Keystone species Chydorus sphaericus in shallow eutrophic Lake Võrtsjärv (Estonia) – 56 years of continuous zooplankton monitoring and research

Presentation at the 11th International Shallow Lakes Conference, Estonia 11.-16.06.2023.This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963, by Estonian Ministry of the Environment through the state monitoring programme, and also from the Estonian Research Council grant PRG1167.This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 951963, by Estonian Ministry of the Environment through the state monitoring programme, and also from the Estonian Research Council grant PRG1167

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud põhiliste liikide osas on viimastel aastatel püsinud heal, mõnede liikide osas isegi väga heal tasemel. Aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010; 2012). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on samuti hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. 2014. aastal osutus klaasangerja hind Euroopa turul erakordselt madalaks, mis võimaldas Võrtsjärve asustada läbi asustamise poole sajandi pikkuse ajaloo arvult teise koguse. Arvestades aga tänapäevast asustusmaterjali kvaliteeti võib julgeelt väita, et see oli suurim kogus angerjat, mis ühel aastal Võrtsjärve lastud. 2014. aasta oli Võrtsjärve jaoks eriline selle poolest, et tavapärast kevadist suurvett praktiliselt ei olnud, mis mõjutas kogu järve elustikku sh kalastikku. Tänu madalamale veeseisule angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäid endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Angerjasaakide suhtelist madalseisu leevendab püügiõiguse tasu vähendamine 2/3 võrra alates 2012. aastast ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. Käesolev aruanne võtab kokku 2014. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2014. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2015. ja 2016. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt). 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust. 1.10. Anda soovitused peenkala mõiste määratlemiseks. 1.11. Pakkuda välja metoodika mõõdulise kala kaaspüügiprotsendi arvuliselt kaalulisele määrale üleminekuks. 1.12. Analüüsida kalapüügieeskirja § 11 p 2 põhjendatust. 1.13. Kirjeldada Võrtsjärvel enimkasutatavaid mõrdu ning nende paigutust. Uurimistöö vastutav täitja oli teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magistrid Priit Bernotas ja Maidu Silm ning Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa ja Erik Saaremaad ning mitmeid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Suur tänu ka kalur Enn Kellale, kelle käest on saadud Võrtsjärvel kasutatavate mõrdade algsed joonised. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia sh ettekasvatatud angerjate keemilist märgistamist. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna ja KKM kalavarude osakonna poolt korraldatud aruteludel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud TÖÖVÕTULEPING nr 4-1.1/14/95. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Kesku

An Invited Reply to: A Comment on: Migrating silver eels return from the sea to the river of origin after a false start (2021) by Tambets M et al

publishedVersio

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on hea. Angerjas, kelle püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6- 12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme tõus vähendanud angerjapüügi tulemuslikkust ja pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta kevadel. Õnneks leevendab seda olukorda nii püügiõiguse tasu vähenemine ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. 2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG projeki raames eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et suur osa angerjaid saab võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata. Kahjuks kerkis möödunud aasta jooksul üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve kutseliste kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige püügiandmete esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks sorteerimise nõue jt küsimused, mis seni pole mõistlikku lahendust leidnud. Käesolev aruanne võtab kokku 2012. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2012. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2013. ja 2014. aastaks. 4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. Samuti koostada raporti eelnõu 18.09.2007. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks artiklis 9 kohaselt. Raporti koostamisel arvestada Euroopa Komisjoni kalandus- ja vesiviljeluse komitee töögrupis koostatud juhendit. 6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt). 7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein Puuritsat ja Leo Aasat ning paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel osaleti ka ICES angerja töögrupi seminaril Taanis, milleks täiendati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaadet 2012. aasta andmetega. Samuti osaleti ettekandega maailma kalanduse kongressil Edinburghis angerja arvukuse hindamise uue meetodi rakendamisest Eesti väikejärvedel “An indirect method to estimate the abundance of European eel in shallow lakes based on mark-recapture data and CPUE of long lines”, mille autoriteks olid Ain Järvalt, Priit Bernotas ja Meelis Kask. Samuti osaleti Eesti sisevete kalandust käsitlevate ühisettekannetega konverentsil BALWOIS 2012 Ohridis (Makedoonia). Projekti põhitäitjad Priit Bernotas, Meelis Kas ja Maidu Silm võtsid osa Bergenis toimunud ICES konverentsist.Keskkonnaministeeriu

