Doktorantide teadustöö keele valikutest

On language choices amongEstonian doctoral studentsEve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep NemvaltsTallinn UniversityTo explain language choices in Estonian doctoral theses we conducteda survey on the views of doctoral students regarding the usage ofEstonian language in research and how this relates to their attitudestowards the usage of English language. We rely on the conceptof intercultural strategies, introduced by John Berry (1997) as anextension of his earlier concept of acculturation strategies. In ourstudy we consider Estonian doctoral students as members of smallEstonian language research community embedded in large albeit diverseEnglish language academic culture. We also assume that integrationwith academic world presumes in addition to understandingand knowledge building in English, wish to understand and expressscientific thoughts in Estonian too. It appears that doing researchin Estonian poses difficulties because doctoral students, especiallythose in natural sciences as compared to social sciences, cannot findright terms or concepts. However, doctoral students feel that scientificwriting is easier, more logical and nuanced in mother tongue.Still, more than third of all respondents admit having problems withsentence construction. We find that doctoral students who have practiceddifferent ways of doing science in Estonian (reading, writing,attending conferences), tend to assess their languages skills better.These are more likely social sciences doctoral students, as their researchtopics more often relate to studying Estonian specificity andthus overall scientific communication in Estonian is more intensein this field. Hence we find that doctoral students need systematicsupport in developing academic language in both Estonian and a foreign(often English) language

Tallinna Ülikooli katkestajate uuring

Kiirelt muutuv üleilmne majanduslik, tehnoloogiline aga ka sotsiaalne keskkond (sh elanikkonna vananemine) tekitab vajaduse kutse- või erialateadmiste ja oskustega inimeste järele, kes on valmis pidevaks enesetäiendamiseks. Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti silma positiivselt: 25–64-aastaste hulgas on 2014. aastal kolmanda astme hariduse omandanuid pea 40%, samas kui Euroopa Liidu vastav keskmine näitaja on 29,3%. Siiski katkestab Eestis ligi viiendik ülikooli astunutest oma õpingud enne lõpetamist (aastatel 2006–2014 oli katkestajate määr 14–20%). Käesolevat uuringut läbi viies ei käsitlenud me õpingute katkestamist pelgalt probleemina, kuna teataval määral ongi endale sobiva haridustee leidmine keeruline ja võib sisaldada katkestusi, mis aga ei pruugi olla lõplikud. Nii on ka varemalt leitud, et paljud Eestis õpingud katkestanud soovivad neid hiljem jätkata (Kukk, 2009). Samas on raske öelda, milline õpingute katkestamiste määr on n-ö normaalne ja säästmaks nii õppijate kui ka haridussüsteemi aja ja raha ressursse, on pingutused õpingute katkestamiste vähendamiseks vajalikud. Tallinna Ülikooli katkestajate uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised on õpingute katkestamise põhjused, kuidas näevad asjaosalised õpingute katkestamise protsessi ja kas ning milliseid lahendusi katkestamiste vähendamiseks välja pakuvad. Samuti palusime uuritavatel eristada katkestajate tüüpe Tallinna Ülikoolis

Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis

Primus projekti Õppija 2.0 uuring.Käesolev uuringuaruanne on üles ehitatud järgnevalt. Kõigepealt anname ülevaate uuringu kontseptuaalsest taustast ja analüüsi aluseks olevatest andmetest. Seejärel tutvustame empiirilise analüüsi tulemusi, seda kolmes osas. Esmalt kirjeldame, keda kõrgkoolide esindajad peavad oma õppeprogrammi sihtgrupiks ja kuidas kõrgkoolid üldse näevad mittetraditsioonilist õppijat. Seejärel analüüsime õppimisvõimaluste kättesaadavust, arvestades täiskasvanud õppijate kogemust ja kõrvutades seda kõrgkoolide esindajate intervjuudest kuulduga. Kolmandas osas lahkame põhjalikumalt vahetut õpikeskkonda ja õpetamisprotsessi, tuginedes siingi ühelt poolt täiskasvanud õppijate kogemusele ja teisalt koolide esindajate intervjuudele. Uuringu põhijäreldused toome ära kokkuvõttes. Uuring annab teavet õpetamisprotsessi kujundamiseks ja hariduspoliitiliste otsuste langetamiseks nii kõrgkooli kui riigi tasemel, et selle kaudu arendada kolmanda taseme õppe kvaliteeti lähtuvalt elukestval õppel põhineva ühiskonna vajadustest

