Value Generation Through Public Procurement of Innovative Earth Observation Applications: Service-Dominant Logic Perspective

This article investigates how the implementation of a national space strategy in partnership with supranational organizations affects the development of service ecosystems of Earth Observation (EO) applications. The subject is studied through the lens of a service-dominant logic perspective, a meta-theory that seeks to explain how economic value is cocreated in business-to-business markets. Qualitative empirical research was conducted in three emerging space countries-Slovakia, Latvia, and Estonia-to understand how value-creating resource integration processes involving space downstream companies and their potential end-users are affected by adding the European Space Agency (ESA) to the ecosystem. The study's findings showed that the catalytic procurement of prototypes of new EO applications through ESA is connected to multilevel institutional changes in relevant service ecosystems. ESA's involvement facilitates more intensive interaction between EO companies and their targeted customers in dyadic relationships. Value cocreation processes are influenced by micro-, meso-, and macrolevel institutions. The study highlights the linkages between ESA's involvement and the purposeful entrepreneurial efforts of EO companies to change prevailing institutional arrangements. This institutional work is aimed at reconfiguring institutional arrangement at the mesolevel to make it more supportive to value-creating resource integration activities between actors in a service ecosystem.</p

Suured rahvusvahelised teaduskeskused innovatsioonivõimendajatena – mikro- ja mesotasandi efektid Euroopa Kosmoseagentuuri näitel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone20. sajandi teisest poolest alates on suured rahvusvahelised teaduskeskused (STK), näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), muutunud teaduse arengus üha olulisemaks. STK-d paistavad silma oma erakordsete mastaapide, uurimis¬ülesannete keerukuse ja eksperimentide kestuse poolest, eeldades rahvusvahelist koostööd ja STK-ga seotud riikide valitsuste pikaajalist toetust. STK liikmesriikide ees seisab ülesanne mõõta liikmelisuse mikro- ja mesotasandi efekte STK-desse investeeritavate vahendite paremaks suunamiseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk ongi senisest paremini mõista STK hangetest tulenevaid erinevaid mikro- ja mesotasandi efekte majanduses. Väitekiri põhineb kolmel rahvusvahelistes teadusajakirjades publitseeritud originaal¬uuringul, mis käsitlevad STK hangetest tulenevate mikro- ja mesotasandi efektide erinevaid aspekte. Töö empiiriline kontekst on ESA liikmelisus. STK kujutab endast uue teadmuse loomise eripärast režiimi majanduses. STK toimib süsteemse innovatsioonivõimendajana, mis aitab ületada erinevaid majandusteooriatest tuntud turu-, süsteemi- ja siirdetõrkeid. Nõudluse kujundamine turgude loomise ja arengu toetamiseks on üks STK rolle, millest on kirjanduses seni harva juttu olnud ning seetõttu käesoleva töö fookuses. STK mõjude hindamise praktikas kasutatakse ennekõike väljundite lisanduvuse kontseptsiooni, rakendades seda mikrotasandil. Käesolevas töös osutati mitmetele metodoloogilistele ja andmete kvaliteedist tulenevatele probleemidele, mis seavad kahtluse alla selliste uuringute usaldusväärsuse. Doktoritöös vaadeldakse veel STK seoseid teadmusmahukate, piiratud ressurssidega ettevõtete rahvusvahelistumise protsessiga, aga ka institutsioonilise muutusega, mis kaasneb uute turgude kujunemisega. Käesoleva töö tulemuste alusel tehakse ettepanek STK liikmelisuse majanduslike efektide hindamisel senisest oluliselt rohkem keskenduda mikro- ja mesotasandi käitumusliku lisanduvuse kontseptsioonidele.From the second half of the 20th century, Big Science centres, such as the European Organization for Nuclear Research (CERN) and the European Space Agency (ESA), have become crucial for the advancement of scientific research. Big Science organisations stand out in terms of the unique size of their facilities and the complexity or duration of their experiments, which require long-term governmental commitment, often through international co-operation. Big Science member states confront the challenge to measure various firm (micro) and industry (meso) level effects from the membership in order to better manage the national contributions to Big Science. This thesis aims at adding to current knowledge on various micro- and meso-level effects from collaboration with Big Science. The thesis is based on three original research papers that study different aspects related to micro- and meso-level effects from collaboration with Big Science. The empirical context of the study is ESA. Big Science is a specific knowledge generation locus in the economy. Big Science is a systemic innovation intermediary that has multiple roles in order to address a range of theory-based market, systemic, and transformational failures. The articulation of demand for creating markets – highlighted in this thesis – is one of the roles that has received less attention in earlier literature. The current evaluation practice tends to rely on the micro-level output additionality concept for measuring the effects of Big Science. The thesis points at various methodological and data quality issues that undermine the credibility of such evaluations. Also, the thesis describes the roles of Big Science in the internationalisation process of knowledge-intensive resource-constrained firms and in institutional change, which accompanies market formation processes. The findings of the study call for a more widespread use of micro- and meso-level behavioural additionality in the evaluations of Big Science membership.https://www.ester.ee/record=b538835

Teostatavusuuring

Teostatavusuuringu eesmärkideks oli projekti RITA1 KAUGSEIRE arendussuundade (maastikutulekahjude, veetaseme, põllumajandusmaade kasutuse ja ehitustegevuse järelvalve seire) raames välja töötatud prototüüpide kohta: 1) välja selgitada analoogsete rakenduste pakkujad Euroopas ja kirjeldada edulugusid 2) välja selgitada loodud prototüüpide kommertsialiseerimist toetavad ja piiravad tegurid eri kasutusjuhtude puhul 3) analüüsida loodud prototüüpide kasusid lõppkasutajatele