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on hea või isegi väga hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme kõrgperiood vähendanud angerjapüügi tulemuslikkust ja pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta kevadel. Aasta 2013 oli eelnevatest veevaesem ja tänu sellele ka angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäävad endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Õnneks leevendab saakide madalseisu nii püügiõiguse tasu vähenemine, angerja esmakokkuostu hinna tõus ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. 2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG III A North EELMIG projekti raames eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et suur osa angerjaid saab võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata. Juba möödunud aastal kerkis üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve kutseliste kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige püügiandmete esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks sorteerimise nõue jt küsimused, mis loodetavasti peale korduvaid ühiseid arutelusid leiavad lahenduse 2014. aastal. Käesolev aruanne võtab kokku 2013. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2013. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2014. ja 2015. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmad jt). 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 4 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa, Enno Kella, Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein Puuritsat, Tõnu Kleini ja Leo Aasat ning paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.Keskkonnaministeeriu

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 3.1 «Ühistegevused» tegevuse «Muud ühistegevused». Projekti (Peadirektori käskkiri nr 17-6/273) aruanne

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008) tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Tuleb anda hinnang tõketele (paisud, tammid, turbiinid) rändeteedel nii üles kui allavoolu. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat nii järve- (yellow eel) kui ka rändangerja (silver eel) faasis selleks, et määrata tegelik väljapääsenute hulk vesikonniti ja hinnata püügivaru eraldi järve- (yellow eel) ja rändangerja (silver eel) osas. Kuna iga liikmesriik pidi raporteerima tegevustest, mida EMP ette nägi hiljemalt 30. juuniks 2012 (määruse 1100/2007 art. 9), oli projekti esimese osa kõige olulisem tulemus kogutud andmestik, mille alusel eeltoodud kohustust täita. Antud ülesannete täitmisest sõltus otseselt ka lisatoetused angerjate asustamisse meie järvedesse. Peaeesmärk on suurendada oluliselt angerjakasvatust looduslikes vetes ja tema väljarännet e liigi taastootmist, millega kaasneb proportsionaalselt ka püügivaru ja saakide suurenemine. Projekti käigus selgitati eeskätt angerjakasvatuslike väikejärvede (Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv) angerjavaru märgistamise - taaspüügi meetodil ning hinnati angerjate väljarännet kogu püügiperioodi jooksul. Saadud tulemused võimaldasid määrata rändangerjate väljapääsu osakaalu ja kas see on Euroopa Komisjoni määrusest tulenevate nõuetega (40%) kooskõlas. Teaduslikult tõestatud tingimuste täitmise korral on neile järvedele võimalus taotleda angerja asustamisse kuni 50% ulatuses lisafinantse ka järgmise raamprogrammi perioodil. Kolmandik asustamise rahalisest mahust laekub otseselt kutselise püügil kasutatavate mõrdade püügiõiguse tasust antud angerjajärvelt. Üheks projekti eesmärgiks oli ka erinevate mõrratüüpide katsetamine angerja-kasvatuslikel veekogudel tagamaks jätkusuutlikku kalamajandust. Enne projekti algust on eeltoodud järvedel lubatud püüda vaid ääremõrdadega, mille suu kõrgus on järveti 1 m kuni 3 m. Arvestades nende järvede sügavust andsid uurimistulemused aluse muuta seadusandlust püüniste suu kõrguse osas muutmaks püügi hooajati efektiivsemaks. Näiteks on käesoleval ajal lubatud püüda Kuremaa järvel nüüd kolme mõrraga, mille suu kõrgus on kuni 6 m. Samas on kehtiva seadusandluse alusel lubatud praegu püüda ka väikejärvede väljavooludel. Lisaks hinnati muid võimalikke angerja väljarände takistusi järvede väljavooludel. Käesoleva projekti toel kaitsti kaks magistrikraadi Priit Bernotas „Uus meetod angerjavaru hindamiseks Eesti järvede näitel” (2012) ja Maidu Silm „Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanus ja kasv Eesti järvedes”(2013) ning üks bakalaureusekraad Maidu Silm “Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanuse määramine ja kasvukiirus Eesti järvedes” (2011). Uurimisgrupp tänab kutselisi kalureid Mati Kärmast Kuremaalt, Kalle Bruusi Saadjärvelt, Mati Evertit Kaiavere järvelt, Igor Kelti, Märt Ploomipuud ja Mait Klaassenit Vagula järvelt, kellega koostöös käesolev projekt sai läbi viidud.Euroopa Kalandusfon

