Kahesuunalise keelekümblusprogrammi kasutuselevõtt ja arendus Eesti lasteaedades ruumilisest vaatenurgast. Ressursid ja riskid

Ethnic and racial segregation is a common challenge around the world, and resistance to school integration is all too familiar. Exceptions to these patterns thus merit special attention, particularly in contexts where communities have maintained high degrees of separation for generations. In Estonia, where the dominant Russian-speaking minority throughout the Soviet period seldom learned the language, (re)independence in 1991 reversed the ethnic power structure and left most Russian residents with little to no competency in the sole official language of Estonian

Teachers as Language-Policy Actors: Contending with the Erasure of Lesser-Used Languages in Schools

On the basis of an ethnographic study of the Võro-language revitalization in Estonia, this article explores the way teachers function as policy actors in the broader context of the school. As policy actors, the language teachers\u27 appropriation of regional–language policy helps simultaneously to reproduce and challenge existing ideologies in the school environment. I explore the teachers\u27 understandings of their power and freedom to inform their navigation of the circumscribed choices offered in a post-Soviet educational system. [language, anthropology of policy, teachers, Baltic

Keeleökoloogia ja mitmekeelne haridus

The fiftieth anniversary of Haugen’s pioneering publication on the ecology of language provides an ideal opportunity to reflect on some of the promising new trends within recent research on multilingual education that centers linguistic ecology. The research explored in this article takes up linguistic ecology as a primary lens to understand a range of linguistic phenomena, particularly in contexts of dynamic change within the focus community. This article highlights three developments within linguistic ecology research over the last fifteen years that reflect the continuing relevance and contributions of this framework for multilingual education: (1) the focus on higher education, (2) translanguaging, and (3) rights and sustainability. The first section provides an overview of the defining aspects of linguistic ecology – its holism and dynamism – as well as foundational aspects of the ecology of language research in education and concludes with prospects for future research

"Multicultural teaching in the early childhood classroom: Approaches, strategies, and tools, pre-school to 2nd grade"

21. sajandi koolid Ameerika Ühendriikides on enneolematute rahvastikumuutuste paigaks, sest õpilaskonna keeleline, etniline, religioosne ja rassiline mitmekesisus üha süveneb. Sellise kiiresti areneva mitmekesisusega toimetulekuks juhindutakse koolides multikultuurilisuse põhimõttest, mille kohaselt on kõigi ühiskonnarühmade liikmetel võrdsed õigused. Mariana Souto-Manningu raamat "Multicultural teaching in the early childhood classroom" (2013) annab ülevaate, kuidas rakendada seda põhimõtet lasteaiast kuni teise klassini. Iga peatükk algab metoodilise käsitluse lühitutvustusega ja kasutusvõimaluste ülevaatega, millele järgnevad soovitused selle kohta, kuidas mõnd meetodit kasutada ning millised probleemid võivad sellega kaasneda. Seejärel esitatakse näiteid meetodi rakendamise kohta koos õpetajate kommentaaridega. Metoodikapeatükkide lõpus kommenteerib autor lühidalt õpetajate toodud näiteid ja esitab viiteid lisalugemisele

Who are you? Who, who! Who, who! [7th grade]

The goal of this unit is for students to write their own personal narrative. Students will understand that writing a personal narrative is not only applicable to the classroom. They will understand the value of reflecting on past experiences and use that knowledge in the future. They will take an essay through all five steps of the writing process (pre-writing, drafting, revising, editing, and publishing). Throughout the unit, students will be introduced to and apply new strategies to their own writing to help with pre-writing, revising and editing. These strategies will improve their writing, and students will be able to see the value in using them. Students will also practice their command of standard conventions of the English language. The long-term goal is for students to be able to complete an essay on their own and finish with a polished piece of writing. At the end of this unit, students will also have a better idea as to how to create a “good” piece of writing versus just hoping to “be lucky.

Hariduse dünaamikast

Sõdadevahelisel Eestil ei ole ette näidata ülearu palju akadeemilisi naisi, kelle karjäär viis Eesti maailmakaardile. Seda enam on põhjust tähele panna "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud Hilda Taba doktoriväitekirja „The dynamics of education: A methodology of progressive educational thought” (1932) tõlget eesti keelde. Kõnealuses raamatus tutvustab Hilda Taba oma vaateid haridusele ja õpilaste arengule, andes ülevaate toonases haridusteaduses rakendatud meetoditest ja teooriatest ning kritiseerides nende valguses õppeainete korraldust ja õppekavade ülesehitust. Ta on kategooriliselt vastu valmistõdede edastamisele ja õppesisu mõõdutundetule laiendamisele, leides, et õppekava planeerimise eesmärk peab olema õppija kumulatiivne, järjepidev ja katkematu areng

Eessõna

Kooskõlas muutustega mujal maailmas on viimastel kümnenditel hoogustunud ka Eestis indiviidi uurimine, kasvanud õpetaja elu ja tööd käsitlevate uurimuste hulk ning paranenud nende kvaliteet. Haridusvaldkonna üheks keskseks uurimisobjektiks on kujunenud õpetaja isiksus, tema käitumine ja tegevused ning nende koosmõju õpilaste arengule ja õppeprotsessile (Guskey, 2002). Õpetajate töö ja elu uurimisel peetakse oluliseks käsitleda kogemusi, mida õpetajad on omandanud tegevõpetajaks saamisele eelnenud koolipraktikast ja enda kooliajast. Nii leiab Goodson, et õpetajaid tuleb uurida nii klassi koosseisu, soo, etnilise päritolu kui ka sotsiaalse tausta, elukogemuste ja sotsiaalsete suhete põhjal (vt selles numbris). Selliseid uurimusi tutvustatakse ka Eesti Haridusteaduste Ajakirja praeguses vabanumbris. Temaatiliselt võib jaotada artiklid neljaks. Esiteks leidub uurimusi, mille keskmes on indiviidi, sh õpetaja varasemad kogemused ning nende mõju tema hilisemale elule ja tegevusele. Teine osa uurimustest käsitleb õpetajate ja üliõpilaste praktilisi õpetamis- ja õppimiskogemusi. Kolmandaks on teema "Muukeelne õpilane ja multikultuuriline õpetamine" alla koondatud uurimused viimaste kümnendite olulisimatest haridusuuendustest Eestis (üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega gümnaasiumides) ja nende mõjust õpilase identiteedile. Neljandaks, ajakirja viimases osas tutvustatakse aasta jooksul ilmunud uudiskirjandust: haridusterminoloogiat käsitlevaid teatmeteoseid