Põllumajanduslik kõrgharidus täna ja homme

Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis

Minimeeritud mullaharimine ja haljasväetised jätkusuutlikele maheviljelussüsteemidele

The introduction of activities of project TILMAN-ORG (2011- 2014

Mulla ABC. 5. osa

Struktuursus on mulla omadus pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks, mida eraldavad üksteisest poorid ehk tühimikud. Mulla struktuursust ei tohi segi ajada tekstuuri ehk lõimisega, mis näitab erineva suurusega osakeste suhtelist osakaalu mullas, samal ajal kui struktuuriagregaatide puhul on need üksikud osakesed kleepunud või liidetud suuremateks või väiksemateks sõmerateks. Mulla struktuursus määrab vee ja õhu mulda sisenemise ja mulla läbimise kiiruse, mis omakorda mõjutab näiteks vee ja toitainete kättesaadavust taimedele ning mullaorganismide elupaika

Effects of organic versus conventional farming on different chemical soil parameters in Estonia

A five-year experiment results, have shown that fertilizer amendments are needed for preserving the nutrient balance in the soil. A combination of cattle and green manure, crop rotation and other organic farming practices, with chemical fertilizer amendments could suppose a sustainable solution for maintaining a correct nutrient balance in the soil in long term, better than both farming systems, conventional and organic, by separate

Talviste vahekultuuride haljasväetiseks kasvatamise mõju vihmaussidele

Vihmaussidel on oluline roll mullaviljakuse kujunemisel. Nende elutegevuse tagajärjel paraneb orgaanilise aine mineralisatsioon ja lagunemine. Vihmausse peetakse keskkonna hindamise oluliseks vahendiks tänu pidevale kontaktile mullaga, mulla vee ja selles lahustunud sooladega (Ivask, 1996). Vihmaussikoosluste ja struktuuri põhjal saab teha järeldusi põllumajandusliku tegevuse mõjust muldadele. Liikide arv, biomass ja koosluse ökoloogiline struktuur on põllumajanduslikes muldades üks olulisemaid parameetreid, määramaks mulla saastatust ja olukorda (Paoletti, 1999). Vihmausside aktiivsus ja biomass sõltub oluliselt majandamisviisist ning seeläbi mullaharimisest, orgaaniliste või mineraalsete väetiste lisamisest ning mulda viidava orgaanilise aine kogusest. Väetamine üldjuhul soodustab vihmausside levikut, kuna väetiste lisamine mulda suurendab nende toiduvaru ning loob soodsamad tingimused vihmausside arenguks. Liblikõieliste lisamine külvikorda mõjutab arvukust positiivselt (Jordan jt., 2004) ning monokultuuride kasvatamine võib olla levikut piiravaks teguriks (Ventiš., 2011). Vihmausside arvukust, massi ja mitmekesisust mõjutavaid tegureid on palju uuritud. Enamasti on peamiseks uurimisalaks mullaharimise (Peigne jt., 2009), orgaaniliste ja mineraalsete väetiste (Jordan jt., 2004) ning mahe- ja tavaviljeluse mõju vihmausside arvukusele ja biomassile (Ivask jt., 2007). Talviste vahekultuuride mõju vihmaussikooslusele on senini vähe uuritud. Antud uurimistöö eesmärgiks oli selgitada vahekultuuride haljasväetiseks kasvatamise mõju vihmausside arvukusele, massile ja liigilisele koosseisule maheviljeluslikus külvikorras