An indirect method to estimate the abundance of European eel in shallow lakes based on mark-recapture data and CPUE of long lines

Euroopa angerja arvukus on aastakümneid vähenenud (Dekker 2012). Sellest tulenevalt on angerja kui ohustatud liigi uurimine ja kaitse hädavajalik. Euroopa komisjoni määruse nr 1100/2007 artikli 9 kohaselt peab olema tagatud rändangerja 40% väljaränne, mistõttu angerja arvukuse ja migratsiooniteemalised uurimused on möödapääsmatud. Angerja arvukust vaid saakide põhjal hinnata on keeruline või isegi võimatu. Seetõttu põhinevad peamised varude hinnangud märgistamise-tagasipüügi meetodil. Mainitud metoodika on küll üsna täpne, kuid samas kulukas ja töömahukas. Püügimõõdus angerja (TL > 50cm) arvukust on võimalik hinnata ka kasutades olemasolevaid püügiandmeid ning võttes arvesse märgistamise-tagasipüügi tulemusi. Antud töö eesmärgiks on hinnata angerjavaru sarnastes järvedes, kasutades selleks põhjaõngejadade saakide andmeid. Eestis on püük õngejadadega nii sise- kui rannikuvetes üsna populaarne. Kalapüügiseadusest tulevnevalt on viimase kahekümne aasta jooksul kogutud nii harrastus- kui kutseliste kalurite püügiandmeid ning viimastest moodustatud vastavalt veekogule põhjalik andmebaas. Tuginedes õngejada saakide ja angerja arvukuse omavahelisele suhtele, töötati uurimisalustes järvedes välja näidisindeks, mis annab võimaluse hinnata angerja arvukust sarnastes järvedes. Indeksi keskmine väärtus küllalt sarnastes Kuremaa järves ja Saadjärves on 47 ehk sajakonksulise õngejada ühe püügiöö saak (CPUE) 1 kg, vastab populatsiooni asustustihedusele 47 mõõdulist (TL>50cm) angerjat järvepinna hektari kohta. Kuna antud töö oli esimene katse angerja arvukuse hindamiseks õngejadapüükide põhjal, on tulevikus suur vajadus lisauuringuteks ja metoodika täiustamiseks.Due to the dramatic decline of the european eel stock over last decades (Dekker, 2012) immediate action considering the research and welfare of A. anguilla is required. In line with Article 9 of the eel regulation (1100/2007) Member States should demonstrate the progress achieved via the implementation of the eel management plans, and in particular, to provide a clear indication as to the achievement of the 40% escapement target. Therefore stock abundance and migration pattern related studies are inevitable. Estimating the abundance of eel only on the basis of catch data can be quite difficult or even impossible. There are several different direct and indirect methods including markrecapture data for the assesment of eel stock, but most of these are expensive and demand long working hours. Using already existing catch statistics (if such are available) it is possible to work out an indirect method for the estimation of yellow and silver eel abundance. This study concentrates on that problem with using the data of long line catches as a way of stock abundance measurement. In Estonia long line fishing focused on eel is rather popular in inland and coastal waters. According to the fishery law it is obligatory for recreational and professional fisherman to report long line catches and a comprehensive database from numerous water bodies has been developed during the last two decades. Using the relationship between the CPUE of long lines and population abundance in model lakes an index was worked out. That gives the opportunity to estimate the number of eels in the lakes of the same type. As current study was the first attempt on creating such index there is a great need for additional research concerning the lakes where abundance is estimated on the mark-recapture results

