Artroos – kas arstid saavad aidata?

Liigesehaiguste esinemissagedus on suur ja osteoartroos (edaspidi artroos) on kujunemas kõige sagedasemaks haiguseks rahvastikus. Suur-britannias on 1,3–1,75 miljonit artroosihaiget. Pantsusmaal saab artroosi diagnoosi 6 miljonit imest aastas (1)

Spondüloartriidi nüüdisaegne käsitlus

Spondüloartriidi käsitluses on viimase kümnendi jooksul toimunud olulised muutused, mille ajendiks on olnud vajadus diagnoosida põletikulisi seljahaigusi kiiremini ja alustada varem ravi. Välja on töötatud uued klassifikatsioonikriteeriumid, mille järgi eristatakse aksiaalse ja perifeerse haaratusega spondüloartriiti. Varem piltdiagnostika kuldstandardiks olnud röntgeniülesvõtte kõrvale on asunud magnetresonantstomograafiline uuring, mis võimaldab sakroiliiti avastada juba enne röntgenoloogiliste muutuste teket, kasutusele on võetud nn röntgennegatiivse aksiaalse spondüloartriidi mõiste. Esmavaliku medikamentoosse ravina on endiselt kasutusel mittesteroidsed põletikuvastased ained, kuid NSAID-resistentse haiguse korral on näidustatud bioloogiline ravi.Eesti Arst 2016; 95(1):45–5

Reumatoidartriidi loomulik kulg

Reumatoidartriit (RA) on üldrahvastikus suhteliselt sage haigus, kus ebaadekvaatse ravi korral tekib inva-liidistumine, mis on tingitud nii liikumispuudest kui ka ekstra artikulaarsetest (liigesevälistest) tüsistustest. Artiklis kirjeldatud haigusjuht peegeldab RA kulgu haigel, kellel vähese ravisoostumuse ja puuduliku arstliku jälgimise tõttu on 23aastase kestusega haiguse jooksul tekkinud taaspöördumatud eluohtlikud tervisehäired. Eesti Arst 2007; 86 (1): 55–5

Akalkuloosne koletsüstiit – süsteemse erütematoosluupuse haruldane haigusilming

Süsteemne erütematoosluupus (SEL) on süsteemne autoimmuunhaigus, mis tabab enamasti noores eas inimesi, eelistatult naisi. Haiguse kulg võib olla healoomuline ja aastaid kulgeda väheste organite haaratuse ning vaevustega, kuid on võimalik ka fulminantne, paljude elundite kahjustusega eluohtlik haiguse areng

D-vitamiin – taasleitud oluline tervisemõjur

D-vitamiini avastamine on seotud rahhiidi laialdase levikuga 20. sajandi alguses. Kalamaksa antirahhiitiliste omaduste avastamine ning toiduainete rikastamine D-vitamiiniga aitasid rahhiidi möödunud sajandi keskpaigaks enam-vähem elimineerida. Viimase aastakümne jooksul oleme tunnistajaks aga D-vitamiini n-ö taasleidmisele seoses selle vitamiini mitmete uudsete toimete avastamisega inimorganismis. D-vitamiini madalat taset seostatakse nüüdseks suurema riskiga haigestuda kasvajatesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, infarkti, tuberkuloosi ja teistesse infeksioonidesse. Kaltsiumi bilansi parandamise ja lihasjõudluse tõusu läbi vähendab D-vitamiin osteoporoosist tingitud luumurde. Ülevaates on esitatud kehtivad seisukohad optimaalse ja D-vitamiini madala taseme defineerimisel ning andmeid hüpovitaminoosi levimuse kohta Eestis. Eesti Arst 2010; 89(3):185−19

Primaarne süsteemne vaskuliit – Wegeneri granulomatoos. Haigusjuhu kirjeldus ja lühiülevaade haigusest

31-aastasel mehel tekkis 2004. aasta kevadel püsiv ninakinnisus. Samal ajal märkas ta vasakul õlal piirdunud sinakas-lillat laiku. Sama aasta novembris hakkas patsient tundma valu otsmiku piirkonnas. Perearst määras raviks gentamütsiinisüstid lihasesiseselt. Vaatamata ravile jäi püsima otsmikuvalu, lisandus pearinglus ja rohke kollakas eritus ninast. Patsient hospitali see riti kõrvakliinikusse, kuna eelnevalt tehtud nina kõrvalkoobaste ülesvõttel leiti põsk- ja otsmikukoobaste varjustus. Haiglas tehtud kompuutertomograafilisel (KT) uuringul ilmnes otsmiku urke, ülalõuaurke, etmoidaalrakustiku ja ülemiste ninakäikude varjus tus ning otsmiku urke sisekontuuri ebatasasus ja paksenemine. Eesti Arst 2006; 85 (1): 41–4