Soil chemical properties under different nutrient managements in Estonia

A five years research run at the experimental station of the Estonian University of Life Sciences in Eerika, Tartu, Estonia since 2008 on Albic Stagnic Luvisol soil, compared the evolution of different elements (Corg, N, P, K) in soil with time, on the basis of conventional and organic farming. For this aim, 80 plots under the same crop rotation (pea, potato, barley, red clover and winter wheat) were divided as follows: 40 cultivated under conventional farming system with different concentrations of mineral fertilizers (20 without addition of chemical fertilizers: N0P0K0; and 20 with a final concentration equals to N125P25K95) and the remaining 40 plots cultivated under organic farming conditions with winter oil-rape after pea, winter rye after potato and ryegrass after winter wheat as cover crops. In addition, 20 of them (ORG. II) received yearly 40 t ha-1. Results showed that after five years the concentration of organic carbon (Corg) in the soil decreased for all the treatments except for the ORG. II which slightly increased. In the case of total nitrogen (N) and plant available phosphorus (P) the conventional plots with addition of fertilizers (N125P25K95) showed a better respond, with lower year-to-year losses of N, and an slightly increase in the concentration of P. Finally, plant available potassium (K) in the soil, decreased significantly (P<0,05) with time for all the treatments, being less pronounced in the case of the N125P25K95 and the ORG. II plots. According with the results, the addition of cattle manure may help to improve the Corg in the soil, but it is not enough for maintaining a positive nutrient balance in the soil. In conclusion mineral nutrient amendments combined with organic farming practices like the incorporation of manure, may help to maintain and improve in some cases the nutrient levels in the soil with time

In crop rotation green manures as winter cover crops enhance ecosystem services of farming

Organic farming systems should be characterized by excellent soil fertility management to keep plant nutrient cycles short and as closed as possible. Therefore, it is extremely important to establish growing systems that have rotations with appropriate crops and intercrops to ensure fertile and biologically active soils, to enhance biodiversity and to provide high quality crop yields. Locally available organic fertilizers include green manures and animal manure. The influence of green manures as intercrops and these combined with composted cattle manure on soil properties, biodiversity indicators and crop yields was studied in a crop rotation experiment in three organic systems at the Estonian University of Life Sciences

Talvised vahekultuurid parandavad külvikorras mulda

Igasuguse põllumajandustootmise, sealhulgas mahetootmise võtmeküsimuseks on kestliku mullaviljakuse tagamine. Mahetootmine põhineb kohaliku taastuva ressursi tasakaalustatud kasutusel ning mullaviljakuse tagamiseks on väga tähtis hoolikalt läbimõeldud ja kohalikesse tingimustesse hästi sobiv külvikord. Külvikorra põhikultuuride vahel on mulla orgaanika ja taimetoitainete varu täiendamiseks otstarbekas kasutada vahekultuure, mis külvatakse peale põhikultuuri koristamist. Vältimaks sügis-talvist taimetoitainete väljaleostumist tasub vahekultuurideks kasutada talvituvaid kultuure nn. talviseid vahekultuure, mis siis enne külvikorrakultuuri külvi mulda viiakse. Seega ei kasvatata vahekultuure mitte otsest müügikasu vaid esmalt ikka mullaparandamist silmas pidades, sest viiduna mulda enne põhikultuuri toimivad nad haljasväetistena (Fageria jt., 2005). Eestis on talviste vahekultuuride rolli külvikorras vähe uuritud. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli selgitada talviste vahekultuuride ning nende ja kompostitud lehmasõnniku mõju mullaomadustele viieväljases külvikorras erinevates maaviljelussüsteemis

Viljelusviisi mõju mulla mõningatele füüsikalistele omadustele

Üheks olulisemaks Eesti muldade funktsionaalsust kahjustavaks teguriks on muldade tihenemine, mille põhjustajateks on nii raske põllumajandustehnika kui ka valed viljelusvõtted ning ühekülgsest mineraalväetistega väetamisest tingitud mulla struktuursuse nõrgenemine. Tihenemise tulemusena väheneb mulla poorsus, vee ja õhu liikumine mullas (Bakken jt., 1987) ning taimed ei suuda nõrgenenud juuresüsteemi tõttu omastada vajalikke toitaineid. Selle tulemusena väheneb saak ning tekib oht toitainete leostumiseks keskkonda. Mulla kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks on tavaviljelusele alternatiiviks maheviljelus läbi viljavahelduse, orgaaniliste väetiste kasutamise ning keskkonnasõbraliku taimekaitse. Töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab kasutatav viljelusviis muldade füüsikalisi omadusi, nagu poorsus ja penetromeetriline takistus