First results of mass marking of European eel (Anguilla anguilla) with alizarin red and SrCl2 in Estonia

European eel (Anguilla anguilla) has one of the most intriguing life cycles of all fishes. Its larvae drift in the early stages of the species life as well as the spawning run in the maturity stretches to thousands of kilometres, from Europe to Sargasso sea. In between the eel may inhabit both brackish- and freshwater systems. Due to different natural and anthropogenic factors, the eel stocks have been in decline all over Europe for decades. That’s why a thorough research of its origin, migration and growth rate is essential. In Estonia, the freshwater eel stocks derive almost exclusively from a stocked origin. The biggest inland waterbody, L. Võrtsjärv (270km2) has had a restocking program since the 1950s. Since 2002, eels are have been stocked into smaller lakes in the area such as L. Saadjärv (707ha), L. Kuremaa (497ha), L. Kaiavere (250ha) and L. Vagula (519ha). To measure the effectiveness of the stocking, growth rates and the migration of the eels, a mass-marking project was carried out in 2014 and continues in 2015. In the spring of 2014, 135000 glass eels were marked with 0,15 g/L alizarin red (Sigma-aldrich A5533) at ~ 15°C water temperature. 34 of them were analysed for the successfulness of the marking. In the summer of 2014, 193636 elvers (Tw 3.5g-50g) were marked with SrCl2. 30567 of them meant for stocking into smaller lakes were also marked with 0,15g/L alizarin red. 36 specimens have been analysed for the Sr-marking effectiveness and 40 out of these also for alizarin marking effectiveness. Preliminary results from otoliths indicate efficiency of both methods

How do environmental factors affect the yield of European eel (Anguilla anguilla) in a restocked population?

Restocking of European eel (Anguilla anguilla) is a widespread practice throughout Europe. Conditions during restocking activities and mortality related to restocking practices have been discussed, however, factors affecting these restocked populations afterwards are mostly not considered. In this study we used a machine learning method followed by generalized linear model to analyze long time eel restocking, commercial fishery and environmental data from Lake Võrtsjärv, Estonia, to detect whether significant relationships exist within these data. It was found that environmental parameters can have an effect on the commercial eel yield both retrospectively and during the particular fishing year. Considering that 7-year old eel was the most common age group in commercial catch, we introduced a 7-year gap between eel restocking and yield to study the most important abiotic and biotic factors during the first year of eel restocking that have an effect on the yield. According to our results, cyanobacterial biomass and summer water temperature during the year of restocking had the strongest negative impact on the yield 7 years after, while the number of restocked individuals and copepod biomass had a positive effect. During particular fishing year, however, the yield was most notably positively affected by total phosphorous concentration, number of individuals restocked 7 years before and metazooplankton biomass in the lake.This research was funded by Estonian Environmental Investment Centre projectT180209PKKH, Estonia-Russia Cross Border Cooperation Programme 2014-2020 project ER80 “Restocking of European eel as a measure of recovery of endangered species and preservation of natural diversity “, Estonian Research Council Grant PRG709 and institutional research funding IUT 21-2 of the Estonian Ministry of Education and Research.This research was funded by Estonian Environmental Investment Centre projectT180209PKKH, Estonia-Russia Cross Border Cooperation Programme 2014-2020 project ER80 “Restocking of European eel as a measure of recovery of endangered species and preservation of natural diversity “, Estonian Research Council Grant PRG709 and institutional research funding IUT 21-2 of the Estonian Ministry of Education and Research

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Käesolev aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2018. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%) 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2020. ja 2021. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt.) 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse vanuse või kaalu vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust. 1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügi regulatsioonide täiendamiseks.Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud töövõtuleping 4-1/19/74; Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Kesku