40 aastat HIV-infektsiooniga

Eesti Arst 2021; 100(12):664–66

HI-viirusinfektsioon kui globaalne probleem

Maailmas on HIV-infektsioon esinenud epideemiana peaaegu 20 aastat, selle aja jooksul on inimkond õppinud tundma HI-viirust ning selle põhjustatud haiguse, AIDSi kulgu. Leiutatud on ka hulk efektiivseid antiretroviiruslikke ravimeid, mis arenenud maades on oluliselt pikendanud haigete eluiga ning parandanud nende elukvaliteeti. Kahjuks aga globaalset HIV/AIDSi epideemiat kontrollida ei ole õnnestunud ning üle maailma kasvab HIV-positiivsete isikute arv iga aastaga. 2004. aastal elas maailmas umbes 39 miljonit HIV-positiivset isikut, enamik neist Sahara-taguses Aafrikas. Eesti Arst 2005; 84 (4): 238-24

Uued ja taas ilmuvad infektsioonhaigused 2022. aastal

Eesti Arst 2022; 101(10):537–54

Infections of the central nervous system in children (epidemiologic, diagnostic and therapeutic aspects, long term outcome)

http://www.ester.ee/record=b1053236~S58*es

Pseudomonas aeruginosa antibiootikumiresistentsus 21. sajandil

Pseudomonas aeruginosa on patogeen, mis tõmbab tähelepanu eelkõige oma võimega muutuda antibiootikumide suhtes resistentseks. See protsess on aastakümneid olnud kiirem meie võimest vastata uute antibiootikumidega. Ülevaateartiklis on keskendutud pärast põgusat infektsioonitüüpide ja Eesti resistentsusmäärade tutvustamist resistentsusmehhanismidele, nende olulisuse selgitamisele ning seejärel P. aeruginosa infektsioonide raviviisidele. Osa raviviise on jõudnud kliinilisse praktikasse või on vajaduse korral kohe rakendatavad (diagnostika, ravimite annustamise ja kombineerimise vallas, mittefarmakoloogiline ravi). Eesti Arst 2015; 94(9):530–53

COVID-19-st ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni teadusnõukojast

Eesti Arst 2020; 99(7):405–40

Lyme’i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (LB) on puukide edasiantav infektsioon, mille tekitajaks on Borrelia burgdorferi. Viimastel aastatel on LB-haigestumus Eestis oluliselt kasvanud. LB sagedasemad esinemisvormid on erythema migrans, Lyme’i artriit ja neuroborrelioos. LB diagnoosimine põhineb puugiründe olemasolul ja tüüpiliselt kliinilisel pildil. Laboratoorsed uuringud on abiks diagnoosi kinnitamisel, kuid LBd ei saa diagnoosida vaid laboratoorsetele testidele toetudes. LB allub hästi ravile antibiootikumidega. Eesti Arst 2012; 91(3):141–14

Gripivastased ravimid

Kõikidest hingamisteede infektsioone põhjustavatest viirustest on just gripiviirus eriti halva mainega. Nimelt unustatakse linnugripi ümber tekkinud kõmu ja uue pandeemia kartuses tihti, et ka iga-aastane gripp võib olla raske haigus. Sellega kaasneb lisaks vanurite suremuse kasvule ka laste ning tööealiste inimeste suur haigestumus. Eesti Arst 2007; 86 (2): 82–8

Läkaköha nüüdisaegne diagnostika

Läkaköha täpne ja õigeaegne diagnoosimine on ka praegu väljakutse igale arstile, sest läkaköhavastane vaktsineerimine on oluliselt muutnud läkaköha epidemioloogiat ja sümptomatoloogiat. Seetõttu võib läkaköha teismelistel, täiskasvanutel ja vaktsineeritud lastel kulgeda ebatüüpiliselt vaid 1–2 nädalat kestva köhana. Seega peaks läkaköha diagnoos põhinema alati laboratoorsetel uuringutel. Bordetella pertussis’e isoleerimine ninaneelu materjali külvil ja/või PCRil (polümeraasahelreaktsioon) on väga tundlikud meetodid haiguse varases staadiumis. Seroloogilised meetodid sobivad enam läkaköha hiliseks diagnoosimiseks. Eesti Arst 2012; 91(1):19–2

Immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis

Enamik riike lähtub immuniseerimisprogrammide koostamisel Maailma Tervise organisatsiooni (WHO) soovitustest ning konkreetsest epidemioloogilisest olu korrast riigis. Samas tuleb arvestada, et immuniseerimisega välditavate nakkushaiguste levikut mõju tavateks olulisemateks teguriteks on rahvastiku hõlmatus immuni seeri misega, vaktsiinide kaitseefektiivsus ja kaitse kestus. Alljärgnevalt on antud ülevaade lähtepunkti dest, mille alusel võiks toimida Eesti oma ja tulemuslik immuniseerimis programm. Eesti Arst 2006; 85 (2): 107–12