Pindmised seenhaigused – dermatofüütia

Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. Infektsiooni lokalisatsiooni alusel eristatakse mitmeid dermatofüütia vorme. Kogu maailmas on laialt levinud Trichophyton rubrum’i põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. Tänapäeval on probleemiks küünte dermatofüütia ravi, kuna 20–30%-l juhtudest see ebaõnnestub. Arstil tuleb ravi ordineerimisel arvestada prognoosi halvendavate teguritega ja vajaduse korral kasutada kombineeritud raviskeeme. Eesti Arst 2009; 88(4):292−29

Omandatud süüfilis, muudatused laboratoorses skriiningus

Omandatud süüfilis on seksuaalsel teel leviv infektsioon, millesse haigestumus on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud. Süüfilise diagnoosimisel on laboratoorsete testide osatähtsus suur, kuna kliiniliste sümptomite spekter on lai ja esinevad latentsed perioodid. 2014. aastal muutus Eestis süüfilise esmase skriiningu algoritm, mille kohaselt asendati mittetreponemaalne test treponemaalsega. Valepositiivsuse välistamiseks tuleb esmane positiivne test kinnitada, tehes teise treponemaalse testi. Haiguse aktiivsuse ja hilisema ravi tõhususe hindamiseks on oluline määrata ka mittetreponemaalne plasmareagiini kiirtest koos tiitriga. Süüfilise ravis on esmavalikuks pikatoimeline penitsilliin, mis tagab patsiendi parema ravisoostumuse ja võimaldab ravi läbi viia ambulatoorsetes tingimustes.Eesti Arst 2015; 94(3):159–16

Krooniline urtikaaria

Krooniline urtikaaria on nahahaigus, mida iseloomustab kuplade esinemine nahal 6 nädala vältel või kauem. Enamikul juhtudel allub see hästi ravile uue põlvkonna H1-antihistamiinikumidega, kuid teatud juhtudel on vaja kasutada veel põletikuvastase või immuunsupresseeriva toimega ravimeid. Alates 2016. aastast on Eestis võimalik määrata kroonilise urtikaaria raviks omalizumabi.Eesti Arst 2017; 96(7):401–40

Alzheimeri tõve etiopatogeneesi mitmetahuline mehhanism ja ravi võimalikud strateegiad

Alzheimeri tõbi (AT) on sajand tagasi esmakordselt kirjeldatud progresseeruv neurodegeneratiivne haigus (1). Olles surma põhjustavate haiguste nimistus 4. kohal, ulatub AT esinemissagedus maailmas 20 miljonini. AT all kannatab enam kui 10% alla 65aastastest ja enam kui 25% 75–85aastastest inimestest (2). Viimaste aastakümnete teadussaavutused on märkimisväärselt süvendanud teadmisi mitmefaktorilise AT etiopatogeneesi mehhanismide ja efektiivsete ravivõimaluste kohta. Artiklis on analüüsitud seniseid andmeid ning tehtud uusi ettepanekuid looduslike ja sünteetiliste antioksüdantide kasutamise kohta AT praktiliste ravimenetluste komponentidena

Välispäritolu rahvastiku tervis

Eesti terviseuuring 2006 on üks tähtsamaid allikaid, mis võimaldab välispäritolurahvastiku tervisega seonduvat süstemaatiliselt jälgida, vastates Euroopas esile kerkinud vajadusele. Oma rohkem kui 30% välispäritolurahvastiku osakaalu tõttu, mis on Euroopas üks suuremaid, on selle rahvastikurühma käitumise mõju eriti suur Eesti tervisenäitajatele. Välispäritolu rahvastiku suremus, mõõdetuna standarditud suremuskordajaga, ületab rohkem kui 20% võrra põlisrahvastiku vastavat taset. Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):24−3

Pemphigus foliaceus ehk lehtketendav villtõbi. Haigusjuhu kirjeldus ja ülevaade

Pemphigus foliaceus on pemfiguse rühma haiguste alla kuuluv, peamiselt täiskasvanueas harva esinev villiline dermatoos. Haigusele on iseloomulik desmogleiin 1 vastaste autoantikehade teke, millest tingituna katkevad keratinotsüütidevahelised sidemed ja tekivad intraepidermaalsed villid. Ravis kasutatakse esmavalikuna kortikosteroide, mida vajaduse korral kombineeritakse teiste immuunsupressantidega. Artiklis on kirjeldatud 14aastase ülekaalulise noormehe raskekululist haigusjuhtu ning antud ülevaade pemphigus foliaceus’est