Reumaliin: inimeste reumatoloogiaalane nõustamine ja selle rakendamise kogemus

Meditsiinialane telefoninõustamine on inimestele vajalik ja huvipakkuv teenus. TÜ Kliinikumi sisekliinikus käivitus 2001. aastal projekt “Reumaliin” kogu Eesti rahva reumatoloogiaalaseks nõustamiseks. Selle projekti esimese tööaasta kogemused näitavad, et telefoninõustamine vähendab ambulatoorsete visiitide hulka, aitab kokku hoida spetsialisti tööaega ning on patsiendile kiireks ja efektiivseks võimaluseks saada oma probleemidele lahendus juhtudel, kui ei ole vaja spetsiifilist reumatoloogiaalast konsultatsiooni. Reumaliini töökogemus tõi esile telefoninõustamise raamjuhiste väljatöötamise vajalikkuse tulevikus. Eesti Arst 2002; 81 (11): 718–72

Autoimmuunhaigus kui kõrge kardiovaskulaarse riski marker

Autoimmuunsed reumaatilised haigused, nagu reumatoidartriit, võivad põhjustada kõigi südamestruktuuride häiret ja mõnelgi juhul võib südame kahjustus olla autoimmuunhaiguse (AIH) esmane manifestatsioon (1). Reumatoidartriit ei ole aga ainus ega kõige sagedasem põletikulise patofüsioloogiaga autoimmuunhaigus. Siinkohal võib näitena välja tuua sclerosis multiplex’i, psoriaasi või mõne muu sadadest teadaolevatest autoimmuunhaigustest, millest on mõjutatud 5–9% rahvastikust üle maailma. Üksikhaiguste panus kardiovaskulaarsesse (KV) riski või nende seos traditsiooniliste kardiovaskulaarse riski teguritega on endiselt arutelukohaks

Sõeluuringu rakendamise põhjendatus osteoporoosi varaseks diagnoosimiseks Eestis

Sõeluuringu eesmärgiks on haiguse varajane kindlakstegemine rahvastikus, et võimaldada varajast sekkumist ja tegevuse juhtimist eesmärgiga vähendada haigestumist ja suremust. Sõeluuringu eelduseks on, et uuritaval haigusel on määratletav prekliiniline faas, mille avastamise korral on rakendatav ravi, mis on tõhusam/odavam haiguse ravist kliinilises faasis. Osteoporoos ja sellega seonduvad luumurrud on oluliseks rahvatervise probleemiks, põhjustades haige elukvaliteedi halvenemist ning haigestumise ja suremuse enneaegset kasvu. Artikli eesmärgiks on kaaluda sõeluuringu kui osteoporoosiga seonduvate luumurdude kontrollistrateegia rakendamist Eestis. Uuringus kasutati teaduskirjanduse ja administratiivsete dokumentide analüüsi ning autorite eksperdihinnanguid. Olemasoleva tõenduse põhjal ei saa soovitada rahvastikupõhise osteoporoosi sõeluuringu rakendamist Eestis lähiaastatel. Selle alternatiivina võib kaaluda võimalusepõhise skriiningu rakendamist FRAX-instrumendi abil. Eesti Arst 2009; 88(6):402−41

Satisfaction with Access to Health Services: The Perspective of Estonian Patients with Rheumatoid Arthritis

In this cross-sectional study we explained the possible determinants of satisfaction with access to health services in patients with rheumatoid arthritis (RA). Of the 2000 randomly selected Estonian adult patients with RA, a total 1259 completed the survey. Regression analysis was used to analyse the predictors of patients' satisfaction with access to health services. Half of the respondents were satisfied with their access to health services. Factors that had a negative impact on satisfaction included pain intensity, longer waiting times to see the doctors, as well as low satisfaction with the doctors. Transportation costs to visit a rheumatologist and higher rehabilitation expenses also affected the degree of satisfaction. Patients who could choose the date and time at which they could visit the rheumatologist or who could visit their “own” doctor were more likely to be satisfied than patients whose appointment times were appointed by a healthcare provider