Changes in leisure-time physical activity levels and perceived barriers among Estonian adults over a two-year period

The aim of this study is to describe the changes in leisure-time physical activity (LTPA) levels among the Estonian adult population in the years 2013–2015 in order to examine the relationships between LTPA level and socioeconomic status (SES) and health indicators, and also to explore perceived barriers to LTPA. Data from the National Physical Activity Survey were used. The sample consisted of 1009 participants aged 15–69 in 2013 and 1004 respondents in 2015. The proportion of Estonian adults exercising regularly at least four times per week increased from 39% in 2013 to 45% in 2015. Being in the older age groups increased the odds for physical inactivity 2.07–4.74 times compared to the youngest age group (15–24) (p<0.01). Having primary, basic, or secondary education increased the odds of being inactive 2.33–3.14 times compared to respondents with higher education (p < 0.01). The most prevalent barriers to physical activity reported by inactive adults were: 1) the absence of interest or unwillingness to make an effort, 2) tiredness at work, and 3) lack of time. In conclusion, despite a slight positive trend, LTPA levels are low. As the perceived barriers depend on age, public health strategies should involve age-specific solutions, especially for older adults

Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis

Siinse uuringu ülesandeks oli analüüsida täiskasvanud õppijate kogemusi ja ootusi seoses kõrgkoolis õppimisega, õpikeskkonnaga, ning õpingute ja muu elu ühendamisega. Eestis on sarnast, spetsiaalselt täiskasvanud õppijate kogemusele keskenduvat uuringut varem läbi viidud 2007. aastal, mil Tallinna Ülikooli professor Ellu Saare juhtimisel töötati Euroopa Liidu 6. raamprogrammi rahvusvahelise uurimisprojekti „Elukestval õppel põhineva ühiskonna poole Euroopas: haridussüsteemi roll” ehk LLL2010 raames välja ja viidi kolmeteistkümnes Euroopa riigis läbi esimene formaalharidussüsteemis õppivate täiskasvanute uuring. Eestis küsitleti 2007. aastal toimunud uuringu raames 1000 õppijat, kellest 250 omandas kõrgharidust. Nende andmete põhjal on avaldatud mitmeid originaalseid uuringuid ja analüüse. Nüüdseks on toonased, veel majanduskasvu ajal kogutud andmed kaotanud oma aktuaalsuse – enamus siis õppinuid on juba kooli lõpetanud, uute õppijate kooli astumine on aga langenud globaalse majanduskriisi aega. Kuidas mõjutab see kontekst tänaseid täiskasvanud õppijaid? Mil moel erinevad eri tüüpi kõrgkoolides õppivad tudengid? Kas lastega ja lasteta tudengid pühendavad õpingutele ühepalju aega? Kui töötaval tudengil on samal ajal täita nii koolitöö kui palgatöö ülesandeid, siis kumma seab ta oma prioriteediks? Mida tähendab täiskasvanud õppijatele kõrgharidus – miks nad seda omandavad? Millised on nende ettepanekud kõrgkoolide õppijasõbralikumaks muutmiseks?http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Taiskasvanud_oppija_2.pd

Leisure-time Physical Activity Among Different Social Groups of Estonia: Results of the National Physical Activity Survey

According to the Eurobarometer (European Commission, 2010), 39% of the Estonian adult population is not physically active at all. This percentage is relatively high compared to other countries that are culturally close to Estonia; the corresponding figure of close neighbors Finland and Sweden is below 10%. The article aims to present the results of a survey of physical activity (n=1,009) conducted in Estonia in 2013 and analyzes physical activity levels across various social groups. The results of the article show that employment, age, education, and ethnicity are important factors for engaging in leisure-time physical activity in Estonia. Non-ethnic Estonians, the less educated, the elderly, the unemployed, and those on maternity leave are less engaged in regular leisure exercise than people in other social groups. The results of the article were used to develop Estonia’s Sports 2030 strategy