Pityriasis rubra pilaris – erütrodermia haruldane põhjus. Haigusjuhu kirjeldus

Eütrodermia on äge dermatoloogiline seisund, mille korral esineb nahal generaliseerunud erüteem, mis haarab 85–90% kehapinnast ning millega kaasneb sageli ketendus. Erütrodermiat esineb üldrahvastikus 0,9–1 juhtu 100 000 inimese kohta (1), vastsündinuperioodis 0,11% (2). Täiskasvanutel tekib erütrodermia sagedamini psoriaasi ja atoopilise dermatiidi ägenemisel (3). Lisaks võivad erütrodermiat põhjustada mõned harva esinevad haigused (pityriasis rubra pilaris, naha T-rakklümfoom jt). Euroopas on imikutel esineva erütrodermia põhjustena nimetatud immuundefitsiitsust, ihtüoosi ja Nethertoni sündroomi (4, 5), Indias stafülokokilist eksfoliatiivset dermatiiti ja kandidoosi (6). Ravimitest tingitud erütrodermia on sagedamini seotud järgmiste ravimitega: sulfonamiidid, malaariavastased ravimid, penitsilliin, ampitsilliin, isoniasiid, streptomütsiin, mittesteroidsed põletikuvastased ained, kaptopriil, tsimetidiin (7). Ravimireaktsioonide osakaal varieerub eri uuringutes 5–28% (2, 8, 9). Kui erütrodermia kujuneb olemasoleva dermatoosi foonil, siis ei põhjusta seisund diagnostilisi raskusi, kuid eelneva haiguse puudumise korral võib jääda erütrodermia põhjus selgusetuks (idiopaatiline erütrodermia).Artiklis on esitatud 16aastase noormehe haigusjuht, kellel oli erütrodermia põhjuseks pityriasis rubra pilaris (PRP). Eesti Arst 2017; 96(7):411–41

Aeroobne töövõime 14–16aastastel neidudel

Töö eesmärgiks oli hinnata 14–16aastaste neidude maksimaalse hapnikutarbimise võimet (VO2max) ja töötada saadud andmete põhjal välja vastav hindeskaala praktiliseks kasutamiseks. Uuringus osales 102 tervet neidu erinevatest Tartu koolidest, kelle VO2max taseme näitajad määrati otsesel meetodil liikuval jooksurajal Conconi testi põhjal. Vaatlusaluste neidude VO2max absoluutne näitaja (±SD) oli 2,24 ± 0,45 l min-1 ja suhteline näitaja 39,35 ± 6,92 ml min-1 kg-1. Võrreldes selle töö tulemusi erinevate uuringutulemustega maailmast, võib järeldada, et eesti neidude aeroobse töövõime tase on suhteliselt sarnane eakaaslaste omaga mujal maailmas. Eesti Arst 2004; 83 (6): 371–37

Antioksüdandid Alzheimeri tõve ennetuses ja ravis

Alzheimeri tõbi (AT) on levinuim dementsuse põhjus. Eestis on AT ravimitena praegu kasutusel atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorid ja NMDA-retseptori antagonistid. AT patohistoloogiliste muutuste nurgakivi, amüloid β peptiidide kuhjumine, on ilmselt nii oksüdatiivse kahjustuse põhjus kui ka tagajärg. Antioksüdantsetel preparaatidel – α-tokoferool, Ginkgo biloba ekstrakt, lipoehape, melatoniin jt – on in vitro ja loommudelitel teostatud katsed näidanud küll nende tõhusust, kuid tõenduspõhise ravina soovitamiseks jääb see siiani tehtu alusel siiski väheseks. Õigustatud on edasised uuringud inimestel, v.a E-vitamiini puhul, mille kasutamise efektiivsus ja pikaajaline ohutus AT puhul on praegustele andmetele toetudes küsitav. Eesti Arst 2009; 88(5):354−36