Peaajutrauma lastel

Peaajutrauma on oluline sotsiaalne ja meditsiiniline probleem kogu maailmas. Artiklis on retrospektiivselt analüüsitud aastatel 1999–2003 Tallinna Lastehaigla anestesioloogia- ja intensiivravi osakonda hospitaliseeritud ajutrauma juhtude põhjuseid. Eraldi on analüüsitud raske peaajutraumaga (GSK ≤8) laste ravi ja haiguse lõpet. Suurema osa peaajutraumadest moodustasid liiklusõnnetused. Artiklis on käsitletud ajutrauma ravi aspekte nagu intrakraniaalse rõhu kontrolli, adekvaatse vererõhu ja aju perfusioonirõhu säilitamise küsimusi. Ravi kaugtulemusi hinnati Glasgow Outcome Scale’i (Glasgow neuroloogilise lõpptulemuse hindamise skaala, GOS) abil. Suremus ajutrauma tagajärjel, samas ka haigete hilisem elukvaliteet on sarnane kirjanduses tooduga. Eesti Arst 2004; 83 (7): 452–45

Tõenduspõhine lähenemine neonataalabi korraldusele Eestis

Peri- ja neonataalabi ravitulem sõltub riigi rikkuse ja sotsiaalse arengu ning meditsiinitehnoloogia kättesaadavuse ja meditsiinimeeskonna pädevuse kõrval peri- ja neonataalabi organisatoorsest korraldusest. Peri- ja neonatoloogia on meditsiini valdkond, kus planeerimisel, organisatsioonil ja keskuste vastastikusel seotusel on tugevaim mõju pakutava abi kvaliteedile. Artiklis on antud ülevaade Eesti peri- ja neonataalabi senistest ravitulemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning üldtunnustatud tõenduspõhistest tervishoiukorralduslikest põhimõtetest. Esitatud on artikli autorite vaated edasise peri- ja neonataalabi korralduse kohta Eestis

Väga enneaegsete vastsündinute ravitulem Eestis

Artiklis on esitatud ülevaade väga enneaegsete vastsündinute ravitrendidest maailmas ja Eesti Perinatoloogia Seltsi algatusel korraldatud uuringust, millest selgusid selle patsiendirühma ravitulemused Eestis. Aastatel 2007–2008 hinnati internetipõhise “Vastsündinute tervise andmekogu” baasil enneaegseid vastsündinuid ravitakse Eestis aktiivselt. Laste elulemus on kõrge ja varane haigestumine suur. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):12−2

Clinical parameters predicting failure of empirical antibacterial therapy in early onset neonatal sepsis, identified by classification and regression tree analysis

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>About 10-20% of neonates with suspected or proven early onset sepsis (EOS) fail on the empiric antibiotic regimen of ampicillin or penicillin and gentamicin. We aimed to identify clinical and laboratory markers associated with empiric antibiotic treatment failure in neonates with suspected EOS.</p> <p>Methods</p> <p>Maternal and early neonatal characteristics predicting failure of empiric antibiotic treatment were identified by univariate logistic regression analysis from a prospective database of 283 neonates admitted to neonatal intensive care unit within 72 hours of life and requiring antibiotic therapy with penicillin or ampicillin and gentamicin. Variables, identified as significant by univariate analysis, were entered into stepwise multiple logistic regression (MLR) analysis and classification and regression tree (CRT) analysis to develop a decision algorithm for clinical application. In order to ensure the earliest possible timing separate analysis for 24 and 72 hours of age was performed.</p> <p>Results</p> <p>At 24 hours of age neonates with hypoglycaemia ≤ 2.55 mmol/L together with CRP values > 1.35 mg/L or those with BW ≤ 678 g had more than 30% likelihood of treatment failure. In normoglycaemic neonates with higher BW the best predictors of treatment failure at 24 hours were GA ≤ 27 weeks and among those, with higher GA, WBC ≤ 8.25 × 10⁹L^-1together with platelet count ≤ 143 × 10⁹L^-1. The algorithm allowed capture of 75% of treatment failure cases with a specificity of 89%. By 72 hours of age minimum platelet count ≤ 94.5 × 10⁹L^-1with need for vasoactive treatment or leukopaenia ≤ 3.5 × 10⁹L^-1or leukocytosis > 39.8 × 10⁹L^-1or blood glucose ≤ 1.65 mmol/L allowed capture of 81% of treatment failure cases with the specificity of 88%. The performance of MLR and CRT models was similar, except for higher specificity of the CRT at 72 h, compared to MLR analysis.</p> <p>Conclusion</p> <p>There is an identifiable group of neonates with high risk of EOS, likely to fail on conventional antibiotic therapy.</p

