lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles

Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest vanas kirjakeeles ning tuuakse välja ka sufiksi tänapäevane kasutamine. Vana kirjakeele korpuse põhjal analüüsitakse eri autorite lt-liiteliste adverbide ja modaaladverbide kasutamist, keskendudes 17. sajandi autorite Georg Mülleri ja Heinrich Stahli tekstidele. Nendes tekstides on paralleelselt vaatluse all lt- ja sti-adverbiliited, kuna läbi kirjakeele ajaloo on neil sufiksitel olnud sarnane funktsioon. Sellest on tingitud ka nende liidete variatiivsus. Mõlema autori tekstides on valdavad sti-liitelised (modaal)adverbid. Tänapäeva kirjakeeles sagedamate lt-liiteliste adverbide ja modaaladverbide jälgimine vanas kirjakeeles loob tausta nende sõnade uurimiseks tänapäeval, mil lt- ja sti-liiteliste adverbide vahekord keeles on vastupidine. Artikli koostamisel on silmas peetud, et lt-liitega sõnad on tänapäeva eesti keeles üksused, millel on peale täistähendusliku ka pragmaatiline kasutus.The change of the use of lt- and sti-suffixed adverbs in Literary Estonian. This paper investigates the use of some of the lt-suffixed adverbs and the change of their functions in Literary Estonian. -lt as an adverbial suffix will be examined on the basis of corpora data both in older and newer Literary Estonian. The article also focuses on the 17th century texts by Georg Müller and Heinrich Stahl and the authors’ use of adverbs and modal adverbs. In these texts, the parallel usage of lt- and sti-suffixes will be demonstrated, since the functions of these suffixes have been similar in the historical development of the Estonian language. This has caused the variability of -lt and -sti. In the texts of both authors, the sti-suffixed (modal) adverbs are dominant, while in present day Estonian, -lt is more frequent. Thus, it is necessary to investigate the change of lt-suffixed adverbs and modal adverbs in older Estonian in order to provide insights into their functions in the present day. In the process of writing this paper, it is implied that the lt-suffixed words in contemporary Estonian may function both as full content adverbs as well as pragmatic markers

The development and functions of pragmatic markers in the Estonian language: The case of lt-words

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Millised oleksid tulemused, kui paluda keelekasutajal defineerida sõnu, nagu näiteks põhimõtteliselt, tegelikult, loomulikult, täpselt, ilmselt, lihtsalt? Siinne keeleteaduslik doktoritöö uuribki nende sõnade näitel ühe eesti keeles esineva sõnagrupi kujunemist ja kasutamist, näidates, kuidas on sama kirjapildiga lt-lõpulisi sõnu võimalik pruukida eri funktsioonides. Need keelendid (lt-sõnad) on sõnaraamatutes esitatud ennekõike konkreetse tähendusega määrsõnadena. Paralleelselt on need aga tarvitusel ka sõnadena, mis omandavad oma täpse funktsiooni alles kindlas keelelises ümbruses. Sellisel juhul kasutatakse neid sekkumisel, parandamisel, öeldu pehmendamisel, kommenteerimisel, rõhutamisel, kinnitamisel, sidumisel jne. Kõrvutades lauseid „Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt“ ning „Praktiliselt kõik saalisviibijatest on mehed“, võib märgata, kuidas sõna praktiliselt funktsioneerib kahes lauses eri moel. Esimeses lauses on tegemist määrsõnaga, mis kannab tähendust ’tegelikkuses, praktikas’. Teises lauses on aga sõna praktiliselt kasutusel umbmäärases funktsioonis („Peaaegu kõik saalisviibijatest on mehed“) ning ilmselt ei tõlgendaks keelekasutaja lauset kui „Tegelikkuses on kõik saalisviibijad meessoost“. Siinne uurimus põhineb peamiselt viimase sadakonna aasta eesti kirjakeelel ning sellesse kuuluvad artiklid käsitlevad mitmefunktsiooniliste lt-sõnade arengut, kirjeldades nende kujunemist ja kasutamist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Nendel keelenditel on senise täistähendusliku tarvituse kõrval järjest sagedasemaks muutunud pragmaatiline kasutus. Doktoriväitekiri esitab ühelt poolt lt-sõnade arengumudeli, võttes oluliste faktoritena arvesse esilekerkivat varieerumist ning sõnade funktsioone. Teisalt panustab töö keele muutumise uurimisvaldkonda üldiselt, luues käsitletavast nähtusest tervikpildi.What would be the result if a language user would have to define words like tegelikult ‘actually; in fact’, praktiliselt ‘virtually; practically’, põhimõtteliselt ‘basically; in principle’, täpselt ‘exactly; precisely’, loomulikult ‘of course; naturally’, ilmselt ‘visibly; apparently’, lihtsalt ‘just; simply’ etc.? This dissertation in linguistics investigates the use and development of a group of words in Estonian. Using the words above as examples, it is shown how the items with the same written form can be used in different functions. These so-called lt-words are primarily seen as full content adverbs. Yet at the same time they are also used as items that acquire their precise function in a specific context. In case of the latter, they are used to interfere, to repair, to hedge, to intensify, to comment etc. Consider the following illustrative sentences involving the word praktiliselt ‘practically; in practice, in reality’ in two distinctly different functions: ”Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt ‘He knows his work both theoretically as well as practically’“ and „Praktiliselt kõik kohalviibijatest on mehed ‘Practically all of those present are men’. In the first sentence, praktiliselt functions as an adverb that carries a meaning ‘in reality, in practice’. In the second sentence it is a downtoner meaning that almost all of the people present are men. The language user would most likely not interpret the sentence as in reality all of the people present are men. This thesis is mainly based on data from the corpora of written Estonian, analyzing the use and development of the multifunctional items both qualitatively as well as quantitatively. In this dissertation, the evolutionary path for the lt-words is proposed. The thesis also contributes to a better understanding of language change in general