Inimeste rahulolu üldarstiabi teenustega

Kokkuvõte ettekandest seminaril “Peremeditsiini tulevikuvisioon” 6. jaanuaril 2005. Eesti Arst 2005; 84 (2): 108-11

Insuldihaigete elukvaliteet ja selle seos taastusravi kättesaadavusega

Suure haigestumuse ja rasket puuet põhjustava neuroloogilise defi tsiidi tõttu on insult üks olulisemaid invaliidsuse põhjustajaid ning patsiendi edasine elukvaliteet sõltub oluliselt taastusraviteenuse kättesaadavusest. 2006. aastal uuriti Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitud insuldihaigeid eesmärgiga hinnata elukvaliteedi ja taastusraviteenuse kättesaadavuse seost. Elukvaliteedi hindamise mõõdikuna kasutati Bartheli indeksit. Uuringu tulemusena selgus, et kõige olulisem muutus patsientide elukvaliteedis toimus statsionaarse taastusravi jooksul, kus saavutati suurema osa patsientide seisundi paranemine. Seevastu haiglajärgses perioodis olid toimetuleku muutused vähem väljendunud, elukvaliteedimuutumine paremuse poole ilmnes enamasti neil patsientidel, kes olid jätkuvalt taastusravi saanud. Eesti Arst 2008; 87(2):102−10

Elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega 2002. aastal

Töö eesmärgiks oli selgitada Eesti elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega ja hinnata toimunud muutusi võrreldes 1998. aasta küsitluse tulemustega. Viimase viie aasta jooksul on ambulatoorsete arstikülastuste keskmine arv ühe inimese kohta jäänud samaks, kuid oluliselt on suurenenud perearsti poole pöördunute osatähtsus. Enamikul Eesti inimestest on olnud isiklik kokkupuude esmatasandi arstiga

Tervishoiutöötajate pädevuse hindamine ja tagamine

Artiklis on kirjeldatud eriarsti pädevuse hindamise kriteeriumeid ja selle korraldamise põhimõtteid Eestis. Eesti Arst 2002; 81 (12): 798–80

Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine tervishoiuteenuste osutamisel

Viimase kahe aastakümne jooksul on paljudes riikides hakatud tervishoiuteenuste osutamisel üha enam rakendama kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel on oluline arvestada kõigi huvirühmade soove ja vajadusi, lisaks tuleb tervishoiuteenuse osutajal järgida oma igapäevases töös ka erinevaid õigusaktides sätestatud nõudeid

Arstiabi kättesaadavus kroonilise haigusega inimeste hinnangul

2002. aastal küsitleti 999 ja 2005. aastal 1446 Eesti alalist elanikku vanuses 15–74 aastat, et selgitada inimeste rahulolu arstiabiga. Küsitletud moodustasid esindusliku valimi, vastates nii sooliselt, vanuseliselt kui ka rahvuslikult struktuurilt Eesti rahvastikule. Olulist osa tervishoiuteenuste kättesaadavusega rahulolu kujunemises etendavad eriarstiabi kätte saadavusega seotud asjaolud, kuid tähtsal kohal on ka rahulolu perearstisüsteemiga. Tugevdades olemasolevat esmatasandi tervishoiusüsteemi ning tagades vajaduse korral õigusaktide nõuete kohase juurdepääsu eriarstiabile, on võimalik suurendada rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Eesti Arst 2006; 85 (8): 500–50

Satisfaction with Access to Health Services: The Perspective of Estonian Patients with Rheumatoid Arthritis

In this cross-sectional study we explained the possible determinants of satisfaction with access to health services in patients with rheumatoid arthritis (RA). Of the 2000 randomly selected Estonian adult patients with RA, a total 1259 completed the survey. Regression analysis was used to analyse the predictors of patients' satisfaction with access to health services. Half of the respondents were satisfied with their access to health services. Factors that had a negative impact on satisfaction included pain intensity, longer waiting times to see the doctors, as well as low satisfaction with the doctors. Transportation costs to visit a rheumatologist and higher rehabilitation expenses also affected the degree of satisfaction. Patients who could choose the date and time at which they could visit the rheumatologist or who could visit their “own” doctor were more likely to be satisfied than patients whose appointment times were appointed by a healthcare provider

Haiglatöötajate rahulolu töökorralduse ja töötingimustega

Viimase 10 aasta jooksul on Eesti haiglates hakatud rohkem tähelepanu pöörama töötajate rahulolule. Aastatel 2004–2006 uuriti seda anonüümse ankeetküsitluse abil neljas Eesti haiglas. Käesolevas töös on analüüsitud töötajate rahulolu oma tööga, töökorralduse, töötingimuste ja töösuhetega ning võrreldud rahuloluhinnanguid erinevate ametite vahel. Uuringu tulemusena selgus, et kaks kolmandikku küsitletutest olid oma tööga rahul ning seda kõige olulisemaks mõjutavaks teguriks oli rahulolu oma töö korraldusega. Kuigi enamasti oli töötajate hinnangul tööülesannete sõnastus selge ja töö korraldamatuse tõttu aega kaduma ei läinud, on tööprotsesside korrastamises tõenäoliselt veel piisavalt arenguruumi. Mis tahes muudatuste tegemisel on oluline tööprotsesside kirjeldamine ja analüüs korraldamaks tööd inimestele kõige sobivamal viisil, et seeläbi tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamine. Eesti Arst 2007; 86 (3): 173–18

Primary health care in Estonia

Praca opisuje rozwój i stan obecny systemu podstawowej opieki zdrowotnej (POZ) w Estonii. Na początku lat 90. XX w. estoński system opieki zdrowotnej przeszedł kompleksowe reformy, a wprowadzenie nowego systemu opieki zdrowotnej opartej na medycynie rodzinnej zostało uznane za priorytet przez polityków zajmujących się opieką zdrowotną. Reorganizacja istniejących POZ w Estonii rozpoczęła się od ponownego szkolenia praktykujących lekarzy POZ i wprowadzenia szkoleń dla rezydentów medycyny rodzinnej. Podstawa prawna organizacji POZ powstała w 1997 r. w celu stworzenia systemu list oraz wprowadzenia częściowego systemu "gatekeepingu" oraz nowych zasad finansowania. Obecnie większość lekarzy rodzinnych jest samozatrudnionymi pracującymi na własny rachunek w ramach kontraktu z krajowym funduszem ubezpieczeń zdrowotnych. Pensja lekarzy rodzinnych obejmuje zależną od wieku stawkę kapitacyjną za każdego zarejestrowanego ubezpieczonego, finansowanie badań laboratoryjnych i badań podstawowych, dodatek za prowadzenie praktyki i inne składniki, m.in. wycenę wydajności. Ocena estońskiego systemu opieki zdrowotnej wykazała dość wysoki poziom zadowolenia i akceptacji systemu przez pacjenta, przede wszystkim u pacjentów mieszkających poza stolicą, u osób w wieku podeszłym oraz u pacjentów z wielochorobowością. Ze względu na rosnącą liczbę osób z chorobami przewlekłymi ciągłe wzmocnienie systemu POZ i wprowadzenie modeli zarządzania leczeniem chorób przewlekłych będzie w centrum uwagi przyszłych zmian estońskiego POZ

Advanced Nursing Practice for Older People

Peer reviewe