Флора Эстонской ССР. 5

„Eesti NSV floora“ V köites lõpetatakse mailaselaadsete seltsi käsitlemine (kuus viimast sugukonda) ning võetakse vaatlusele järgmised seltsid (A. Grossheimi süsteemi järgi): teelehelaadsed, kuuskheinaIaadsed, vesitähelaadsed, magunalaadsed, kuldkannilaadsed, kõrvitsalaadsed ja kellukalaadsed. Kellukalaadsete seltsist esitatakse käesolevas köites ainult kaks sugukonda - kellukalised ja lobeelialised, nimetatud seltsi kuuluva liigirikka korvõieliste sugukonna käsitlus aga moodustab iseseisva köite. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on püütud järgida rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti ning käsitletud taksonite valikul eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jagatud järgmiselt: vesihernelised, kuuskheinalised, kellukalised, lobeelialised - V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötaja; raudürdilised ja huulõielised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; teelehelised - E. Lellep, TRÜ botaanikaaia juhataja; võrmilised ja soomukalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; vesitähelised - L. Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanikasektori juhataja; magunalised, reseedalised ja kõrvitsalised - J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse kabineti juhataja; ristõielised - V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; keraslillelised, kuldkannilised, kannikeselised, begooniaIised ja vesipipralised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja. Joonised ja levikukaardid on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, Melanie Arrak, G. Muuga ja Salme Tuulse. Köite toimetajaks oli S. Talts

Флора Эстонской ССР. 4

„Eesti NSV floora“ IV köites jätkub roosilaadsetest põlvnevate seltside käsitlemine, alates rohkeliigilisest araalialaadsete seltsist ja lõpetades mailaselaadsete seltsi mailaseliste sugukonnaga. Õite ehituses on märgata mitmeid arenemissuundi. Araalialaadsed ja madaralaadsed on kohastunud putuktolmlemisele. Neil on võrdlemisi kompaktseteks õisikuteks koondunud, kahekordse liitlehise õiekattega väikesed, mõnikord nõrgalt sügomorfsed õied. Seltse pöögilaadsed, porsalaadsed ja pähklipuulaadsed iseloomustavad redutseerunud õiekate ja urbadeks koondunud tuultolmlevad õied. Seltsidele õlipuulaadsed, emajuurelaadsed ja mailaselaadsed on jälle iseloomulik putuktolmlemine ning suhteliselt suurte üksikute või hõredateks õisikuteks koondunud liitlehise kattega õite esinemine. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Liikide kahesõnaline nimetamine on rangelt sisse viidud ka eestikeelsetesse taimenimedesse (erandiks on monotüüpsete perekondade esindajad). Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud 1954. a. ja 1959. a. rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti, kuid on arvestatud ka samas lubatud vabadust kasutada mõnede sugukondade ebareeglipärast nime ja jääda isikunimedest tuletatud liigiepiteetide puhul suure algustähe juurde. Käsitletud taksonite valikul on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Kultuurtaimed ja juhuslikud tulnukad on tähistatud vastavate märkidega. Liikide diagnoosid on koostatud valdavalt kohaliku materjali põhjal. Levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile (1. joon.). Levikukaardid on autorite koostatud. Kaartide koostamiseks on kasutatud nii kirjanduses ja herbaariumides leiduvaid andmeid kui ka muid materjale, eriti K. Eichwaldi ja G. Vilbaste vastavaid kartoteeke. Üldleviku iseloomustamisel on harilikult lähtutud „Nõukogude Liidu flooras“ kasutatud floristilistest valdkondadest (2. joon.). Andmed majandusliku tähtsuse kohta põhinevad enamasti kirjandusel. Põhiline töö on autorite vahel jaotatud järgmiselt: araalialised, sarikalised, kontpuulised, kuslapuulised, madaralised, uniohakalised, muskuslillelised, kaselised, emajuurelised ja ubalehelised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; palderjanilised - K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; tobiväädilised, kassitapulised, siniladvalised, vesilehelised, karelehelised ja maavitsalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pöögilised – A. Kalda, bioloogiakandidaat, Tartu Riiklik Ülikool; koerakoolulised - S. Talts ja L. Viljasoo; porsalised ja mailaselised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; pähklipuulised ja õlipuulised - A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; angervarrelised – J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse ja kodu-uurimise kabineti juhendaja. Joonised valmistasid kunstnikud Eevart Arrak, M. Arrak, E. Maaser, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetajaks oli M. Kask