„Läbivate teemade rakendamise metoodikad Eesti koolides“ uuringu materjal

Käesolev materjal „Läbivate teemade rakendamise metoodikad Eesti koolides“ on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Materjal põhineb seitsmes Eesti koolis ajavahemikul 01.02.2010 - 01.02.2011 läbi viidud uuringul, mille eesmärgiks oli koguda ja analüüsida läbivate teemade positiivset kogemust koolides. Uuringu kavandamisel lähtuti keskuse poolt 2008. a alustatud suuremamahulise uuringu „Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis“ esialgsetest tulemustest

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis II osa

Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kogumik "Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis" on II osa 2009.aastal ilmunud läbivate teemade kogumikule.Vaatluse alla tulevad läbivad teemad, mille käsitlemise kogemused on koolidel olnud olemas juba mitmeid aastaid. Sel korral moodustavad läbivate teemade tutvustused kogumiku esimese poole ehk A-osa ning teises osas (B-osa) lähenetakse läbivatele teemadele kooliorganisatsiooni vaatevinklist. Kogumiku esimeses pooles tutvustavad läbivate teemade sisu oma ala spetsialistid. Teise poole materjali juhatavad sisse koolijuhi ning huvijuhi artiklid ning järgneb ülevaade Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses 2010. aastal läbi viidud uuringust „Läbivate teemade head praktikad Eesti koolides

Ettevõtluspädevust toetavate programmide mõju õpilaste võimekuse ja loovusega seotud uskumuste ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele

Ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse toetamiseks on loodud mitmeid programme (Junior Achievementi õpilasfirmade programm, ettevõtlusteater, ettevõtlike koolide võrgustik, ettevõtlusõppe valikaine), mis on eri rõhuasetusega ning milles kasutatakse eri meetodeid. Seetõttu on oluline kirjeldada programmide tähendust ja erisusi ettevõtlikkuspädevuse arendamise kontekstis. Artiklis võetakse vaatluse alla enamik Eesti ettevõtlusprogramme, käsitledes neid vähe uuritud perspektiivist: milline on programmide mõju arenguuskumustele ning sotsiaalsetele oskustele? Uuringu valimisse kuuluvad üldhariduskoolide 8. klasside õpilased, kes kas osalevad (sekkumisgrupp, N = 198) või ei osale ettevõtlusõppe programmides (kontrollgrupp, N = 125). Õppijaid hinnatakse arenguuskumuste ja enesehinnanguliste sotsiaalsete oskuste alusel enne ja pärast ettevõtlusõppe programmis osalemist. Tulemused viitavad, et arenguuskumustes ja enesehinnangulistes sotsiaalsetes oskustes ei ilmne erinevusi ei enne ega pärast programmis osalemist, eri programmide ega sekkumis- ja kontrollgrupi vahel. Samuti ei ilmne eri võimekusega õpilaste rühmade vahel uuritud näitajate puhul statistiliselt olulisi erinevusi. Üks võimalik selgitus tulemustele on, et motivatsiooni või sotsiaalsete oskustega seotud alapädevusi ei teadvustata ettevõtluspädevuse osana. Tulemused osutavad võimalustele, kuidas saaks ettevõtlusprogrammide õpetajaid ja õppijaid senisest veelgi paremini toetada, näiteks aidates ettevõtlikkuspädevust alapädevuste kaupa mõtestada.  Summar

Suunatud uurimuslik õpe ja lapse kognitiivne areng algklassides

Teadusmagistritö