida võimalusi, kuidas asendada keemiline tõrje biotõrjega. Biopreparaadid on sageli kallid ja nende taimedele kandmine tavameetoditega töömahukas ning preparaadi kadu suur. Üheks alternatiivseks võimaluseks on rakendada uudset meetodit – vektortehnoloogiat, milles tolmeldajad siirutavad biotõrjepreparaate taimede õiteni. Tehnoloogia väljatöötamine on eriti olulise tähtsusega mahepõllumajanduse jaoks, et täiendada olemasolevat vähest tõrjemeetodite valikut. Eestis võivad vektortehnoloogia edukal kasutamisel avamaastikus osutuda probleemiks aedmaasikaga samal ajal õitsevad tolmeldajate toidutaimed, mis on kimalastele samuti atraktiivsed ja vähendavad seega biopreparaadi siirutamise tõhusust. Antud uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kas kimalaste efektiivsus biopreparaatide kandmisel sõltub teiste, aedmaasikaga samal ajal õitsevate toidutaimede esinemisest

The effect of biofungicide Prestop Mix on metabolic rate, water loss and longevity of bumblebee Bombus terrestris L.

Prestop Mix is based on a natural soil fungus Gliocladium catenulatum J1446, which is applied to control fungal plant diseases. Bees can be used as vectors in carrying the biofungicide powder onto crop flowers; this has two benefits: pollination and plant protection from fungal pathogens. An important precondition is for the biopreparation to be safe for bees, therefore lethal and sublethal effects have to be tested. One way to assess sublethal effects of pesticides is to measure the metabolic rate (MR) and water loss rate (WLR) of an insect

Prestop Mix might raise the water loss rate of foraging bumble bees

The impact of Prestop Mix on water loss rate of foraging bumble bees was studied