Vastsündinute hiline hemorraagiline tõbi ehk hiline K-vitamiini defi tsiidist põhjustatud verejooks. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

K-vitamiini kui olulise koagulatsiooni komponendi defi tsiit võib põhjustada spontaanseid eluohtlikke hemorraa&shy;giaid. Kõikidel vastsündinutel esineb sünnil suhteline K-vitamiini puudulik&shy;kus, mille tõttu lastele manustatakse profülaktiliselt sünni järel K-vitamiini. K-vitamiini defitsiidi kliiniliseks väl&shy;jenduseks on verejooksud. Arvestades lapse vanust verejooksu tekkimise ajal, jaotatakse K-vitamiini defi tsiidist põh&shy;justatud verejooks kolmeks alatüübiks: varane, klassikaline ning hiline vorm. Hilised tüsistused on harvad. Haigusju&shy;hu kirjelduses käsitletakse ühe kuu va&shy;nust poisslast, kes hospitaliseeriti inten&shy;siivravi osakonda seoses teadvushäirega, mille põhjuseks olid hilisest K-vitamiini puudulikkusest tingitud ajuverevalu&shy;mid. Pärast sündi ei olnud laps saanud profülaktilist ravi K-vitamiiniga. Eesti Arst 2008; 87(10):812−81

Mootorsõidukite kokkupõrked jalakäijatega Eestis: regionaalhaiglate 116 ravijuhu ning kohtuarstliku lahangu analüüs

Taust ja eesmärgid. Vigastussurmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Liiklussurmadel on selles arvestatav osa. Uuringu eesmärk on analüüsida liikluses vigastatud jalakäijate andmeid, vigastuste profiili, käsitlust ja vigastustejärgset suremust.Metoodika. Retrospektiivne analüüs jalakäijana mootorsõidukiõnnetusse sattunud ja regionaalhaiglatesse hospitaliseeritud patsientide ravijuhtudest ning kohtuarstlikes ekspertiisikeskustes lahatud surnukehadest ajavahemikul 01.01.2015–31.12.2015. Uuringu valimisse kuulunud isikute haigestumise ja surma välispõhjused olid dokumenteeritud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) diagnoosikoodidega V02–V09 (sõidukiõnnetuses vigastatud jalakäija). Lisaks valimi üldandmetele dokumenteeriti vigastuste profiil, haigus- ja ravitüsistused ning suremus. Uurimistöö esmane eesmärk oli kirjeldada valimi patsientide vigastustejärgset suremust.Tulemused. Uuringusse kaasati 116 juhtu, kellest 94 olid haiglatesse hospitaliseeritud haiged ja 22 sündmuskohalt kohtuarstlikule lahangule viidud juhud. Valimi keskmine vanus oli 42,8 ± 26,9 aastat ja 56,0% olid mehed. Kõige enam vigastusi toimus novembris ja detsembris ning kellaajaliselt ajavahemikul 16.00–19.00. Domineerivad vigastused olid roidemurrud ja sääreluumurrud vastavalt 31,9%-l ja 28,4%-l juhtudest. Üldsuremus oli 23,3%. 81,5% surmlõpetest toimus haigla eel. Haiglasse jõudnute suremus oli 5,3%. Peamiseks surmapõhjuseks olid rasked ajuvigastused. Tüsistusi esines 8,5%-l juhtudest.Järeldused. Pea iga neljas mootorsõidukiõnnetuses vigastatud uuringuvalimi jalakäija suri. Valdav osa surmadest leiab aset sündmuskohal. Haiglasse jõudnute suremus on sarnane teiste riikidega. Õnnetuste sesoonne iseloom ja ööpäevane jaotumus väärivad tähelepanu liikluskorralduse parandamise aspektist

Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs

Taust ja eesmärk. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Eesti suurim traumakeskus, mille võimekus areneb pidevalt. Siiani on puudunud uuringud, millesse oleksid kaasatud kõik traumameeskonna aktivatsiooniga (trauma team activation, TTA) juhud PERHis. Uuringu eesmärk oli hinnata traumapatsientide demograafilisi ja kliinilisi andmeid ning ravitulemeid analüüsides kõiki PERHi viimaste aastate TTA-juhte. Metoodika. Retrospektiivselt kaasati uuringusse kõik PERHi TTA-juhud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni detsembrini 2018. Kogutud andmed sisaldasid demograafilist infot, ISSi (Injury Severity Score), TRISSi (Trauma and Injury Severity Score), patsiendi käsitlust, haiglas viibimise aega ja tulemeid. Esmane tulem oli 30 päeva suremus ja tegeliku suremuse võrdlemine TRISSi alusel oodatava suremusega. Tulemused. Kolmeaastase uuringuperioodi jooksul aktiveeriti traumameeskond 1029 juhul. Keskmine patsiendi vanus oli 39,3 ± 20,4 aastat ja 74,2% olid mehed. Läbivad ja tömbid vigastused moodustasid vastavalt 11,5% ja 88,5% juhtudest. Kõige sagedasem traumamehhanism oli kõrgusest kukkumine, mis moodustas 32,1% TTA-juhtudest. Keskmine ISS oli 10,3 ± 11,5 ning 24,7% haigetest olid raskelt vigastatud (ISS &gt; 15). Alkoholi leiti veres 31,1%-l juhtudest. 21,1% haigetest vajas erakorralist operatsiooni. Keskmine haiglas viibimise aeg oli 8,0 ± 15,2 päeva. 30-päeva üldsuremus oli 5,1%. Oodatav suremus TRISSi alusel oli 7,0%. Järeldused. Uuringu põhjal on PERHi hospitaliseeritud patsientide demograafiline profiil ja tulemid sarnased Skandinaavia traumakeskustega. PERHi traumasüsteem töötab paremini, kui TRISSi järgi prognoos seda näitab

Ampitsilliini-gentamütsiini ja penitsilliini-gentamütsiini kombinatsioonide võrdlus vastsündinu varase sepsise ravis

Töö eesmärgiks oli võrrelda ampitsilliini-gentamütsiini vs penitsilliinigentamütsiini kombinatsioonide kliinilist efektiivsust vastsündinute varase sepsise (VVS) ravis. Kahekeskuseline prospektiivne klastriga juhuslikustatud uuring hõlmas kõik VVS-kahtlusega alla 72 tunni vanused vastsündinud. Esimesel uuringuperioodil kasutati ühes keskuses ampitsilliini ja teises penitsilliini kombinatsioonis gentamütsiiniga. Beetalaktaamantibiootikumid vahetati, kui pooled haiged olid uuringusse lülitatud. Primaarne tulem oli ravi ebaõnnestumine (vajadus antibakteriaalse ravi muutmiseks 72 tunni jooksul) ja/või surm 7 päeva jooksul. Soole kolonisatsiooni hinnati perineumi kaape alusel. Tõestatud VVSi sagedus oli 4,9%. Ampitsilliini ja penitsilliini skeemide vahel ei olnud erinevust 72 tunni jooksul antibakteriaalse ravi vahetuse, 7 päeva suremuse ega ravi ebaõnnestumise osas. Ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga on võrdselt tõhusad vastsündinu varase sepsise empiirilises ravis. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):21−2

Ampitsilliini farmakokineetika enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel esimesel elunädalal

Eesti Arst 2022; 101(2):12

Baa, Baa, Black Sheep Have You Any Wool? Developing the RBV Through a Study of the New Zealand Merino Clothing Industry

This thesis explores how the traditional approaches to researching the Resource-Based View (RBV) do not fully address the heterogeneity within the participants of the research. Traditional approaches assume similar levels of knowledge, prioritisation, and value (awareness) are held across the participants. This thesis proposes that this similarity may not exist for every industry. Focused on the New Zealand merino clothing industry, this research employed two studies to determine the key characteristics and perceptions of the main players in the industry. Initially an industry profile is formed from secondary data sources, which covers the 30 years since the inception of the New Zealand merino clothing industry. This profile forms the basis for the interview sample and provides comparison for interview findings. Through the use of open-ended questions and a semi-structured interview process this thesis carried out interviews with the CEOs of thirteen New Zealand based merino clothing firms from throughout New Zealand. These interviews offered the participants the opportunity to express their perspectives on the resources they deem to be most important. The outcomes of these interviews are surprising; with the results questioning more assumptions of RBV research than just the similarity of awareness. Drawing together the analysis of the industry profile and the findings of the interviews, these two studies highlight a number of key findings. Most significantly, it is apparent that the majority of the interviewees do not perceive themselves as competing, though the industry profile indicates that the industry has a high level of competitive rivalry. Additionally, the firms do not appear to be differentiating themselves from one another, with few unique approaches utilised by the interviewees in regards to product, design, and business practice. Lastly, this thesis illustrates that these differences in perception between the industry profile analysis and the interview findings could be due to the ambition and future perspectives of the CEOs